Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Tööandjatele puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

Osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus

Osalise või puuduva töövõimega ning alaealistel töötajatel on iga-aastaselt õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. Riik hüvitab tööandjale puhkusetasu sellest 7 kalendripäeva eest.

35-kalendripäevase põhipuhkuse õigus on:

  • töövõimetuspensionäridel sh töövõimetuse alusel rahvapensioni saajatel
  • osalise/puuduva töövõimega inimestel
  • alaealistel.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2018. aasta eest saadavat puhkust on võimalik kasutada 2019. aasta lõpuni.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja kuue kuu keskmine kalendripäeva tasu. Puhkusetasu maksustatakse tulumaksuga. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makseid ega ka kogumispensioni makseid pikendatud puhkuse tasu osalt maksta ei tule.
Tööandja peab maksma töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppel võib tasu maksta muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Hüvitame 35 kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva puhkusetasu. Alates 01.07.2019 hüvitame tööandjale kõigi 7 puhkepäeva tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja töötajale väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse tasu hüvitama ning riik omakorda hüvitab selle tööandjale.

Kui töötajal on mitu tööandjat hüvitame pikendatud põhipuhkuse kõikidele tööandjatele.
Kui töölepingu alusel on töötajatele ette nähtud täiendavaid lisapuhkepäevi, lisanduvad need pikendatud põhipuhkusele.

Näide:
Jüri on osalise töövõimega isik. Ta töötab töölepingu alusel ettevõttes, kus lisaks põhipuhkusele antakse täiendavat nn. staažipuhkust 1 päev 6 töötatud aasta eest. Kui Jüri on töötanud ettevõttes 6 aastat, saab ta seega kasutada kokku 36 kalendripäeva puhkust (35+1). Nendest 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.

Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine.

 

Isapuhkus

Kui perre on sündimas või juba sündinud laps, on tema isal õigus kasutada 10 tööpäeva pikkust isapuhkust. Isapuhkust saab kasutada alates kahest kuust enne lapse sündi kuni lapse kahe kuu vanuseks saamiseni. Riik hüvitab tööandjale isapuhkuse tasu.

Isapuhkuse kasutamiseks peab töötaja esitama tööandjale lapse nime ja isikukoodi. Kui tulevane isa soovib isapuhkust kasutada enne lapse sündi, tuleb esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Tööandjal on õigus küsida juurde vajalikke dokumente (näiteks ämmaemanda tõend eeldatava sünnitähtaja kohta).
Puhkust saab kasutada vaid töötaja tööpäevadel.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Isapuhkuse tasu hüvitamise ülempiir on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk, mis kehtis puhkuse kasutamisele eelnenud üle-eelmises kvartalis.
Keskmise brutopalga andmeid saad vaadata Statistikaameti kodulehelt.
Kui töötajal on mitu tööandjat ja ta soovib kasutada isapuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitame isapuhkuse eest makstud tasu kõigile tööandjatele.

Tööandja peab maksmaa töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppel võib tasu maksta muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Näide:
Kui isa kasutab isapuhkust 2016. aasta III kvartalis, võetakse piirmäärana aluseks 2016. aasta I kvartali Eesti keskmine töötasu, mis oli 1091 eurot. Seega puhkusetasu piirmäär on 1091*3 = 3273 eurot: Jagatuna 10 päeva kohta teeb see 3273/10=327,30 eurot päevas.
Kui isa kasutab isapuhkust viis tööpäeva, hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale maksimaalselt 3273 / 10 x 5 = 1636,5 eurot.

Näide 2:
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust 10 tööpäeva ajavahemikul 07.07.2016 - 18.07.2016. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures. Tööandjad esitavad taotluse puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu mõlemale tööandjale, kuid mitte rohkem, kui piirmäär (2016. aasta I kvartali kolmekordne brutopalk 3273 eurot.)
 

Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine.

 

 

Lapsepuhkus

Töötaja saab iga-aastaselt kasutada lapsepuhkust, kui tal on:

  • üks või kaks alla 14-aastast last - kolm tööpäeva;
  • vähemalt kolm alla 14-aastast last - kuus tööpäeva;
  • üks alla kolmeaastane laps - kuus tööpäeva.

