Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tööandjale vanema- ja lapsepuhkustest

Tööandjad on oodatud vaatama sotsiaalkindlustusameti ja PARE koostöös korraldatud veebinari, kus tutvustame 1. aprillil jõustuvaid muudatusi just tööandjate ja personalijuhtide vaatest.

Meditsiini- ja sotsiaaltöötajad on oodatud vaatama muudatusi tutvustavat veebinari kas eesti või vene keeles.

Puhkusearvestus

Kas isa-, ema-, vanema-, lapse- ja lapsendajapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse?

Jah, põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ka puhkusel viibitud aeg, välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg. Seega, nagu ka aprillieelse süsteemi puhul, ei vähendata põhipuhkuse päevi isa-, ema-, lapse- ja lapsendajapuhkusel viibitud päevade osas. Vaid vanemapuhkusel (endise nimetusega lapsehoolduspuhkusel) viibitud päevi ei võeta üldises puhkusearvestuses arvesse.
Kuigi töötamine loetakse ema- ja isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

Lapsepuhkused

Mida peab lapsepuhkuse taotlemisel tegema tööandja? Kas tööandja saab keelduda töötajale lapsepuhkuse andmisest?

Kui töötaja planeerib lapsepuhkust meie iseteeninduses, saadame tööandjale automaatselt selle kohta teate e-posti aadressile, mille töötaja puhkust planeerides sisestas. Kui tööandja nõustub lapsepuhkuse planeerimise taotlusega, ei pea ta selleks midagi tegema. Kui tööandjal on alust puhkuse andmisest keelduda, esitab tööandja viie päeva jooksul meile e-kirja teel teavituse ja meie edastame töötajale info puhkuse andmisest keeldumise kohta. Kui tööandja ei esita viie päeva jooksul alates meilt puhkusetaotluse teavituse saamisest teadet keeldumise kohta, kinnitatakse töötaja puhkus automaatselt, kõige hiljem üks päev enne puhkuse algust.

Praktikas võib ette tulla olukordi, kus lapsepuhkus on kantud puhkuse ajakavasse ja töötaja esitab lapsepuhkuse taotluse kokkulepitust muu ajaperioodi jaoks või ei järgi töötaja lapsepuhkuse taotluse esitamisel puhkusest etteteatamise tähtaega. Rõhutame, et me ei kontrolli ega oma ülevaadet selle kohta, milline on töötaja ja tööandja vaheline puhkuse ajakavade kokkulepe või kas pooled on kokku leppinud töötajale soodsamas puhkuses etteteatamistähtajas (näiteks kokku leppinud, et töötaja võib puhkuse kasutamist taotleda vähem kui 14 kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides).

Tööandja puhkusest keeldumine ei takista töötajal puhkust uuesti taotlemast (järgides eelnevalt mainitud etteteatamistähtaegu).

Kas tööandja peab pidama arvestust selle üle, kui palju on töötaja lapsepuhkuse päevi juba kasutanud ja palju on tal veel õigus neid kasutada?

Tööandja ei pea sellist arvestust pidama. Kuna töötaja planeerib edaspidi lapsepuhkust läbi meie iseteeninduse, on meil ülevaade selle kohta, kas ja kui palju on töötajal õigus lapsepuhkuse päevi kasutada. Meie iseteeninduse kaudu puhkuse taotlemisel on olnud muudatuste peamine eesmärk, et infosüsteemi võimalikult palju automatiseerida ja anda meile vajalikud andmed, mille najalt lapsepuhkuse määramine otsustada. See võimaldab töötajal ja tööandjal minimaalselt muretseda näiteks selle üle, kuidas lapsepuhkuse õigust tõendada või kui suur on töötaja lapsepuhkuse jääk.

Millal on tööandjal õigus puhkuseandmisest keelduda?

Siinkohal tuletame töötajatele meelde, et lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust saab võtta üksnes tööpäevadel.

Iseteeninduses puhkust planeerides on töötajale küll kõik kalendripäevad puhkuse planeerimiseks kalendrivaates avatud, kuid töötaja peab puhkust märkides ise teadma, millised on tema tööpäevad ja just nendele päevadele puhkust planeerima. Kalender on iseteeninduses tervikvaatena avatud seetõttu, et inimesed töötavad erinevate töögraafikute alusel ja iga kalendripäev võib olla kellegi tööpäevaks, seega ei saa meie piiranguid seada.

Seega kui töötaja planeerib lapsepuhkuse oma puhkepäevale, on see kindlasti üks põhjus, kui tööandja võib puhkuse andmisest keelduda. Tööandja võib puhkuse andmisest keelduda ka siis, kui töötaja annab puhkusesoovist liiga hilja teada, näiteks hiljem kui 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.

Olukordi, mil tööandja saab lapsepuhkuse andmisest keelduda, on piiratud arv. Täpsemalt on keeldumine on võimalik järgmistel juhtudel:

  • Puhkus on kantud puhkuse ajakavasse, kuid töötaja taotleb seda SKA-s muul kui ajakavasse kantud ajal ning tööandja ei nõustu sellega (st kui puhkus on kantud puhkuse ajakavasse, on seda võimalik muuta töötaja ja tööandja kokkuleppel) (TLS § 69 lg 4);
  • Tööandjal on ettenägematu oluline töökorralduslik hädavajadus, eelkõige kahju tekkimise oht, mis ei võimalda puhkust realiseerida (see tähendab erandlikke olukordi, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha) (TLS § 69 lg 5);
  • Töötaja teatab puhkuse kasutamisest ette vähem kui seadus nõuab, s.o üldiselt 14 kalendripäeva (TLS § 69 lg 3), kuid erandjuhtudel on etteteatamistähtaeg pikem (nt aprillist jõustuv TLS § 63 lg 9, § 61 lg 8);
  • Tööandjal on õigus esitada mõni muu seadusest tulenev spetsiifilise puhkuse kohta käiv vastuväide (nt kui isa soovib võtta isapuhkust vähema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana, võib tööandja TLS § 60 lg 1 alusel sellest keelduda; samuti nt kui ei ole täidetud aprillist jõustuva TLS § 63 eeldused – on vähetõenäoline, et juba kasutatud puhkusepäevade vms kohta on infosüsteemis ebakorrektne info, kuid taolised olukorrad annaksid samuti aluse vastuväiteks