Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus

Igal isal on õigus 30-kalendripäevasele hüvitisele, mida võib kasutada ajavahemikus 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  • Ainult lapse isale või teisele vanemale, kes ei ole ema
  • Nii töötavale kui ka mittetöötavale isale
  • Maksimaalselt 30 päeva. Saab võtta päevade kaupa või kogu perioodina
  • Õigus kasutada 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
  • Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel
  • Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne lapse ema raseduse algust
  • Minimaalne suurus 725 eurot kuus (bruto, alates 01.01.2024)
  • Maksimaalne suurus 4733,53 eurot kuus (bruto, 157,78 eurot päevas, alates 01.01.2024)
  • Mittetöötavale isale ravikindlustust ei kaasne. Töötav isa on kindlustatud tööandja poolt
  • Tulumaksuga maksustatav
  • Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest

Isa vanemahüvitist on võimalik saada lapse isal, ühel samasoolisel vanemal, kes ei ole lapse ema. Kui lapsel isa ei ole või isa on lapsest loobunud, on isa vanemahüvitist võimalik saada ka ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel. Isa vanemahüvitise päevi ei saa teisele vanemale üle kanda.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus tutvustame isa vanemahüvitist ja isapuhkust lähemalt.

Isa vanemahüvitise ja isapuhkuse küsimused-vastused

Millal saab isa vanemahüvitist kasutada?

Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib kasutada ajavahemikus 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Isa vanemahüvitist võib kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa.

Kuidas planeerida isa vanemahüvitist?

Isa vanemahüvitist saab planeerida alates 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse planeerimise kuval. See vaade on avatud kõigile meesterahvastele. Pärast lapse sündi on isa vanemahüvitist võimalik ette planeerida kuni kaks kuud.

Kui isa soovib kasutada isa vanemahüvitist enne lapse sündi, saab isa vanemahüvitist planeerida tulevase lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Isa vanemahüvitise pakkumuse saab isa iseteenindusse alati pärast lapse sündi, kui ta ei ole enne lapse sündi isa vanemahüvitist planeerinud või on teinud seda osaliselt. Pakkumuse saadame, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.

Kui isa saab isa vanemahüvitise pakkumuse, saab ta otsustada, millal ta seda kasutada soovib, planeerides hüvitise saamise päevad planeerimise kuval.

NB! Saadame iseteeninduses tehtud pakkumuse kohta isa e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas sinu kehtiv e-posti aadress.

Isa vanemahüvitise planeerimine iseteeninduses ei õnnestu

Kui saate iseteeninduses isa vanemahüvitist planeerides veateate, võib see olla tingitud sellest, et meie andmeil on teil rohkem kui üks kehtiv pangakonto.

Kui teil on mitu kehtivat pangakontot, peate esmalt valima „Minu kontaktandmetes“ pangakonto. Nii jääb teil SKA-s kehtima üks pangakonto ja seejärel saate uuesti isa vanemahüvitist planeerida.

Kas isa vanemahüvitisega kaasneb riiklik ravikindlustus?

Ei, isa vanemahüvitisega ei kaasne riigi ravikindlustust.

Kuidas isa vanemahüvitise suurus välja arvutatakse?

Aluseks võetakse lapse tegelik sünnikuupäev. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr oleneb kalendriaastast, millal laps sündis: hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.

Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2023. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2024. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2024. aasta jaanuaris, saab isa oma isa vanemahüvitist 2024. aasta määrade järgi.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi, mille järgi arvestatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida isa vanemahüvitise päevamäär. Seega võib vanemahüvitise summa kuude kaupa mõnevõrra erineda, sest see oleneb päevade arvust kuus.

Hüvitise summa oleneb teenitud tulult tasutud sotsiaalmaksu suurusest. Kuna hüvitis arvutatakse välja referentsperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaksu alusel, ei pruugi hüvitise aluseks olev summa kattuda sel ajal tegelikult teenitud tuluga (näiteks ei arvestata hüvitise arvutamisel dividenditulu, kinnisvara müügist teenitud tulu jm tulusid, millelt ei tasuta sotsiaalmaksu). Seega tasub tähelepanu pöörata just sel perioodil makstud sotsiaalmaksule.

Kui isal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2024. aastal on 725 eurot kuus, päevamäär 24,16 eurot.

Kui isal referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2024. aastal on 820 eurot kuus, päevamäär 27,33 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk ehk 2024. aastal on see 4733,53 eurot kuus. Kui isa sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on 4733,53 eurot või rohkem kuus, saab ta isa vanemahüvitist maksimaalses määras. Maksimaalne päevamäär on 2024. aastal 157,78 eurot.

NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Kas ettevõtluskonto mõjutab vanemahüvitise suurust?

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaks kokku.

Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks

  • võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja
  • jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
    • Näiteks kui ettevõtluskontole on laekunud kuus 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni  makse, kui inimene on II sambaga liitunud.
      Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).
      Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame – 120 x 100 / 33 = 363,63  eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot).

Millal isa vanemahüvitis määratakse ja välja makstakse?

Isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja alati alles pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris.

Maksame isa vanemahüvitist sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on isal isa vanemahüvitise õigus 30 järjestikust kalendripäeva alates 10.06.2023 kuni 09.07.2023. Isa vanemahüvitist makstakse isale kahe väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

  1. 10.06.2023-30.06.2023 perioodi eest väljamakse 07.07.2023
  2. 01.07.2023-09.07.2023 perioodi eest väljamakse 08.08.2023

Kas isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt võib kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Mida tähendab, et isa peab kõik isa vanemahüvitise päevad enne jagatava vanemahüvitise kasutamist ära kasutama? Kas saan võtta jagatavat vanemahüvitist ajal, kui mul on isa vanemahüvitis veel kasutamata?

Jagatavat vanemahüvitist saab isa kasutada ainult siis, kui ta on isa vanemahüvitise päevad ära kasutanud või nende kasutamisest loobunud.

Hüvitisi ei saa võtta vaheldumisi: ei ole võimalik võtta ühel perioodil isa vanemahüvitist, siis jagatavat vanemahüvitist ning siis jälle isa vanemahüvitist.

Mida teha, kui ma ei saa isa vanemahüvitist kasutada, aga soovin võtta jagatavat vanemahüvitist?

Isa, kes ei saa mingil põhjusel isa vanemahüvitist kasutada, kuid soovib kasutada jagatavat vanemahüvitist, saab isa vanemahüvitisest loobuda.

Loobuda saab osaliselt veel kasutamata päevadest või korraga kõigist 30 päevast. Loobumine on lõplik ja ühekordne: kui isa on juba isa vanemahüvitise kasutamisest loobunud, siis neid päevi ta hiljem enam kasutada ei saa.

Kellel on õigus isapuhkusele?

Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele.

NB! Töötava isa all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele, kuna tal on selleks alus ravikindlustuse seaduse alusel.

Kas isapuhkuse ajal võib töötada?

Ei, isapuhkuse ajal ei ole lubatud töötada. Töösuhtes olev isa peab isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kasutamiseks kõigi oma tööandjate juurest isapuhkusele jääma.

Kuidas tööandjat isapuhkusest teavitada?

Töötaval isal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane isa suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib meie iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka oma tööandja(te) e-posti aadressi. See on oluline, et saaksime teavitada tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

Kas isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse ehk kas isapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?

Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

Seega põhipuhkus ei lühene isapuhkusel viibitud aja tõttu. Isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva isa isapuhkust kasutab. Sellekohase info saab tööandja meilt, kui isa planeerib meie iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust ja ka siis, kui teeme isapuhkuse kande töötamise registrisse.

Näide: töötaja põhipuhkus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).

Mis saab isa vanemahüvitisega, kui sünnib mitu last järjest?

Vanemahüvitise kasutamine on lapsepõhine. Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitise õigus kasutamata, siis järgmise lapse sünniga tal ei kao õigust esimese lapsega isa vanemahüvitist saada. Õigus isa vanemahüvitist kasutada on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

NB! Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest korraga. Mitmike sünni puhul makstakse isale isa vanemahüvitist ühekordselt.

Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitis kasutamata, aga teise lapsega kasutatud, siis tal on teise lapsega õigus jagatavale vanemahüvitisele.

Isa peab arvestama sellega, et enne lapse kolmeaastaseks saamist peab isa vanemahüvitis saama kasutatud, sest muidu see aegub. See tingimus on samuti lapsepõhine: kummagi lapse eest antavat 30 ettenähtud päeva vaadatakse konkreetse lapse ja tema vanuse põhjal.

Kas mul on õigus isapuhkusele ja isa vanemahüvisele, kui mu laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul?

Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast olenemata sellest, kas isa on isapuhkust ja isa vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma kasutanud. Isa vanemahüvitist ei saa võtta päevade kaupa jaotatuna pikemale ajaperioodile, vaid kõik 30 päeva tuleb kasutada ära järjest. Isa vanemahüvitisele on õigus nii töötaval kui mittetöötaval isal, kuid töötav isa peab vanemahüvitise saamise ajal jääma ka isapuhkusele.

Lisaks on ühel vanematest ka sünnitoetuse õigus surnult sündinud lapse korral (alates 22. rasedusnädalast). Toetus on ühekordne, 320 eurot. Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

Sotsiaalkindlustusamet saadab lapse kaotanud vanematele proaktiivselt isa vanemahüvitise pakkumuse iseteeninduse kaudu. Kui isa ei ole 14 tööpäeva jooksul pakkumust saanud, palume ühendust võtta iseteeninduse kaudu.

Viimati uuendatud 13.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?