Lapse 3-aastaseks või 14-aastaseks saamise aastal saab töötaja kasutada lapsepuhkust etteantud ulatuses kuni aasta lõpuni. Lapsepuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul.
Riik hüvitab tööandjale lapsepuhkuse tasu.

Kui töötaja on eestkostja või temaga on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on ka temal õigus kasutada lapsepuhkust.

Kuna puhkust saavad kasutada mõlemad vanemad, siis peab töötaja andma teada, kas ja kui palju päevi on teine vanem oma tööandja juures lapsepuhkust kasutanud.

Väljamakstava lapsepuhkuse tasu on arvutatud töötasu alammäärast:

  • 2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot kuus ja lapsepuhkuse päevatasu 25,61 eurot.

Tööandja peab maksma töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppel võib tasu maksta muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.


Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine

 

Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Puudega lapse vanematel on õigus kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Vanemate peale kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Kokkuleppel tööandjaga võivad vanemad kasutada puhkuse päevi ka mitu korraga, jooksva kalendriaasta jooksul eelmiste kuude eest. Riik hüvitab tööandjale selle eest puhkusetasu.

Kui töötaja peres kasvab mitu puudega last, saab kasutada iga puudega lapsega seoses 12 puhkepäeva.

Kuna puhkust saavad kasutada mõlemad vanemad, siis peab töötaja andma teada, kas ja kui palju päevi on teine vanem oma tööandja juures seda puhkust kasutanud.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Tööandja peab maksma töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppel võib tasu maksta muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Kui töötaja töötab mitme tööandaja juures ja ta soovib kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitame puhkusetasu kõikidele tööandjale.

Näide:
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada puudega lapse vanema puhkust mõlema tööandja juures, aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures. Ühele tööandjale esitatud avalduses märgib, et soovib kasutada 3 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust ajavahemikul 02.06.2016 - 06.06.2016 . Teise tööandja avalduses 3 tööpäeva ajavahemikul 07.06.2016- 09.06.2016. Puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures. Seega on Jüri kasutanud kokku 6 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust.

Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine

 

Tasustatud hoolduspuhkus

Alates 1. juulist 2018 saab sügava puudega täisealise isiku hooldaja või lähedane kalendriaastas lisaks kuni 5 tööpäeva puhkust.

Puhkust saab kasutada sügava puudega isiku täisealine lähedane (õde, vend, poolõde ja poolvend, laps, lapselaps, vanemad ja vanavanemad), abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud ametlik hooldaja. Hooldajapuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul.

Puhkusetasu maksab töötajale tööandja. Tööandja saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2019. aastal on 25,61 eurot päeva kohta.

Näide:
Mari emal on sügav puue. Mari töötab töölepingu alusel ja soovib kasutada juunikuus 2019 hooldajapuhkust 2 päeva, et käia emaga arsti juures. Tööandja lubab Mari puhkusele ja maksab talle puhkusetasu 2 päeva eest: 25,61 x 2 = 51,22 eurot. Tööandja esitab hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaalkindlustusametile taotluse puhkusetasu hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandjale puhkusetasu.

Lisapuhkepäevade kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks:

  • kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;
  • väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja

Samuti on tööandjal õigus nõuda kinnitust, et töötaja või teised selleks õigust omavad inimesed ei ole juba kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui puhkust on juba kasutatud või selleks avaldus esitatud, tuleb töötajal oma avaldusse lisaks märkida juba kasutatud või kasutatavate puhkuse päevade arv ja periood.

Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine

 

Lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamine

Kui töötajal on alla 18 kuu vanune laps, on tal võimalik kasutada lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks. Talle säilitatakse selle aja eest keskmine töötasu, mille riik hüvitab tööandjale juhul, kui töötaja ei saa vanemahüvitist.

Lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks saab kasutada iga kolme tunni järel. Lisavaheaja kestvus on vähemalt 30 minutit. Kui töötajal on kaks või enam kuni pooleteiseaastast last, peab lisavaheaeg olema vähemalt üks tund.

Lisavaheaegade eest makstava tasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kalendrikuu keskmine töötasu. Kui töötaja ei ole nii pikka perioodi töötanud, arvestatakse töötatud perioodi keskmist palka või kui esimest palgapäeva pole veel olnud siis kokkulepitud töötasu.
Lisavaheajad tuleb arvestada töötaja tööaja hulka.

Puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamisest loe: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine