Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Jagatav vanemahüvitis

Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.

Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust – nimelt saab nüüd alates lapse 31. elupäevast kasutada jagatava vanemahüvitise õigust ka isa. Seni algas õigus siis, kui laps sai 71 päeva vanuseks. Muudatus on oluline, sest nii saab ka isa juba varem puhkust kasutada ja lapse kasvatamisest enam osa võtta.

Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.

Vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva jooksul koos kasutada.

Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus

Jagatava vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus jagatavat vanemahüvitist lähemalt tutvustame.

laps hoiab ema ja isa käest kinni

NB! „Jagatava vanemahüvitise“ mõiste all peame siin ja edaspidi silmas endist „vanemahüvitist“. 2022. aasta 1. aprillist muutuvad ka teiste lapse sünniga seotud hüvitiste nimed: edaspidi tuleb sünnitushüvitist käsitleda kui ema vanemahüvitist, isa täiendavat vanemahüvitist kui isa vanemahüvitist ning lapsendajahüvitist kui lapsendaja vanemahüvitist.

NB!  Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.

Jagatava vanemahüvitise küsimused-vastused

Jagatava vanemahüvitise planeerimine ja kasutamine

Kuidas jagatavat vanemahüvitist taotleda?

Saadame pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris sünni registreerimist sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse vanematele perehüvitise pakkumuse perehüvitise liikidega, millele vanematel lapse eest õigus on.

Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:

  • ema vanemahüvitis 
  • isa vanemahüvitis
  • jagatav vanemahüvitis
  • sünnitoetus
  • lapsetoetus
  • üksikvanema lapse toetus
  • lasterikka pere toetus
  • kogumispensioni täiendavad sissemaksed
  • jt perehüvitised

Vanemad saavad otsustada, kes milliseid perehüvitisi saama hakkab. Samal ajal saab vanem kohe teada anda, kui ta ei soovi jagatava vanemahüvitise osas hüvitispäevi järjest kasutama hakata.

Kui vanem ei ole meilt pakkumust saanud, kuid ta leiab, et on õigustatud perehüvitistele, palume tal meie poole pöörduda. Kui vanem ei saa kasutada meie iseteenindust, saab ta meiega e-posti või posti teel ühendust võtta või külastada mõnd sotsiaalkindlustusameti klienditeenindust.

Kuidas saab jagatavat vanemahüvitist kasutada?

Jagatavat vanemahüvitist saab vanem kasutada kas:

  • järjest alates õiguse tekkimisest
  • päevade kaupa planeerides.
See tähendab, et vanemahüvitist võib kasutada järjest ühe pika perioodina või valida, millistel päevadel seda kasutada. Päevade kaupa vanemahüvitise kasutamine pikendab hüvitispäevade kasutamise perioodi.

Jagatava vanemahüvitise periood

Millal algab ja lõppeb õigus jagatava vanemahüvitise kasutamiseks?

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Erandlikult saavad isad saada jagatavat vanemahüvitist juba alates lapse sünnist, kui nad on oma isa vanemahüvitise enne lapse sündi ära kasutanud.

Ennetähtaegsena (ehk varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega) sündinud lapse emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus pärast ema vanemahüvitise lõppu, s.o lapse 101 päeva vanuseks saamisel.

Mitme päeva eest on õigus jagatavat vanemahüvitist saada?

Jagatava vanemahüvitise õigus tekib lapsepõhiselt. Seega on vanematel (emal ja isal) lapse eest nähtud ette ühepikkune jagatava vanemahüvitise periood.

Jagatava vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas ema enne lapse sündi töötas või mitte.

NB! Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Kui lapse ema töötas enne lapse sündi, siis on jagatava vanemahüvitise kestvus enamjaolt 475 kalendripäeva (päevade arv võib olla suurem, kui ema kasutas ema vanemahüvitise päevi vähem – loe täpsemalt ema vanemahüvitise kohta).

