Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Abi lahkuminevatele lapsevanematele

Kui oled jõudnud oma lapse teise vanemaga punkti, kus edasine kooselu näib võimatu, on tarvis otsustada,

  • kas minna lahku
  • kuidas seejuures lapsele heaks lapsevanemaks jääda.

 

Kas minna oma elukaaslasest lahku?

Igas suhtes tuleb varem või hiljem ette olukord, kus ollakse sügavalt eri meelt. Pole tähtis, mis on erimeelsuse põhjus. Pole tähtis, kas seda tehakse teisele teatavaks valjuhäälselt või vaikides. Pole tähtis, kas see teema on paari vahel esimest korda või kestab juba pikka aega. Oluline on, et kogetakse lootusetust – teine ei mõista mind ja käitub halvasti. Ma ei saa temaga kontakti ning see kordub ja kordub.

Et mõista, kas suhet saab tervendada, palun loe https://tarkvanem.ee/paarisuhe, pöördu pereterapeudi poole (www.pereterapeudid.ee) või küsi vaimse tervise tuge https://peaasi.ee/kysi-noustajalt/

 

Kuidas vormistada lahutus?

Kui oled ametlikult abielus, siis järgi juhiseid, mil moel vormistada lahutus. Abielu saab lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures, vaidluse korral ka kohtus. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus abielu lahutada, on maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.

Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.

Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi, samuti isikut tõendavad dokumendid. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielu lahutamise kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda 50 eurot riigilõivu. Riigilõiv peab olema makstud enne avalduse esitamist sellele perekonnaseisuasutusele, kes abielu lahutamise kinnitab. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.

Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele nende soovil abielulahutuse tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale ja selle esmakordne väljastamine on tasuta.

Juhul kui olete abielulahutuse tõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa või prantsuse keeles), saate uue korduva tõendi tellida e-rahvastikuregistris või esitades avalduse teile sobivale maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele.

Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus kohalikust omavalitsusest väljastatava elektroonilise tõendi eest on 5 eurot ja paberil tõendi eest 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot. 

Täpsema info saamiseks võtke ühendust oma kohaliku omavalitsusega või rahvusvaheliste juhtumite puhul Eesti välisesindusega. Eesti välisesinduste kontaktid leiate siit.

Abielu lahutamine notari juures

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis.

Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument.

Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.

Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notari juures abielu lahutamise kinnitamisel tuleb maksta notari tasu (64 eurot), millele lisandub käibemaks, ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.

Täpsema info saamiseks võtke ühendust Eesti Notarite Kojaga https://www.notar.ee/et

 

Abielu lahutamine kohtus

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tuleb tasuda 100 eurot riigilõivu. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada kohtust saadud unikaalset viitenumbrit.

Lahutamise kohta Eesti kohtus saab infot Harju Maakohtust, aadressil Tallinn, Lubja 4, info: harjumk.info@kohus.ee või tel 620 0100

 

Kuidas lahutada, kui mu abikaasa on välismaalane?

Eesti perekonnaseisuasutused lahutavad abielusid, kus mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal, toimub lahutuse vormistamine notari ja Eesti välisesinduste kaudu. 

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Notar võib abielu lahutada ka siis, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht on välisriigis. Lahutamisel välisriigis tuleb lahutuse vormistamiseks ühendust võtta Eesti välisesindusega.

Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

 

Kust leida lahkumineku jooksul psühholoogilist abi?

Lahkuminek on stressirohke elusündmus ning vajadusel otsi psühholoogilist tuge. See aitab sul lisaks enda hoidmisele ka lapsele parem lapsevanem olla. 

Psühholoogiga on võimalik suhelda silmast-silma tema kabinetis vastuvõtul või online-nõustamise kaudu. Milline näeb koostöö psühholoogiga välja, kui te lähete vastuvõtule, saate lugeda https://peaasi.ee/psuhholoogi-juures/. Psühholoogiline tugi on kliendile enamjaolt tasuline, kuid paljud kohalikud omavalitsused pakuvad teenust tasuta või kompenseerivad vajadusel teie teenuse kulud. Kohalikes omavalitsustes tasub pöörduda sotsiaalosakonna poole.

Tervise Arengu Instituudi kodulehe www.tarkvanem.ee ning MTÜ Peaasjad www.peaasi.ee kaudu saab küsida psühholoogilist nõu online´s. 

Eestis tegutsevaid psühholooge koondab Eesti Psühholoogide Liit ja pereterapeute Eesti Pereteraapia Ühing 

Kui tunnete end paremini telefonivestluses, on nõustamiseks järgmised telefonid:

  • Lasteabi: 116 111 (24h) – annab nõu ning arutleb lastega ja lapsevanemaks olemisega seotud küsimustes, võtab vastu teateid abivajavast lapsest.
  • Ohvriabi telefon 116 006 (24h) - annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda.
  • Hingehoiu telefon 116 123 (24h) – saab tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
  • Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07) - inimestele, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kannatavad vägivalla all,  kogevad mitmesuguseid suhte ja perekonnaprobleeme, sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.
     

    Kust leida õigusabi lahkumineku protsessis?

    Kui olete otsustanud või näete vajadust pöörduda lahutamiseks kohtusse, vajate õigusabi, mis on enamasti tasuline.  Teatud tingimustel on võimalik saada riigiõigusabi. Kohtusse pöördumisest efektiivsem on erimeelsuste lahendamine perelepitusteenuse abil.

    Eesti advokaate koondab advokatuur https://advokatuur.ee/est/advokaadid/eesti-advokaadid.

    Eelkõige juhul, kui isik oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut, saab taotleda riigiõigusabi.

    Õigusnõu pakub ka Lastekaitse Liit https://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/ ning enda ja lapse õiguste kaitseks saab pöörduda Õiguskantsleri Kantselei poole. Kohtusse pöördumisest efektiivsem on perelepitusteenus, mille taotlemiseks pöördu Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse poole. 

     

    Perelepitusteenus

    Kui vaidlused lapse elukorraldusega seotud küsimustes ei paista lahenevat kohtu abita, siis pöörduge parem perelepitusteenusele. 

    Perelepitusteenus on mõeldud vähemalt 1 ühise alaealise lapse lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord, elatis).

    Perelepitaja neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ning mõlemat osapoolt rahuldava kokkuleppeni jõuda.

    Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.

    Perelepitaja leidmiseks helistage lasteabitelefonil 116111 või kirjutage perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

     

    Toetused üksikvanematele

    Lahku minnes ei ole vaja karta, et seetõttu lapse kasvatamiseks määratud hüvitised ära kaovad ning vanem lapsega seetõttu rahalistesse raskustesse satub. Kõik hüvitised, milleks perel õigus oli, jäävad lapse kasvatajale edasi. 

    Olenevalt olukorrast võib üksikvanem saada:

    • Lapsetoetust iga lapse eest tema 16-aastaseks saamiseni või keskhariduse omandamisel 19-aastaseks saamiseni (60 eur kuus 1-2 lapse puhul peres, alates kolmandast lapsest 100 eur kuus);
    • Vanemahüvitist lapse eest, kellega vanem on peale sündi kodus;
    • Sünnitoetust (320 eur) lapse sünni puhul, kolmikute või enamaarvuliste mitmikute puhul 1000 eur lapse kohta;
    • Lasterikka pere toetus juhul, kui peres kasvad 3-6 last (300 eur perele) ja 7 või rohkem (400 eur perele);
    • Üksikvanema lapse toetust (19,18 eur), kui lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.
    • Igakuised maksed nii puudega lapse vanemale (suurus oleneb puudeastmest) kui puudega vanemale (19,18 eur kuus). Lisaks on juhul, kui lapse vanemad on lahku läinud, lapsele mõeldud elatisabi. Selle taotlemiseks ning maksmiseks on erinevaid võimalusi, mida saab pikemalt lugeda elatisabi teemalehel.

      Toetuste taotlemiseks pöörduge iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste poole.

       

      Lahkuminek eestkoste-, hooldus-või lapsendajaperena

      Lapse parim kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Kahjuks ei ole mitte kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Seetõttu on Eestis hulk lapsi, kellele on avanud oma südame kasuvanemad. Kui jõuate kasuvanematena olukorda, kus omavahelist paarisuhet jätkata on keeruline või oleks vaja kõrvalist abi üksteise paremaks mõistmiseks, on võimalik kasutada psühholoogilist abi või asendushoolduse tugiteenuseid, mis on mõeldud nii hooldusperedele, eestkostjatele kui lapsendajatele.

      Kui jõuate aga tõdemuseni, et koos jätkata ei soovi ja ei ole olnud suhte taastamisel ning üksteise taasleidmisel abi ka tugiteenustest või paariteraapiast, tekivad teil samasugused küsimused nagu kõigil lahutavatel paaridel.

      Kuidas aga minna lahku nii, et armastusega perre võetud lapsed, kelle elus on olnud juba mitmeid raskuseid, võimalikult vähe kannataksid? Kuidas minna lahku nii, et lapsed oleksid toetatud ning omavahel lõppenud paarisuhe ei lõpetaks suhteid lapsevanematena? Sellises olukorras võib abi olla perelepitusteenusest.

      Perelepitusse minnes on vanemad tihti keskendunud sellele, milles nad on üksteisega eri meelt ning neil on raske näha ühiseid seisukohti. Tegelikult tahate te aga vanematena mõlemad oma lastele parimat ning perelepitus aitab just sellele keskenduda, et lapsed oleks vaimselt terved ning säiliksid eluterved suhted mõlema vanemaga. Seetõttu ei ole ka teie kui kasuvanemate elukorralduse muutused väga erinevad kõigist teistest peredest, kes on otsustanud oma paarisuhte lõpetada. Samas tulevad juurde väikesed nüansid, mis võivad teie lahkuminekut mõjutada ja millega tuleks lisaks kõigele muule arvestada.

      Kui olete lastele hoolduspereks, tuleb kindlasti lahutusele mõeldes teavitada lapse eestkostjat tekkinud olukorrast. Samuti tuleks lapse eestkostjat teavitada sellest, kui on otsustatud tervislikuma lahumineku tagamiseks kasutada perelepitusteenust. Lapse eestkostjal on õigus teada, kui perekond, kes osutab tema eestkostel olevale lapsele hoolduspere teenust, on otsustanud enda elukorraldust muuta, kuna muutusega võib kaasneda kohaliku omavalituse jaoks lepingupartneri muutus, vahel on olnud vaja lapsele leida ka uus perekond jne. Samuti võib lapse eestkostjast olla abi lepitusteenuse eest tasumisel. Iga olukord on erinev, seetõttu on oluline rääkida lapse eestkostjaga ning hoida teda kursis võimalike lahendusvariantidega.

      Kui olete lapse lapsendanud võõrast perekonnast, saab laps endale kaks uut hooldusõiguslikku armastavat vanemat ning lahutuse korral toimub protsess nii nagu kõigil lahku kolida otsustanud lapsevanematel. Oluline on omavahelise kokkuleppe teel korraldada uus elu nii, et lapsed, kes armastusega on perre võetud, võimalikult vähe kannatama peaks. Perelepituses saab kolmas neutraalne osapool aidata teil lastest lähtuvalt omavahel läbi rääkida, et laste heaolu ning huvid saaksid püsida fookuses.

      Kui lapsendamine on toimunud peresiseselt, kus üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, saades seeläbi lapsendamise teel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, võib lahutuse korral olla abi perelepitajast, kuna emotsioone, sisemist segadust, hirme ja läbi rääkimise kohti võib siin olla rohkem kui tavalise lahutuse korral. Ka siin oleks kindlasti abi perelepitajast, kes saab aidata olukorda lahendada lapsesõbralikult, kes saaks olla toeks, et oleks võimalik eelarvamuse ja süüdistamiseta mõista üksteise seisukohti ja vajadusi ning liikuda edasi koostöö suunas.

      Kui sa oled määratud kohtu kaudu eestkostjaks, peaksid sa lahutuse korral teavitama ka kohut, kui lahutusega seoses eestkostja roll ja kohustused muutuvad. Ka sellises olukorras oleks soovitav esmalt perelepitaja kaasabil läbi mõelda, milliseks edaspidi teie ja laste elukorraldus kujuneb ja kuidas see mõjutab eestkostja rolli täitmist. Seoses sellega võib peale perelepituse protsessi ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, et pidada nõu, kuidas pöörduda kohtu poole olukorras, kus rollid muutuvad ning olukord oleks vaja seaduslikult reguleerida.

      Lisainfo

       

      Kuidas lahkuda vägivaldsest suhtest?

      Kui su partner hirmutab sind, püüab sind kontrollida, on ähvardanud või teinud sulle haiget, siis on lahkuminekul eriti oluline arvestada enda turvalisusega.

      Vägivaldsest suhtest lahkumisel saavad sulle abiks olla ohvriabitöötajad, kes annavad nõu ning vajadusel aitavad koostada turvaplaani. 

      Igas maakonnas on avatud naiste varjupaigad, mis pakuvad turvalist majutust, kui tunned, et kodus viibimine on ohtlik. Lisaks saab naiste varjupaikade kaudu juriidilist abi ning psühholoogilist nõustamist.

      Kohtu kaudu saad taotleda lähenemiskeelu, mis aitab ennetada uusi õigusrikkumisi. Lähenemiskeelu kohta saad lähemalt lugeda siit (PDF).

      Vägivallavormidest ja ohvriabiteenustest saad lähemalt lugeda www.palunabi.ee 

       

      Otsese ohu korral helista kohe politseisse numbril 112

      Sisukorda