Sa oled siin

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus abi vajavale lapsele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh

  • pakkuda tuge hariduse omandamisel, 
  • suurendada eneseteadvust,
  • arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist, 
  • toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks

sotsiaalne rehabilitatsioon abivajav laps

 
 

Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele on õigustatud laps

  • kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ja kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, kuid need ei ole osutunud piisavaks või on tekkinud olukord, kus abimeetmete pakkumine ei ole võimalik.
  • kellel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
    •   füüsiline või tervislik seisund;
    •   psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
    •   sotsiaalne seisund;
    •   kognitiivne või hariduslik seisund (SHS § 62)

 

     

    Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise indikaatorid KOV-i lastekaitsetöötajale

    Indikaatorid annavad suunised, kas lapse abistamiseks võiks kaaluda tema suunamist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Indikaatoritest lähtumine ei tähenda automaatselt, et lapsele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tagatud.

    • Lapse abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid (nt psühholoogiline või perenõustamine, tugiisikuteenus, sõltuvusravi või –nõustamine, hariduse tugiteenused vms) ja need ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole olnud võimalik
    • Tegu on lastekaitseseaduse järgi abivajava lapsega – see on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

    indikaatorid abivajav laps

    Abivajadus väljendub enamasti mitme järgneva tunnusena:

    • perevägivalla otsene või kaudne kogemine või muud traumatiseerivad kogemused
    • õigusrikkumiste toimepanemine või nende ohvriks langemine
    • sõltuvusainete tarvitamine (narkootilised ained, alkohol, retseptiravimid, toksikomaania, digisõltuvus)
    • raskused koolikohustuse täitmisega
    • agressiivne käitumine
    • kõrge riskiga seksuaalkäitumine
    • suitsiidne käitumine või muul viisil ennast ohtu seadev käitumine
    • vaimse tervise probleemid
    • psühhosotsiaalse toimetuleku probleemid
    • käitumis- ja psüühikahäired
    • probleemid peres (vanemate sõltuvushäired, lähedaste vaimse tervise probleemid, konfliktsed suhted, vähene vanemlik tugi ja järelevalve)

     

    Lapse suunamine teenusele

    Teenust on võimalik taotleda kahel viisil:

    • Kuni 16-aastased lapsed, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav) - taotlemine toimub lapsevanema eestvedamisel ning eeldab tuvastatud puude raskusastme olemasolu. 

    Loe sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemisest lapsevanema eestvedamisel.

    • Kuni 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puude raskusastet.

    Taotleb kohalik omavalitsus läbi keskkonna STAR

       

      Teenusele suunamise käik, kui algatajaks on kohalik omavalitsus:

      Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja

      hindab lapse heaolu järgmistes valdkondades:

      1.   füüsiline või tervislik seisund
      2.   psühholoogiline või emotsionaalne seisund
      3.   sotsiaalne seisund
      4.   kognitiivne või hariduslik seisund

      Kui leiab olulisi puudujääke vähemalt kahes nimetatud valdkonnas ja varasem abi ei ole olnud piisav või võimalik

      1. koostab lapsele juhtumiplaani ning tegevuskava STAR keskkonnas.
      2. täidab KOV abivajava lapse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnangu vormi ja lisab täidetuna lapse juhtumiplaani dokumentide juurde STAR keskkonnas.
      3. lisab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti juhtumivõrgustiku liikmeks ja teeb talle volitused menetluse „vaatamiseks ja muutmiseks“, lisades ka volituse tähtaja 30 päeva.
      4. saadab e-kirja oma piirkonna SKA peaspetsialistile sisuga: '' (Kohaliku omavalitsuse nimi) on lisanud Teid STAR juhtumiplaani (number) juurde võrgustiku liikmeks''
      5. peale SKA peaspetsialisti poolt positiivse otsuse lisamist STAR keskkonda, valib teenuseosutaja
      6. võtab teenuseosutajaga ühendust ja registreerib lapse teenusele

      Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist

      1. teeb 10 tööpäeva jooksul hinnangu vormi ning juhtumiplaanis ja tegevuskavas kajastatud info põhjal otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmiseks (edaspidi: rehabilitatsiooniteenusele suunamisotsus) ja lisab selle STAR keskkonda, kus see on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale kättesaadav.
      2. Positiivse otsuse korral saadab info asutuste kohta, kuhu saab pöörduda lapsele rehabilitatsiooniplaani koostamiseks
      3. Negatiivse otsuse puhul saadetakse otsus koos põhjendusega kohalikule omavalitsusele tagasi
      4. Pärast rehabilitatsiooniplaani koostamist, kinnitamist ja allkirjastamist lisab kehtiva rehabilitatsiooniplaani uue dokumendina STAR keskkonda.

       

       

      lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise skeem

       

      Teenuse aastalimiit

      Lapsel on võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid kokku kuni 2580 euro eest aastas (teenuse maksimaalne maksumus kalendriaastas ehk aastalimiit) kuni selle kalendriaasta lõpuni, millel

      • puudega laps saab 16-aastaseks
      • kohaliku omavalitsuse hinnangu alusel suunatud abivajav laps 19-aastaseks.

       

      Kohalikud omavalitsused ja neid haldavad peaspetsialistid

      Merike Rämman

      Merike.Ramman@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel: 5919 7054

      TALLINNA LINN

      LÄÄNE MAAKOND Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald, Vormsi vald

      Ekaterina Ossipova

      Ekaterina.Ossipova@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel: 5332 9665

      IDA-VIRU MAAKOND Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald,

      JÕGEVA MAAKOND Jõgeva vald, Mustvee vald, Põltsamaa vald,

      HARJU MAAKOND (v. a. Tallinna linn) Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Lääne-Harju vald, Maardu linn, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald,

      LÄÄNE-VIRU MAAKOND Haljala vald, Kadrina vald, Rakvere vald, Rakvere linn, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald,

      JÄRVA MAAKOND  Järva vald, Paide linn, Türi vald

      Küllike Kont

      kullike.kont@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel: 5191 1874

      HIIU MAAKOND Hiiumaa vald,

      PÕLVA MAAKOND Kanepi vald, Põlva vald, Räpina vald,

      PÄRNU MAAKOND Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald, Tori vald,

      RAPLA MAAKOND Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Rapla vald,

      SAARE MAAKOND Muhu vald, Ruhnu vald, Saaremaa vald,

      TARTU MAAKOND Elva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Tartu linn, Tartu vald,

      VALGA MAAKOND Otepää vald, Tõrva vald, Valga vald,

      VILJANDI MAAKOND Mulgi vald, Põhja-Sakala vald, Viljandi linn, Viljandi vald,

      VÕRU MAAKOND Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Võru linn, Võru vald