Kui lapse emal enne lapse sündi töösuhet ei olnud, on mõlemal vanemal jagatava vanemahüvitise kestvuseks kokku 515 kalendripäeva.

Pane tähele, et jagatava vanemahüvitise kestvus on päevades emal ja isal sama, küll aga võib erineda periood, millal kumbki vanem saab jagatavat vanemahüvitist kasutada. Näiteks kui isa on enne lapse sündi isa vanemahüvitise ära kasutanud, tekib tal jagatava vanemahüvitise õigus juba lapse sünnist, samas kui emal tekib jagatava vanemahüvitise õigus alles pärast ema vanemahüvitise lõppu.

Jagatava vanemahüvitis ja vanemapuhkus

Kellel on õigus vanemapuhkusele?

Jagatava vanemahüvitisega kaasneb töötavatel vanematel õigus vanemapuhkusele.

Kuidas tööandjat jagatava vanemahüvitise võtmisest ja vanemapuhkusest teavitada?

Vanemapuhkuse taotluse peab töötaja ise tööandjale esitama 30 kalendripäeva enne puhkuse algust vastavalt töölepingu seadusele. Töötaja töösuhe peatub vanemapuhkuse tõttu tööandja juures.

Kui üks vanematest on tööandja juurest vanemapuhkusel, kes saab siis vanematest jagatavat vanemahüvitist kasutada?

Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal.

Jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine

Mida tähendab jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine?

Jagatava vanemahüvitise päevade kaupa planeerimine on üks paindlikest lisavõimalustest, mis 1. aprillil 2022 vanemahüvitise süsteemi lisandub. Uut võimalust saavad kasutada nii vanemad, kes juba täna vanemahüvitist saavad, kui ka vanemad, kes alates 1. aprillist või hiljem vanemahüvitist saama hakkavad.

Päevade kaupa planeerimine pakub vanematele senisest enam võimalusi väikelapse eest hoolitsemise kõrvalt töötada või hüvitist pikemal perioodil osade kaupa kasutada.

Vanem näeb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mitme päeva eest on ta vanemahüvitist juba saanud, mitme päeva eest planeerinud ning mitme päeva eest on vanemahüvitis veel saamata või planeerimata. Vanem saab ise märkida kuupäevad, millal soovib hüvitist kasutada.

Kui vanem soovib teatud osa kuust vanemahüvitist saada ning teatud osa jooksul töötada, peab ta arvestama, et vaatame töötamist kuupõhiselt. Kui vanem töötab ja saab samal kuul ka vanemahüvitist (kasvõi ühe päeva), peab ta jälgima, et tema kuine töötasu oleks 2022. aastal väiksem kui 2021,54 eurot. Kui töötasu on suurem, tuleb meid sellest teavitada, sest selle kuu eest kuulub vanemahüvitis vähendamisele. Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:

Vanemahüvitis - [(brutotulu – 2021,54 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Kui aga vanem, kelle töine tulu on suurem kui lubatud töötasu määr, ei soovi, et tema vanemahüvitist seoses töötamisega vähendatakse, ei tohiks ta töötamise kuule vanemahüvitise päevi planeerida.

Jagatava vanemahüvitise saaja vahetamine

Kuidas saab vanemahüvitise saajat vahetada?

Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada nii nagu täna – alates järgmisest kalendrikuust. Poole kuu pealt saajat vahetada ei saa.

Vanemahüvitise saaja vahetamise soovist tasub meid varakult teavitada, sest siis saame olla kindlad, et vanemad saavad soovitud ajast vanemahüvitise saaja vahetatud.

Vanemahüvitise saaja vahetamisel on oluline meeles pidada, et senine hüvitise saaja peab andma nõusoleku saaja vahetuseks.

Kui senine vanemahüvitise saaja viibib lapsehoolduspuhkusel (alates 1. aprillist 2022 vanemapuhkusel), peab ta selle lõpetama. Seda seetõttu, et kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel (vanemapuhkusel), siis on just temal õigus vanemahüvitisele.

Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.

Jagatava vanemahüvitise samal ajal kasutamine

Mida tuleb silmas pidada, kui vanemad kasutavad jagatavat vanemahüvitist samal ajal?

Jagatava vanemahüvitise samaaegne kasutamine loob esimest korda võimaluse, kus vanemad saavad samal ajal vanemahüvitist saada. Töötavad vanemad saavad seoses jagatava vanemahüvitisega ka korraga kuni 60 kalendripäeva vanemapuhkusel olla.

Enne 1. aprilli sai lapsehoolduspuhkusel olla korraga ainult üks vanem, jagatava vanemahüvitise koos kasutamine annab aga vanematele võimaluse 60 kalendripäeva ulatuses samal ajal vanemapuhkusel olla.

Seega võivad vanemad kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses jagatavat vanemahüvitist koos kolmel eri moel nii, et:

  1. mõlemad vanemad viibivad tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist
  2. kumbki vanematest ei viibi tööandja juurest vanemapuhkusel ja saavad jagatavat vanemahüvitist
  3. üks vanem viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ja mõlemad vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist

Nagu ka eespool märgitud, kaasneb jagatava vanemahüvitise saamisega riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Kui vanemad kasutavad koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist, siis vanem, kes soovib koos senise saajaga hüvitist kasutada, saab seda 60 kalendripäeva jooksul teha ning võtta end ka töö juurest vanemapuhkusele. Tuleb aga tähele panna, et sellele vanemale ei laiene riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Riik tagab ravikindlustuse ja pensionimaksed endiselt üksnes ühele alla 3-aasta lapse vanemale. Kindlustus on tagatud vanemale, kes seni jagatavat vanemahüvitist sai.

Kui jagatavat vanemahüvitist kasutavad mõlemad vanemad samaaegselt, kas ja kui palju hüvitise periood lüheneb?

Jagatav vanemahüvitise esialgne määratud periood lüheneb vaid siis, kui vanemad kasutavad koos just jagatavat vanemahüvitist.

Kui vanemad kasutavad samaaegselt teisi hüvitise liike – ema ja isa vanemahüvitise või isa ja jagatava vanemahüvitise kombinatsiooni, siis väheneb üksnes ettenähtud 60 kalendripäeva pikkune koos kasutamise päevade jääk.

Kui aga vanemad kasutavad samaaegselt mõlemad jagatavat vanemahüvitist, lüheneb neil kiiremini ka vanemahüvitise periood.

Näiteks otsustavad vanemad koos reisile minna ning soovivad puhkuse ajal koos samal ajal jagatavat vanemahüvitist kasutada. Ema on hetkel jagatava vanemahüvitise saaja ja viibib enda tööandja juurest vanemapuhkusel. Isa jääb nüüd samuti enda tööandja juurest vanemapuhkusele 60 kalendripäevaks ja esitab enda tööandjale taotluse. Tööandja teeb isa vanemapuhkuse taotluse alusel vanemapuhkuse kande töötamise registrisse. Isa planeerib iseteeninduses emaga samale ajale jagatava vanemahüvitise 60 kalendripäeva osas. Vanemad hakkavad koos hüvitist saama ja sõidavad puhkama. Kuna vanemad saavad ühel kuul samaaegselt jagatavat vanemahüvitist, siis kogu jagatava vanemahüvitise saamise periood lüheneb ühe kuu eest topelt (kahekordselt, kuna vanemahüvitisel on kaks saajat). Seega kui näiteks muidu oli jagatava vanemahüvitise lõpp 27.10.2023 (laps sündis 10.06.2022), siis nüüd nihkub see 60 kalendripäeva ettepoole ja see on 28.08.2023.

Kas enneaegselt sündinud laste või mitmike vanematele on vanemahüvitise koos kasutamise osas erisusi?

Jah, enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata nende vanemapuhkuse koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Jagatava vanemahüvitise suurus ja arvutamine

Millises summas jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Kui vanem ei ole 12 kalendrikuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud, saab ta vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis on 2022. aastal 584 eurot; päevamäär on 19,47 eurot.

Kui vanema sissetulek oli kuupalga alammääraga võrdne või sellest väiksem, saab ta vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis on 2022. aastal 654 eurot; päevamäär on 21,8 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on 2022. aastal 4043,07 eurot, päevamäära ülempiir on 134,77 eurot. Kui vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on suurem kui või võrdne 4043,07 euroga, saab vanem vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Kõik vanemahüvitise summad on brutomääras, sest kõik vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatavad.

Mida tähendab, et hüvitisi arvutatakse päevamäära järgi?

Päevamääras vanemahüvitis on uus oluline muudatus, mida tänases süsteemis ei ole. Päevamääras hüvitise väljaarvutamine on tähtis, sest vanematel on võimalik ise planeerida, millistel päevadel nad kuus hüvitist kasutada soovivad.

NB! Töösuhtes olev ema on erand – temal arvutame ema vanemahüvitise lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Töösuhtes oleva ema jaoks võib see tähendada seega seda, et ema vanemahüvitist saab ta ühes ja jagatavat vanemahüvitist teises summas. Seda seetõttu, sest ema vanemahüvitis on arvutatud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja jagatav vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.

Kas päevamäära järgi hüvitise arvutamine tähendab, et vanem ei saa enam igal kuul samas summas hüvitist?

Jah, see võib seda tähendada. Hüvitis ei ole alates 1. aprillist 2022 enam igal kuul ühes ja samas suuruses kahel põhjusel:

  1. Vanem on ise soovinud ja planeerinud hüvitise saamise päevad erinevatel kuudel eri moel. Näiteks soovib vanem mais saada hüvitist 20 kalendripäeva eest ja juunis 30 kalendripäeva eest.
  2. Kalendrikuudes on erinev arv päevi – kui kuus on 31 päeva, on hüvitis ühe päeva võrra suurem kui kuus, mil on 30 päeva.

Millal jagatavat vanemahüvitist makstakse?

Vanemahüvitisi makstakse igal kuul eelmise kalendrikuu eest.

Seega makstakse jagatavat vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on vanemale määratud jagatava vanemahüvitise õigus 475 päevaks, kuna vanem on soovinud hüvitispäevi kasutada järjest alates 15.09.2022 kuni 02.01.2024. Siis maksame jagatavat vanemahüvitist vanemale iga kuu eest järgmisel kuul järgmiselt:

  1. 15.09.2022-30.09.2022 perioodi eest väljamakse 07.10.2022
  2. 01.10.2022-31.10.2022 perioodi eest väljamakse 08.11.2022
  3. 01.11.2022-30.11.2022 perioodi eest väljamakse 08.12.2022 jne.

Kas jagatav vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, jagatav vanemahüvitis nagu ka teised vanemahüvitise liigid on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab meid teavitada perehüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Jagatava vanemahüvitise saamise ajal töötamine

Kas jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada?

Jah, jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Kui Su ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis on 2022. aastal 2021,54 eurot, siis Sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Kui saad rohkem tulu, anna sellest meile teada sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, sest sel juhul vähendatakse hüvitise summat.

Vanemahüvitist vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimise korral järgmise valemi järgi:

Vanemahüvitis - [(brutotulu – 2021,54 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Igakuisest brutotulust lahutame pool vanemahüvitise ülempiiri summat ning saadud vahe jagame kahega. Selle numbri lahutame määratud vanemahüvitise summast. See ongi uus vähendatud vanemahüvitise summa.

Näiteks on vanema määratud vanemahüvitis on 1500 eurot, jooksval kuul saab ta brutotulu 2200 eurot. Seega on vähendatud vanemahüvitise valem: 1500 - [(2200 – 2021,54) : 2] = 1500 – 89,23 = 1410,77 eurot

Kui ühes kuus saadav tulu on väiksem kui pool hüvitise ülempiiri, mis 2022. aastal on 2021,54 eurot, siis makstav vanemahüvitis ei vähene.

Pane tähele, et kui vähendatud vanemahüvitis oleks väiksem kui hüvitise määr, maksame sulle hüvitist siiski vanemahüvitise määras. 2022. aastal on hüvitise määr 584 eurot.

Jagatav vanemahüvitis ja üleminekuperiood 2022. aastal

Mida toovad 1. aprilli muudatused vanematele, kes saavad juba praegu vanemahüvitist?

Kõik vanemad, kes on saanud vanemahüvitist vana korra alusel ja kel on 1. aprilli seisuga veel kasutamata vanemahüvitise päevi, saavad kasutada 1. aprillil jõustuvaid uusi võimalusi vanemahüvitiste süsteemis. Näiteks saavad need vanemad kasutada vanemahüvitist päevade kaupa või kahekesi korraga kuni 60 kalendripäeva ulatuses. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia. Jätkuvalt saab ka vanemahüvitise saajat alates järgnevast kuust vahetada.

NB! Arvutame kõigil vanematel vanemahüvitise summad 1. aprillil ümber. Seda seetõttu, et 1. aprillist 2022 arvestame kõigile vanemahüvitise saajatele vanemahüvitist päevamäära järgi, seda ka neile vanematele, kes said vanemahüvitist enne 1. aprilli.

Kui enne võisid vanemahüvitist oodata igal kuul samas summas, siis alates 1. aprillist ei pruugi igakuine vanemahüvitis enam alati samas suuruses olla.

Mis muutub vanemate jaoks, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on perioodil 1. aprill – 9. juuni 2022?

Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on vahemikus 1.04.-9.06.2022, määratakse vanematele vanemahüvitis täna kehtiva korra järgi, aga neile laienevad kõik jagatava vanemahüvitise õigused – päevade kaupa planeerimine, vanemahüvitise koos kasutamine jne.

Jagatav vanemahüvitis ning ravi- ja pensionikindlustus

Mida pidada silmas jagatava vanemahüvitise ja ravikindlustuse puhul?

Kuna jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravikindlustus ja pensionikindlustus, siis peavad vanemad kindlasti vanemahüvitise saajat vahetades sellega arvestama. Nimelt on kindlustusega tagatud just see vanem, kes saab vanemahüvitist.

Kas ja kuidas on võimalik vanemate vahel ravi- ja pensionikindlustuse saamist vahetada?

Alla 3-aastase lapse eest ettenähtud riikliku ravi- ja pensionikindlustusega on kindlustatud vanem, kellele on määratud jagatav vanemahüvitis. 

Riikliku ravikindlustuse saajat saavad vanemad vahetada enda soovil siis, kui kõik jagatava vanemahüvitise päevad on kasutatud, kumbki vanematest pole vanemapuhkusel ja laps on alla 3-aastane. Sellisel juhul saavad vanemad esitada meile iseteeninduses taotluse ning paluda lõpetada senise saaja riikliku ravi- ja pensioni kindlustuse maksed ja suunata need teise vanema heaks.

Kui vanemad ravi- ja pensionikindlustuse saajat peale jagatava vanemahüvitise lõppu ise vahetada ei soovi, siis jätkab riik jagatava vanemahüvitise lõppedes riikliku ravikindlustuse makseid vanema eest, kes oli viimati jagatava vanemahüvitise saaja.

Alla 3-aastase lapse kasvatajana tasub riik ravikindlustusmaksed ja pensionimaksed ühe vanema eest, kes võib nii töötada kui ka mitte. Maksed lõppevad lapse 3-aastaseks saamisel.