Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks

Projekti eesmärk: Eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ alaosa „Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks“ (edaspidi nimetatud piirkondlike tugiüksuste projekt) eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada. Piirkondlike tugiüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.

Projekti kestus: 18.09.2014-31.12.2016.

Sihtgrupp: piirkondlikud tugiüksused, kohalikud omavalitsused

Tegevused: Piirkondlike tugiüksuste loomine, lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi loomine, andmete kogumise põhimõtete ühtlustamine, ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine, projekti tegevuste mõju hindamine.

Piirkondlike tugiüksuste projekt on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Riskilaste- ja noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ alaosast „Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks“. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt projekti raames ellu viidavate tegevuste kogumaksumus ehk SKA abikõlbulikud kogukulud on 285 786,25 eurot, sh EMP programmi toetus 245 318,92 eurot.

EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored

Projekti tegevused on lõppenud.

 

Ennetus

Sotsiaalkindlustusameti ülesanne lastekaitse korraldamisel 01.01.2016 jõustunud lastekaitseseaduse kohaselt on muuhulgas valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine (§ 15 lg 1). Seejuures arvestatakse lastekaitse seaduse § 13 lõikes 1 kirjeldatud valitsuskomisjonina tegutseva lastekaitse nõukogu antud asjakohaste soovitustega valdkondadeüleseks lastekaitsealaseks ennetustegevuseks (§ 13 lg 1 p 3).
Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks (§ 17 lg 1 p 2). Selle ülesande täitmisel lastekaitse korraldamisel pakuvad kohaliku omavalitsuse vastutavatele töötajatele nõu piirkondlikud tugiüksused.

Ennetustöös lähtume laste ja perede arengukava lisas 2 toodud rahvatervise mudelile tuginevast lähenemisest, mis käsitleb ennetustööd kolmel tasandil – esmane ennetus universaalsete sekkumistega, teisene ennetus sihitatud ja professionaalsete sekkumistega ning kolmandane ennetus ravi ja spetsiifiliste sekkumistega.

Võtame aluseks lastekaitse seaduses (kehtiv alates 01.01.2016) paragrahvis 6 kirjeldatud lapse õiguste ja heaolu tagamise ennetamise määratluse:

(1) Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist.

(2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.

Tõenduspõhised sekkumised

Tõenduspõhine sekkumine sisaldab endas olemasoleva kõrgeima kvaliteediga teadusliku uurimistöö kasutamist tulemusrikkama ja õigustatud avaliku poliitika soodustamiseks ja/või programmiliste tegevuste läbiviimiseks.

Sekkumiste tuginemine teaduslikele teadmistele põhineb väärtus-põhimõttel, et eetiline on pakkuda neid teenuseid, mis töötavad.

Näiteks piloteeritakse Eestis EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ raames tõenduspõhiste sekkumistena mitmedimensioonilise pereteraapia programmivanemlusprogrammi „Imelised aastad“.

Loe lähemalt tõenduspõhise sekkumise tähendusest https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_teenused/toenduspohise_lahenemise_moistest.pdf (277.25 KB, PDF).

Ennetustegevuste kaardistamine

Ennetustegevuste kaardistamisel oleme alustanud tõenduspõhistest sekkumistest. Tõenduspõhiste sekkumiste andmebaas võimaldab saada ülevaate Eestis kasutusel olevatest laste ja perede heaolu mõjutavatest tõenduspõhistest sekkumistest ning nende rakendamisest Eestis piirkondade (Põhja-, Lõuna-, Ida-, Lääne-Eesti), maakondade ning kohalike omavalitsuste lõikes.

Andmeid saab sortida piirkondade kaupa omavalitsuse või maakonna tasandil, programmide või tõenduspõhisust hindavate organisatsioonide jne lõikes.

Ennetustegevused on jaotatud lapse heaolu mõõtmise käsitluses (2014) toodud peamiselt mõjutatavate põhivaldkondade järgi – füüsiline, majanduslik, psühholoogiline ja emotsionaalne, sotsiaalne ning kognitiivne ja hariduslik heaolu.

Andmebaasi leiate tosk_avalik_20151130.xlsx (116.65 KB, XLSX).

Andmebaasi võimalikud kasutajad:

Kohalik omavalitsus, kes kaardistuse abil saab ülevaate oma haldusalas ja lähiomavalitsustes rakendatavates tõenduspõhistest sekkumistest ning arvestades oma vajadust, saab plaanida sekkumistega liitumist või koostööd teiste KOVidega.
Programmide rakendaja, kes saab infot, millistes piirkondades ning milliseid programme juba rakendatakse, selle kaudu tuletada, millised piirkonnad on katmata.
Maakondades, piirkondades ja üle-eestiliselt lastekaitsetöö korraldajad, kes saavad selle abil hinnata, planeerida, korraldada ja parendada laste ja perede heaolu mõjutavaid tegevusi.

 

Mõjuraportid

Kuidas tuua esile, mil viisil aitab laste ja perede heaolu toetamine kaasa kohaliku omavalitsuse arengule? Kuidas tõestada ja tõsta sotsiaalteenuste pakkujate kvaliteeti (tulemuslikkust)? Millised võiksid olla tööriistad nii eneseanalüüsiks kui oma töö tulemuste tutvustamiseks osapooltele, sh avalikkusele? Need olid küsimused, mille üle tulid üheksa sotsiaalteenust pakkuvat ühingut ning kohalike omavalitsuste esindajat mõjuraportite esitlusele arutlema 2016.a veebruaris.

Kohalikul tasandil ühingute poolt loodav mõju saab selgelt tajutavaks siis, kui seni teenuses osalenud inimesed sellest ilma jäävad. Lastekaitse valdkonnas on üha rohkem tähelepanu ennetusteenustel, kus tegevuse mõju ilmneb aastate pärast. Tulemuste mõõtmiseks on vaja alustada planeerimist juba teenuse loomisel. Üheks abivahendiks on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) loonud mõjuraporti vormi. Selles kirjeldatakse sihtgruppide ja nende vajaduste lõikes pakutavad tegevused ning teatud eeldustele vastamisel oodatavad tulemused.

Ühenduste mõju kaardistamine võib olla miinimumkriteeriumiks ennetusteenuste kvaliteedis, mis annab teenuse saajale ja ostjale – nii otsesele kliendile kui kohalikule omavalitsusele – hea ülevaate pakutava teenuse olemusest. Mõju kirjeldamise mudel põhineb muutuste teoorial (vt käsiraamatust joonist lk 6), loogilisel mudelil, mis on paljude tõenduspõhiste programmide andmebaasides esmase tasandi sekkumisi iseloomustav. Mida rohkem, sõltumatumaid ja pikaajalisemaid uuringuid on tegevuse metoodika hindamiseks läbi viidud, seda tõenduspõhisemalt viivad pakutavad teenused (konkreetsete sihtrühmade ja eelduste korral) oodatud tulemusteni.

2015/2016.a koostasid üheksa ühingut SEVi ja Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse koordinaatorite toel oma tegevuse mõju raportid konkreetsete sihtrühmade ja teenuste või tegevuse kohta, mida nad pakuvad laste ja perede heaolu toetamiseks kohalikul tasandil. Need leiate siit:

 

Laste ja perede valdkonna kvaliteedi arendamine kohalikus omavalitsuses

Laste ja perede valdkonna kvaliteedi arendamine kohalikus omavalitsuses Laste- ja perede heaolu on kas kaudselt või otseselt seotud kõigi eluvaldkondadega ning seda reguleerivad mitmed rahvusvahelised ja riigisisesed õigusaktid ja arengukavad. Laste ja perede arengukava 2012 – 2020 (731.43 KB, PDF) peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki, millest esimene seab sihiks, et Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, toetades ühiskonna jätkusuutlikkust.

Laste ja perede valdkonna arendamisel on oluline, et tehtavad otsused (näiteks kohaliku omavalitsuse arengukava prioriteetide seadmine, lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks jne) põhineksid teadmisel, et need toetavad laste ja perede heaolu ning omavad pikaajalist positiivset mõju.

Kvaliteediarendamise põhimõtete rakendamine loob alused teadmistel põhinevate otsuste tegemiseks, tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks ning tulemuste hindamiseks. Seega aitab kvaliteedijuhtimise praktikate rakendamine kaasa nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV-i) tasemel perede heaolu tõstmisele.

Eestis on kasutusel hulk erinevaid kvaliteedisüsteeme, mõned neist on organisatsiooni taseme, mõned konkreetse teenuse kvaliteeti või hoopis valdkonnaülest tegevuse korraldust käsitlevad süsteemid. Seetõttu on lihtne kvaliteedimaailmas segadusse sattuda. Paratamatult tekivad praktikul küsimused: mida rakendada, miks rakendada ja millal?

Selle käsiraamatu eesmärgiks on luua selgust olemasolevate kvaliteedisüsteemide vahel ning abistada KOV-e laste ja perede valdkonna tegevuste kvaliteedi arendamisel. Käsiraamatus antakse ülevaade erinevatest kvaliteedisüsteemidest ning nende kasutusvõimalustest laste ja perede heaolu tagamisel. Praktiliste nõuannetega tahame toetada KOV-ide spetsialiste ja juhte kvaliteedijuhtimise maailmas orienteerumisel.

Käesolev käsiraamat on koostatud Sotsiaalkindlustusameti ja Ernst & Young Baltic AS-i koostöös 2016. aasta alguses. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse üheks tegevuseesmärgiks on kohalikul tasandil laste ja perede heaolu tagamiseks tehtava tegevuse kvaliteedi tõstmine, millest oli ajendatud ka selle käsiraamatu koostamine.

Käsiraamat kohalikule omavalitsusele „Kvaliteedi arendamine laste ja perede heaolu toetamisel (1.1 MB, PDF)“ on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ alaosa „Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks“ raames.

 

Laste ja perede heaolu profiil

Laste ja perede heaolu arendamisel on oluline, et tehtavad otsused põhineksid teadmisel, et need toetavad laste ja perede heaolu ning omavad pikaajalist positiivset mõju. Teadmistel põhinevate otsuste langetamise ja asjakohaste sekkumiste kavandamise aluseks on laste ja perede heaolu kajastavate andmete kogumine ja analüüs.

Selleks, et toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) nende andmete kogumisel ja analüüsimisel, töötas Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksus koostöös Ernst & Young Baltic AS-ga 2016. aastal välja töövahendi – KOV laste ja perede heaolu profiili ning piloteeris seda kaheksas kohalikus omavalitsuses – Kuusalu vald, Loksa linn, Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Põlva vald, Räpina vald, Vändra vald ja Vändra alev. Laste ja perede heaolu profiili väljatöötamine toimus terviseprofiili uuendamisega koostöös ning see saab edaspidi terviseprofiili osaks.

Laste ja perede heaolu profiili:
• toob välja ja seostab omavahel laste ja perede heaolu valdkonna visiooni ja eesmärgid;
• pakub välja laste ja perede heaolu kajastavad indikaatorid (nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed) ning seostab need konkreetsete eesmärkidega;
• annab ette andmete sisestamise vormid MS Exceli formaadis, kuhu saab koondada info indikaatorite kohta;
• annab tööriistad andmete esitlemiseks ja analüüsiks;
• pakub välja ühe võimaliku vormi parendustegevuste planeerimiseks.

Laste ja perede heaolu profiil on välja töötatud, et nõustada kohalikke omavalitsusi teadmistepõhiste laste ja perede heaolu toetavate arengukavade koostamisel. Nõustamisprotsessi koordineerib Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus.

KOV laste ja perede heaolu profiil (729.61 KB, XLSX)

Juhendmaterjal: „Laste ja perede heaolu profiili koostamine“ (915.92 KB, PDF)

Projekti viidi läbi Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ alaosa „Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks“ raames.