Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus

Aprillis jõustunud uus kord isadele palju muudatusi ei too. Isa vanemahüvitis on tingimuste osas samasugune nagu seda on seni kehtiv isa täiendav vanemahüvitis. See tähendab, et isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. aprillil 2022 nimetati isa täiendav vanemahüvitis ümber isa vanemahüvitiseks.

Isa vanemahüvitis on isa individuaalne õigus – hüvitist ja puhkusepäevi saab kasutada vaid isa, neid ei saa teisele vanemale üle kanda.

Isa vanemahüvitisele on õigus kõigil isadel, kelle laps on sündinud 1. juulil 2020 või hiljem.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus isa vanemahüvitist ja isapuhkust lähemalt tutvustame

NB!  Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.

Isa vanemahüvitise ja isapuhkuse küsimused-vastused

Isa vanemahüvitis ja selle planeerimine

Mis täpsemalt isa vanemahüvitisega 1. aprillil 2022 muutus?

1. aprillil 2022 muutus esiteks hüvitise nimi – isa täiendavast vanemahüvitisest saab isa vanemahüvitis.

Teiseks muutub hüvitise arvestamise alus. Kui täna sõltub hüvitise päevamäär kalendrikuust, mil isa kasutab isa vanemahüvitist, siis alates 1. aprillist kehtib kõigi kalendrikuude jaoks sama päevamäär. Päevamäär saadakse, kui hüvitise kuumäär jagatakse 30-ga.

Oletame, et isa täiendava vanemahüvitise summa on kuus 1500 eurot.

  • Kui täna soovis isa isapuhkust kasutada näiteks veebruaris, kus on 28 kalendripäeva, siis oli isa vanemahüvitise päevamäär 53,57 eurot (1500 jagatud 28-ga).
  • Kui isa soovis isapuhkust kasutada märtsis, kus on 31 kalendripäeva, siis on isa vanemahüvitise päeva määr 48,39 eurot (1500 jagatud 31-ga).

Alates 1. aprillist 2022 on sel isal kõikide kuude eest päevamäär sama – 50 eurot brutos (1500 jagatud 30-ga).

Millal saab isa vanemahüvitist kasutada?

Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Isa vanemahüvitist on õigus kasutada ühe perioodina järjest või päevade kaupa planeerides.

Kuidas planeerida isa vanemahüvitise saamist?

Isa vanemahüvitist saab planeerida alates 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse planeerimise kuval. See vaade on avatud kõigile meesterahvastele.

Kui isa soovib isa vanemahüvitist kasutada enne lapse sündi, siis saab isa vanemahüvitist planeerida tulevase lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Isa vanemahüvitise pakkumuse saab isa iseteenindusse alati pärast lapse sündi, kui ta ei ole enne lapse sündi isa vanemahüvitist planeerinud või on teinud seda osaliselt. Pakkumuse saadame, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.

Kui isa saab isa vanemahüvitise pakkumuse, saab ta otsustada, millal ta seda kasutada soovib, planeerides hüvitise saamise päevad planeerimise kuval.

NB! Saadame iseteeninduses tehtud pakkumuse kohta isa e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas Sinu kehtiv e-posti aadress.

Kas isa vanemahüvitisega kaasneb riiklik ravikindlustus?

Ei, isa vanemahüvitisega ei kaasne riigipoolset ravikindlustust.

Isa vanemahüvitise suurus ja maksmine

Kuidas isa vanemahüvitise suurus välja arvutatakse?

Isa vanemahüvitise arvutamisel võetakse alati aluseks lapse tegelik sünnikuupäev. Lapse sünniaasta on hüvitise arvutamisel oluline, sest isa vanemahüvitise minimaalne määr sõltub kalendriaastast, millal laps sündis – hüvitise määr arvutatakse kalendriaasta järgi.

Näiteks kui isa planeerib isa vanemahüvitise saamise enne lapse sündi 2022. aasta detsembrisse, aga laps sünnib 2023. aasta jaanuaris, siis olgugi et isa puhkas detsembris, arvutatakse isa vanemahüvitise määr lapse sünnikuupäeva järgi. Kuna see oli 2023. aasta jaanuaris, saab isa  oma isavanemahüvitist 2023. aasta määrade järgi.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, enneaegselt või pärast tähtaega) ning hüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavad tulu. Arvestuse aluseks võetud 12 kuud moodustavad nn referentsperioodi.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Kuna tulude arvestamise aluseks on just referentsperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaks, võib perioodi aluseks olev summa erineda tulust, mida sel ajal teeniti, seega tasub tähelepanu pöörata just antud perioodil makstud sotsiaalmaksule.

Kui isal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse isa vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2022. aastal on 584 eurot kuus, päevamäär 19,47 eurot.

Kui isal referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse isa vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2022. aastal on 654 eurot kuus, päevamäär 21,80 eurot.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2022. aastal 4043,07 eurot). Kui isa sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on suurem kui või võrdne 4043,07 euroga, saab ta isa vanemahüvitist maksimaalses määras.

NB! Isa vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Millal isa vanemahüvitis määratakse ja välja makstakse?

Isa vanemahüvitis määratakse ja makstakse välja alati alles pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris.

Maksame isa vanemahüvitist sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse isa vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näiteks on isal isa vanemahüvitise õigus 30 järjestikust kalendripäeva alates 10.06.2022 kuni 09.07.2022. Isa vanemahüvitist makstakse isale kahe väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

  1. 10.06.2022-30.06.2022 perioodi eest väljamakse 08.07.2022
  2. 01.07.2022-09.07.2022 perioodi eest väljamakse 08.08.2022

NB! Enne lapse sündi isapuhkust ja isa täiendavat vanemahüvitist planeerinud isale maksame hüvitise välja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui lapse nimi on rahvastikuregistris registreeritud.

Kas isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, isa vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt võib kasutada tulumaksuvabastust.

Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada isa vanemahüvitist planeerides või soovi korral hiljem iseteeninduses.

Isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis

Mida tähendab, et isa peab kõik isa vanemahüvitise päevad enne jagatava vanemahüvitise kasutamist ära kasutama? Kas saan võtta jagatavat vanemahüvitist siis, kui mul on isa vanemahüvitis veel kasutamata?

Jagatavat vanemahüvitist saab isa kasutada vaid siis, kui tal on isa vanemahüvitise päevad ära kasutatud või ta on nende kasutamisest loobunud.

Hüvitisi ei saa võtta vaheldumisi – ei ole võimalik võtta ühel perioodil isa vanemahüvitist, siis jagatavat vanemahüvitist ning siis jälle isa vanemahüvitist.

Mida teha, kui ma ei saa isa vanemahüvitist kasutada, aga soovin võtta jagatavat vanemahüvitist?

Isa, kes ei saa mingil põhjusel isa vanemahüvitist kasutada, kuid soovib kasutada jagatavat vanemahüvitist, saab isa vanemahüvitisest loobuda.

Loobuda saab osaliselt veel kasutamata päevadest või korraga kõigist 30 päevast. Loobumine on lõplik ja ühekordne – kui isa on juba isa vanemahüvitise kasutamisest loobunud, siis neid päevi ta hiljem enam kasutada ei saa.

Isapuhkus

Kellel on õigus isapuhkusele?

Töötavatel isadel kaasneb isa vanemahüvitisega õigus isapuhkusele.

NB! Töötava isa all mõtleme enne töösuhtes olevat isa, kellel tekib õigus isapuhkusele, kuna tal on selleks alus ravikindlustuse seaduse alusel.

Kas isapuhkuse ajal võib töötada?

Ei, isapuhkuse ajal ei ole lubatud töötada. Töötav olev isa peab isa vanemahüvitise ja isapuhkuse kasutamiseks kõigi oma tööandjate juurest isapuhkusele jääma.

Kuidas tööandjat isapuhkusest teavitada?

Töötaval isal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane isa suunised, kuidas isapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

Töötav isa, kes jääb seoses hüvitise saamisega isapuhkusele, märgib meie iseteeninduses isa vanemahüvitise planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d).  See on oluline, et saaksime samuti teavitada tööandjat isa soovist hakata valitud kuupäevast isapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

Kas isapuhkusel aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse ehk kas isapuhkusel viidud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?

Kuigi töötamine loetakse isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

Seega põhipuhkus ei lühene isapuhkusel viibitud aja tõttu. Isapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva isa isapuhkust kasutab. Sellekohase info saab tööandja meilt, kui isa planeerib meie iseteeninduses isa vanemahüvitist ja isapuhkust ja ka siis, kui teeme isapuhkuse kande töötamise registrisse.

Näide: töötaja põhipuhkuse kestvus on 28 päeva kalendriaastas. Isapuhkust soovib töötaja kasutada 30 kalendripäeva. Isapuhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 2 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*30).

Seega, nagu ka aprillieelse süsteemi puhul, ei vähendata põhipuhkuse päevi isapuhkusel viibitud päevade osas.

Kui isal on õigus isa vanemahüvitisele mitme lapse eest

Mis saab isa vanemahüvitisega, kui mitu last sünnib järjest?

Vanemahüvitise kasutamine on lapsepõhine. Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitise õigus kasutamata, siis järgmise lapse sünniga tal ei kao õigust esimese lapsega isa vanemahüvitist saada. Õigus isa vanemahüvitist kasutada on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

NB! Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest korraga. Mitmike sünni puhul makstakse isale isa vanemahüvitist ühekordselt.

Kui isal on esimese lapsega isa vanemahüvitis kasutamata, aga teise lapsega kasutatud, siis tal on teise lapsega õigus jagatavale vanemahüvitisele.

Isa peab arvestama sellega, et enne lapse kolmeaastaseks saamist peab isa vanemahüvitis saama kasutatud, sest muidu see aegub. See tingimus on samuti lapsepõhine – kummagi lapse eest antavat 30 ettenähtud päeva vaadatakse konkreetse lapse ja tema vanuse põhjal.