Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus abi vajavale lapsele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh

  • pakkuda tuge hariduse omandamisel, 
  • suurendada eneseteadvust,
  • arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist, 
  • toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames abistatakse nii last kui tema pere läbi traumateadlike sekkumismeetodite, mille tulemusel väheneb riskikäitumine, suureneb turvatunne ning väheneb laste ja noorte sattumine kinnise lasteasutuse teenusele või vanglasse.

 

Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele on õigustatud laps

  • kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ja kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, kuid need ei ole osutunud piisavaks või on tekkinud olukord, kus abimeetmete pakkumine ei ole võimalik.
  • kellel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
    •   füüsiline või tervislik seisund;
    •   psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
    •   sotsiaalne seisund;
    •   kognitiivne või hariduslik seisund (SHS 62)

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise indikaatorid KOV-i lastekaitsetöötajale

Indikaatorid annavad suunised, kas lapse abistamiseks võiks kaaluda tema suunamist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Indikaatoritest lähtumine ei tähenda automaatselt, et lapsele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tagatud.

  • Lapse abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid (nt psühholoogiline või perenõustamine, tugiisikuteenus, sõltuvusravi või –nõustamine, hariduse tugiteenused vms) ja need ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole olnud võimalik

  • Tegu on lastekaitseseaduse järgi abivajava lapsega – see on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

mustas kapuutsiga dressipluusis noormees istub pingil ja vaatab maha

Abivajadus väljendub enamasti mitme järgneva tunnusena:

  • perevägivalla otsene või kaudne kogemine või muud traumatiseerivad kogemused
  • õigusrikkumiste toimepanemine või nende ohvriks langemine
  • sõltuvusainete tarvitamine (narkootilised ained, alkohol, retseptiravimid, toksikomaania, digisõltuvus)
  • raskused koolikohustuse täitmisega
  • agressiivne käitumine
  • kõrge riskiga seksuaalkäitumine
  • suitsiidikäitumine või muul viisil ennast ohtu seadev käitumine
  • vaimse tervise probleemid
  • psühhosotsiaalse toimetuleku probleemid
  • käitumis- ja psüühikahäired
  • probleemid peres (vanemate sõltuvushäired, lähedaste vaimse tervise probleemid, konfliktsed suhted, vähene vanemlik tugi ja järelevalve)

 

Lapse suunamine teenusele

Teenust on võimalik taotleda kahel viisil:

  • Kuni 16-aastased lapsed, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav) - taotlemine toimub lapsevanema eestvedamisel ning eeldab tuvastatud puude raskusastme olemasolu. 

Loe sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemisest lapsevanema eestvedamisel.

  • Kuni 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puude raskusastet.

Taotleb kohalik omavalitsus läbi keskkonna STAR

     

    Teenusele suunamise käik, kui algatajaks on kohalik omavalitsus:

    Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja

    hindab lapse heaolu järgmistes valdkondades:

    1.   füüsiline või tervislik seisund
    2.   psühholoogiline või emotsionaalne seisund
    3.   sotsiaalne seisund
    4.   kognitiivne või hariduslik seisund

    Kui leiab olulisi puudujääke vähemalt kahes nimetatud valdkonnas ja varasem abi ei ole olnud piisav või võimalik

    1. koostab lapsele juhtumiplaani ning tegevuskava STAR keskkonnas.
    2. täidab KOV abivajava lapse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnangu vormi (16.38 KB, XLSX) ja lisab täidetuna lapse juhtumiplaani dokumentide juurde STAR keskkonnas.
    3. lisab Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SKA SRT)koordinaatori juhtumivõrgustiku liikmeks ja teeb talle volitused menetluse „muutmiseks“, lisades ka volituse tähtaja 30 päeva.
    4. saadab e-kirja oma piirkonna SKA SRT koordinaatorile sisuga: '' (Kohaliku omavalitsuse nimi) on lisanud Teid STAR juhtumiplaani (number) juurde võrgustiku liikmeks''
    5. peale SKA SRT koordinaatori poolt positiivse otsuse lisamist STAR keskkonda, valib teenuseosutaja
    6. võtab teenuseosutajaga ühendust ja registreerib lapse teenusele

    Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse koordinaator

    1. teeb 10 tööpäeva jooksul hinnangu vormi ning juhtumiplaanis ja tegevuskavas kajastatud info põhjal otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmiseks (edaspidi: rehabilitatsiooniteenusele suunamisotsus) ja lisab selle STAR keskkonda, kus see on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale kättesaadav.
    2. Positiivse otsuse korral saadab info asutuste kohta, kuhu saab pöörduda lapsele rehabilitatsiooniplaani koostamiseks
    3. Negatiivse otsuse puhul saadetakse otsus koos põhjendusega kohalikule omavalitsusele tagasi
    4. On vajadusel toeks lapse ja pere teenusele jõudmisel ning valmis osalema ka lapse võrgustikus

     

     

     

    Teenuse aastalimiit

    Lapsel on võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid kokku kuni 2580 euro eest aastas (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit) kuni selle kalendriaasta lõpuni, millel

    • puudega laps saab 16-aastaseks
    • kohaliku omavalitsuse hinnangu alusel suunatud abivajav laps 19-aastaseks.

    Kontaktid: