Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ema vanemahüvitis ja emapuhkus

Ema vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik, mis hakkas 2022. aasta 1. aprillist asendama senist sünnitushüvitist.

Kõigil tulevastel emadel on õigus ema vanemahüvitist saada. Kui seni ei olnud mittetöötavatel emadel sünnitushüvitise õigust, siis alates 1. aprillist tekib ka neil õigus ema vanemahüvitisele.

Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.

Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Ema vanemahüvitis on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.

NB! Töötava ema all mõtleme enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Mittetöötava ema all mõtleme ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ning kellel tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Kuula ka sotsiaalkindlustusameti taskuhäälingut, kus ema vanemahüvitist ja emapuhkust lähemalt tutvustame.

NB!  Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.

Ema vanemahüvitise küsimused-vastused 

Kuidas saan ema vanemahüvitist?

Kuidas saan ema vanemahüvitist?

Seni andis töösuhtes olev ema teada naistearstile või ämmaemandale, millal ta soovis tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda, ning hüvitist maksis haigekassa.

Alates 01.04.2022 hakkas ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse osas pakkumusi emadele edastama sotsiaalkindlustusamet.

Töötavate emade puhul saame pärast 10.06.2022 (10. juuni k.a.) sündivate laste osas lapse eeldatava sünnitähtaja kohta info tervishoiuteenuse osutajatelt (arst või ämmaemand). Teeme kindlaks, kas emal on õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele juba enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või alates lapse sünnist, sõltuvalt sellest, kas ema töötab või mitte.

80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega saadame töötavale emale ema vanemahüvitise pakkumuse.

Mittetöötav ema saab 1. aprillil või hiljem sündinud lapse eest meilt koos perehüvitiste pakkumusega ema vanemahüvitise pakkumuse. Pakkumuse saame saata siis, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.

NB! Sotsiaalkindlustusamet saadab iseteeninduses oleva pakkumuse kohta ema e-postile teavituse. Veendu, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on olemas Sinu kehtiv e-posti aadress.

Mida teha, kui saan ema vanemahüvitise pakkumuse?

Töötav ema saab meilt ema vanemahüvitise pakkumuse e-kirja teel 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Mittetöötav ema saab ema vanemahüvitise pakkumuse pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris koos teiste perehüvitise liikidega, millele emal lapse eest õigus on.

Töötav ema saab teise perehüvitise pakkumuse pärast lapse sündi, kus on ka teised perehüvitiste liigid, millele emal lapse eest õigus on.

Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:

  • ema vanemahüvitis 
  • isa vanemahüvitis
  • jagatav vanemahüvitis
  • sünnitoetus
  • lapsetoetus
  • üksikvanema lapse toetus
  • lasterikka pere toetus
  • kogumispensioni täiendavad sissemaksed
  • jt perehüvitised

Ema vanemahüvitise saab ema kinnitada või sellest loobuda. Töötav ema saab planeerida ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse alguskuupäeva.

Ema vanemahüvitise suurus ja maksmine 

Kuidas ema vanemahüvitist arvutatakse?

Töötaval emal arvutatakse ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Mittetöötaval emal arvutatakse ema vanemahüvitis lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Nii arvutatakse ka isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitise arvutamise aluseks on õigustatuse periood, milleks on kas lapse eeldatavale sünnitähtajale või lapse sünnile eelnenud üheksa kuud ja sealt alates 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (ehk nn referentsperiood), mille järgi arvutatakse hüvitise kuumäär. Kuumäär jagatakse 30-ga, et leida ema vanemahüvitise päevamäär.

Ema vanemahüvitise suurus sõltubki kalendrikuu päevade arvust ehk päevamäärast. Seega ei ole ema vanemahüvitise suurus igal kuul sama, vaid oleneb sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.

Näide 1: töötav ema, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on 01.07.2022.

Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2020. aasta oktoober 2021. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Näide 2: mittetöötav ema, kelle lapse sünnitähtaeg on 01.07.2022.

Ema vanemahüvitise referentsperiood (periood, mil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu võetakse ema vanemahüvitise suuruse kindlaks tegemisel aluseks) on 2020. aasta oktoober kuni 2021. aasta september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Kui emal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse ema vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2022. aastal on 584 eurot kuus, päevamäär 19,47 eurot.

Kui ema referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne või väiksem kui töötasu alammäär, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2022. aastal on 654 eurot kuus, päevamäär 21,80 eurot.

NB! Ema vanemahüvitisel ei ole maksimaalset määra, seega määratakse ja makstakse ema vanemahüvitist, võttes aluseks ema tegeliku sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurust referentsperioodil.

NB! Järgmistel juhtudel võib olla nii, et emal ei ole ema vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis samas suuruses:

  • esiteks arvutatakse töötaval ema vanemahüvitis lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, aga jagatav vanemahüvitis arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäev järgi.
  • teiseks ei ole ema vanemahüvitisel maksimaalset määra, küll aga on jagataval vanemahüvitisel maksimaalne määr ehk ülempiir, millest suuremat hüvitist vanemale ei maksta.

NB! Ema vanemahüvitis määratakse brutosummas, sest vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Millal ja kuidas ema vanemahüvitis määratakse?

Pärast seda, kui ema on oma ema vanemahüvitise pakkumuse kinnitanud, määrame emale otsusega ema vanemahüvitise. Otsusega saab ema tutvuda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Millal makstakse ema vanemahüvitist?

Kui seni maksis haigekassa sünnitishüvitist korraga 140 kalendripäeva eest ette, siis nüüd maksab sotsiaalkindlustusamet ema vanemahüvitist sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse ema vanemahüvitist möödunud kuu eest järgneva kuu 8. kuupäeval.

Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või tegu on riigipühaga, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelnenud viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Toome ühe näite. Oletame, et emal on ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikust kalendripäeva alates 10. juuni 2022 kuni 17. september 2022. Ema vanemahüvitist maksame emale nelja väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

  • 10.-30. juuni eest maksame hüvitist 8. juulil.
  • 1.-31. juuli eest maksame hüvitist 8. augustil.
  • 1.-31. augusti eest maksame hüvitist 8. septembril.
  • 1.-17. septembri eest maksame hüvitist 7. oktoobril, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele. Seega maksame hüvitist 8. kuupäevale eelnenud viimasel tööpäeval.

    Kas ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

    Jah, ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust.

    Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada ema vanemahüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses.

    Ema vanemahüvitise periood 

    Mitme kalendripäeva eest ema vanemahüvitist hüvitatakse?

    Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

    NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta soovib ema vanemahüvitist kasutama hakata ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääda.

    Töötavatel emadel on kolm eri võimalust, kuidas ema vanemahüvitist ja emapuhkust kasutada.

    1. Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.

    1. Ema jääb emapuhkusele 31-69 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.

    Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb ema poolt kasutamata ema vanemahüvitise päevade arvelt.

    Mitu päeva vanemahüvitisi sellisel juhul pere kokku saab?

    Toome veel ühe näite, kui ema soovib jääda emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Perel tekib õigus järgmistele vanemahüvitistele:

    • Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 61 kalendripäeva (31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega)
    • Jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus on nii lapse emal kui isal. Siin saavad vanemad ise otsustada, kumb vanematest hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Kuna aga lapse ema jäi lubatud 70 kalendripäevast enne lapse sündi hiljem ema vanemahüvitist kasutama ja sellega seoses emapuhkusele, siis pikeneb jagatava vanemahüvitise päevade arv nende päevade võrra, mida ema enda ettenähtud ema vanemahüvitise õigusest ei kasutanud (100-61=39 kalendripäeva). Kui muidu oleks jagatava vanemahüvitise kestvus olnud 475 kalendripäeva, siis nüüd on see 514 kalendripäeva (475+39 kalendripäeva).
    • Isal tekib õigus isavanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

    Seega on perel kokku 605 kalendripäeva vanemahüvitist (61+514+30 kalendripäeva.)

    1. Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui ema jääb emapuhkusele 30 või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.

    Toome veel ühe näite: kui töösuhtes olev ema jääb emapuhkusele ja ema vanemahüvitist saama 29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, tekib perel õigus järgmistele vanemahüvitistele:

    • Emal tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega seoses emapuhkusele 59 kalendripäeva eest (29 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega + 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega)
    • Jagatavale vanemahüvitisele on vanematel õigus 475 kalendripäeva.
    • Isal on õigus isa vanemahüvitisele 30 kalendripäeva.

    Seega on perel kokku 564 kalendripäeva vanemahüvitist (59+475+30 kalendripäeva.)

    Hüvitise saamise perioodi silmas pidades on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist – siis ei vähene perel lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk.

    Millal ema vanemahüvitise saamine lõpeb?

    Ema vanemahüvitise saamine lõpeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.

    Näiteks sünnib laps 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.

    Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.

    Emapuhkus 

    Mis seos on ema vanemahüvitisel emapuhkusega ja kas võin emapuhkuse ajal tööd teha?

    Töötaval emal kaasneb ema vanemahüvitisega emapuhkus. Emapuhkuse ajal ei tohi ema ühegi tööandja juures töötada.

    Kuidas tööandjat emapuhkusest teavitada?

    Töösuhtes oleval emal soovitame vähemalt 30 kalendripäeva enne emapuhkuse algust oma tööandjaga puhkusesoov läbi rääkida. Tööandjalt saab tulevane ema suunised, kuidas emapuhkus puhkuste ajakavasse märkida. Täpsem korraldus on iga tööandja enda otsustada.

    Kui töösuhtes ema saab 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ema vanemahüvitise pakkumuse, märgib ta planeerimisel ka enda tööandja(te) e-posti aadressi(d). See on oluline, et saaksime samuti teavitada tööandjat ema soovist hakata valitud kuupäevast emapuhkust kasutama. Tööandjal on õigus töötaja puhkusesoovist viie tööpäeva jooksul keelduda.

    Kui tööandja ei keeldu puhkusesoovist, siis kanname emapuhkuse töötamise registrisse ning ema võib soovitud kuupäevast puhkusele jääda. Emapuhkus kantakse töötamise registrisse üks päev enne puhkuse algust, kuid mitte varem kui viie tööpäeva möödumisel emapuhkuse planeerimisest meie iseteeninduses.

    Kas emapuhkust saab vahepeal peatada?

    Ei, emapuhkust ema ise vahepeal peatada ei saa – ema saab seda kasutada vaid järjest.

    Kui ema on otsustanud, et jääb tööandja juurest soovitud kuupäevast emapuhkusele ja hakkab ema vanemahüvitist saama, määrame talle soovitud perioodiks – maksimaalselt kuni 100 järjestikuseks kalendripäevaks – ema vanemahüvitise. Töötamise registrisse märgime ema töösuhte peatamise kande. Puhkusekande liigiks töötamise registris on „Emapuhkus“.

    Kas emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse? Kas emapuhkusel viibitud aja tõttu lüheneb põhipuhkus?

    Kuigi töötamine loetakse ema- ja isapuhkusel viibides peatatuks, tuleneb töölepingu seaduse § 68 lõikest 2, et vastav aeg läheb siiski põhipuhkuse arvestuses arvesse.

    Seega ei lühene põhipuhkus emapuhkusel viibitud aja tõttu. Emapuhkusel viibitud aeg läheb üldises puhkusearvestuses arvesse. Põhipuhkust on õigus saada vastavalt sellele, mitu päeva ema emapuhkust kasutab. Tööandja saab selle kohta info meilt, kui ema meie iseteeninduses planeerib ema vanemahüvitist ja emapuhkust . Tööandja saab teavituse ka siis, kui kanname emapuhkuse töötamise registrisse.

    Näide: töötaja põhipuhkuse kestvus on 28 päeva kalendriaastas. Emapuhkust soovib töötaja kasutada 100 kalendripäeva. Ema puhkuse perioodi eest arvestatakse töötajale juurde 8 põhipuhkuse päeva (28/365=0,077*100).

    Seega, nagu ka aprillieelse süsteemi puhul, ei vähendata põhipuhkuse päevi emapuhkusel viibitud päevade osas.

    Palun tooge kuupäevadega näide, millised on erinevad võimalused emapuhkusele jäämiseks.

    Oletame, et lapse eeldatav sünnikuupäev on 10. juuli 2022. Töötaval emal on järgnevad kolm varianti, kuidas oma emapuhkust planeerida:

    1. Ema jääb emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Selle näite puhul jääb ema emapuhkusele 1. maist 2022.

    Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva, millest 70 päeva saab kasutada enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Meie näite puhul oleks ema emapuhkusel ja saaks ema vanemahüvitist perioodil 1. mai – 8.august 2022. Kuna töötava emaga peres on jagatava vanemahüvitise kestvus 475 päeva, saab meie näite puhul pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist perioodil 9. august 2022 – 26. detsember 2023. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (100+475).

    1. Ema jääb emapuhkusele 31-69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui ema jääb näiteks vähemalt 31 päeva (meie näite puhul 9. juunist 2022) enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva, millest 31 päeva on enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad siis jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb ema poolt kasutamata ema vanemahüvitise päevade arvelt.

    Meie näite puhul jääks ema emapuhkusele ja saaks ema vanemahüvitist perioodil 9. juuni – 8. august 2022.

    Kui muidu oleks töötava emaga peres jagatava vanemahüvitise kestvus 475 päeva, siis nüüd on see 514 (475+39). Antud näite puhul saaks pere järjest kasutamise korral jagatavat vanemahüvitist alates 9. august 2022 – 4. jaanuar 2024. Kokku saab ema hüvitist 575 päeva (514+61).

    1. Ema jääb emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui ema jääb emapuhkusele 30 (meie näite puhul 10. juunist) või vähem kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi (ehk 30 kuni 0 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega), on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra siis ei pikene. Seega on jagatava vanemahüvitise kestvus töötava emaga peres 475 päeva. Sellisel juhul jäävadki perel hüvitisena ja emal emapuhkusena kasutamata need päevad, mille võrra ema jäi õigustatusest (70 kalendripäeva enne lapse sündi) hiljem ema vanemahüvitist saama ja emapuhkusele.

    Meie näite puhul kasutaks ema oma emapuhkust 30 päeva alates 10. juuni – 9. juuli 2022 ning jagatavat vanemahüvitist 475 päeva perioodil 10. juuli 2022 – 27. oktoober 2023. Kokku saab ema hüvitist 535 päeva (475+60). Emal jääb 40 päeva eest ema vanemahüvitis saamata.

    Üleminekuperiood  2022. aastal

    Millal kehtib minu jaoks tänane sünnitushüvitise süsteem ja millal uus emapuhkuse kord?

    Töötaval emal tekib nii täna kui tulevikus lapse eest õigus hüvitistele kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on 9. juunil 2022 või enne seda, kehtib emale senine rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsioon ning ema saab sünnitushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel 140 päevaks haigekassalt (loe rohkem haigekassa kodulehelt).

    Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on 10. juunil 2022 või pärast seda, kohaldub uus regulatsioon ning emal on võimalik taotleda ema vanemahüvitist ja sellega kaasnevat emapuhkust kuni 100 kalendripäeva.

    Kui emal ei ole kehtivat töösuhet, kehtib tema jaoks uus emapuhkuse kord juba siis, kui laps sünnib 1. aprillil 2022 või pärast seda.

    NB! Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on vahemikus 1. aprill kuni 9. juuni 2022, siis peab töösuhtes olev ema endiselt:

    • andma naistearstile või ämmaemandale teada, millal ta soovib rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda, sest siis teab arst selle info senise korra järgi haigekassale edastada.
    • haigekassa maksab emale selle eest sünnitushüvitist kuni 140 kalendripäeva.
    Loe sünnitushüvitise kohta rohkem haigekassa kodulehelt.

    Ema vanemahüvitis ja ravikindlustus 

    Kas ema vanemahüvitise saamise ajal on tagatud ravikindlustus?

    Ravikindlustus on tagatud kõigile emadele. Ravikindlustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas ema töötas enne lapse sündi või mitte.

    Raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega on emal riigipoolne ravikindlustus alati tagatud.

    Rasedale naisele mõeldud riigipoolsest ravikindlustusest loe lähemalt haigekassa kodulehelt.

    Väikese vanusevahega lapsed ja lapsehoolduspuhkus

    Kuidas arvutatakse ema vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?

    Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, tekib emal kohe lapse sünnist õigus ema vanemahüvitisele. Hüvitise arvutamisel vaatame eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist – kui see on suurem kui uus planeeritav vanemahüvitis, saab ema vanemahüvitist samas suuruses nagu eelmisel korral.

    Oluline on tähele panna, et juhul, kui emale määratakse ema vanemahüvitis eelmise lapse eest määratud vanemahüvitise summas, sest see on emale kasulikum, rakendub ema vanemahüvitisele maksimummäär, millest suuremas summas hüvitist ei maksta. 2022. aastal on maksimummäär 4043,07 eurot kuus.

    NB! Kui ema saab lapse eelmise vanemahüvitise korra ajal ja järgmine laps sünnib uue korra ajal, siis saab ema jätkuvalt lõpetada lapsehoolduspuhkuse, esitades tööandjale avalduse. Seejärel saab ta minna emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist.

    Loe allpool lähemalt, kuidas lapsehoolduspuhkust lõpetada ja emapuhkusele jääda.

    Mida teha, kui olen lapsehoolduspuhkusel ja sündimas on uus laps?

    Kui oled töötav ema ja ootad last, saadame Sulle ema vanemahüvitise pakkumuse 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Ema vanemahüvitise pakkumus annab Sulle õiguse valida, millal soovid emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata.

    Ema vanemahüvitise pakkumuse saad ka siis, kui oled vanema lapsega lapsehoolduspuhkusel. Sellisel juhul on Sul kaks varianti:

    1. kinnitada ema vanemahüvitise pakkumus, jääda emapuhkusele ja lõpetada lapsehoolduspuhkus päev enne emapuhkusele jäämist
    2. ema vanemahüvitise pakkumust mitte kinnitada (ära tee saadud pakkumusel ühtegi valikut), lapsehoolduspuhkust mitte lõpetada ning pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu vanemapuhkusele jääda. Selle variandi puhul ei kasuta Sa emapuhkust ja saad ema vanemahüvitist alates uue lapse sünnist nagu mittetöötav ema (30 kalendripäeva alates lapse sünnist). Sellisel juhul saad pärast lapse sündi koos teiste vanemahüvitistega ema vanemahüvitise pakkumuse, mille kinnitad pärast lapse nime registreerimist rahvastikuregistris.

    Kirjeldame mõlemat varianti lähemalt allpool.

    1. Olen lapsehoolduspuhkusel ja soovin lapsehoolduspuhkust varem lõpetada, et emapuhkusele jääda

    Sinu esimene ehk kõige varasem võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata on 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul saad emapuhkust ja ema vanemahüvitist kasutada 100 järjestikust kalendripäeva, millest 70 päeva enne ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Selleks, et saaksid emapuhkusele jääda, tuleb Sul esmalt praegune lapsehoolduspuhkus (uue nimega vanemapuhkus) lõpetada. Võid lapsehoolduspuhkuse lõpetada üks päev enne emapuhkuse algust.

    Lapsehoolduspuhkust saad lõpetada järgmiste sammudega:

    1. Esita tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avaldus.
      Lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks tuleb Sul esitada tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avaldus.
      Uuri oma tööandjalt, millises vormis ta avaldust soovib. Eri tööandjatel võivad olla eri ootused, näiteks paberkujul või elektrooniline avaldus. Sinu lapsehoolduspuhkuse lõpetamise avalduse alusel saab tööandja töötamise registris Sinu lapsehoolduspuhkuse lõpetada.
    1. Avaldust esitades anna tööandjale kohe teada, millal emapuhkusele jääd.
      Kui annad tööandjale teada, et soovid lapsehoolduspuhkust lõpetada, anna ka kohe teada, et soovid lapsehoolduspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast seoses uue lapse sünniga emapuhkusele jääda.
      See on oluline, kuna emapuhkusel viibitud aja eest arvestab tööandja Sulle põhipuhkuse päevi, mille kasutamise õigus on Sul siis, kui tulevikus tööle tagasi lähed.

    NB! Emapuhkuse kande töötamise registrisse teeme meie. Tööandja saab Sinu emapuhkuse soovist teada kahel korral: nii meie kaudu siis, kui emapuhkust meie iseteeninduses planeerid, kui ka maksu- ja tolliametilt, kui kanname Sinu emapuhkuse töötamise registrisse.

    1. Kinnita ema vanemahüvitise pakkumus.

    Kui oled tööandjale lapsehoolduspuhkuse lõpetamise taotluse esitanud ja tead, millisest kuupäevast soovid emapuhkust kasutama hakata, saad kinnitada ema vanemahüvitise ja emapuhkuse pakkumuse, mille oleme Sulle saatnud.

    Pakkumust kinnitades on Sul kolm valikut:

    1. Jääd emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
      Kui jääd emapuhkusele 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, on Sinu emapuhkuse kestus 100 päeva. Sellest 70 päeva saad kasutada enne ja 30 pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks päev pärast lapsehoolduspuhkuse viimast päeva.
    Näide: kui Sinu lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2022, on Sinu kõige varasem võimalus emapuhkusele jääda ja ema vanemahüvitist saama hakata 70 päeva enne seda ehk 01.04.2022. Sellisel juhul peaks Sinu lõpetatud lapsehoolduspuhkuse viimane päev olema 31.03.2022. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 01.04.2022.

     

    1. Jääd emapuhkusele 31-69 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
      Sellisel juhul jääb Sinu soovil kuni 39 kalendripäeva (70-31) emapuhkust kasutamata. Selle aja oled veel vanema lapsega lapsehoolduspuhkusel. Sinu kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad jagatava vanemahüvitise perioodi, mida saavad soovi korral mõlemad vanemad paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb Sinu poolt kasutamata ema vanemahüvitise päevade võrra.

    Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks päev pärast lapsehoolduspuhkuse viimast päeva.

    Näide: kui Sinu lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2022 ja soovid emapuhkusele jääda 31 päeva enne sünnikuupäeva, lõpeta lapsehoolduspuhus 09.05.2022. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks järgmine päev ehk 10.05.2022.
    Siis on Sinu emapuhkuse kestus 61 päeva, millest 31 päeva saad kasutada enne ja 30 päeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Sellisel juhul on perel hüvitise päevi kokku 605: 61 ema vanemahüvitise päeva, 475+39 jagatava vanemahüvitise päeva ja 30 isa vanemahüvitise päeva.

    1. Jääd emapuhkusele 30 või vähem päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.
      Sel juhul on Sinu emapuhkuse kestus 60-30 kalendripäeva. Sinu kasutamata ema vanemahüvitise päevad ei kandu selle variandi puhul jagatava vanemahüvitise perioodi. Jagatava vanemahüvitise periood nende päevade võrra ei pikene.
      Sellisel juhul jääbki perel hüvitis ja Sinul emapuhkuse päevad, mille võrra jääd emapuhkusele hiljem, kasutamata.

    Märgi pakkumusele soovitud emapuhkuse alguse päev ning lõpeta seni kehtinud lapsehoolduspuhkus üks päev enne soovitud emapuhkuse algust.

    Näide: kui Sinu lapse eeldatav sünnikuupäev on 10.06.2022 ja soovid emapuhkusele jääda 30 päeva enne seda, lõpeta seni kehtinud lapsehoolduspuhkus 10.05.2022. Märgi pakkumusel ema vanemahüvitise alguseks 11.05.2022.

    NB! Kui pere ei soovi, et lapse eest saadavate vanemahüvitiste päevade koguhulk väheneks, on töötaval emal soovituslik jääda emapuhkusele vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja saada ema vanemahüvitist (eelpool kirjeldatud 1. ja 2. variant).

     

    1. Olen lapsehoolduspuhkusel, aga ei soovi lapsehoolduspuhkust enne uue lapse sündi lõpetada

    Kui Sa ei soovi vanema lapse pealt lapsehoolduspuhkust varem lõpetada, on Sul võimalik olla selle lapsega lapsehoolduspuhkusel seni, kuni laps saab kolmeaastaseks.

    Selle variandi puhul on ema lapsehoolduspuhkusel kuni vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni ja uue lapsega jääb vanemapuhkusele pärast vanema lapse lapsehoolduspuhkuse lõppu (lõpule järgnevast päevast).

     Kui Sa ei soovi lapsehoolduspuhkust enne uue lapse sündi lõpetada, teavita tööandjat vanemapuhkuse algusest seoses uue lapse sünniga. Selleks esita tööandjale avaldus. Nii saab tööandja teha töötamise registrisse uue kande vanemapuhkusele jäämise kohta pärast Sinu lapsehoolduspuhkuse lõppu.

    Pane tähele, et vanemapuhkusel olles ei kogu ema endale põhipuhkuse päevi, sest põhipuhkuse päevi annab juurde vaid emapuhkus.

    Pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris nime registreerimist saadame sulle ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise pakkumuse. Ema vanemahüvitist saad alates lapse sünnist 30 päeva nagu mittetöötav ema ehk ema vanemahüvitisega ei kaasne emapuhkuse õigust. Mõlemad vanemad saavad kokku 515 päeva jagatavat vanemahüvitist. Perel on siis kokku 575 päeva vanemahüvitist: 30 päeva ema, 30 päeva isa ja 515 päeva jagatavat vanemahüvitist.

    Kuidas arvutatakse ema vanemahüvitist, kui mitu last sünnib järjest?

    Kui mitu last sünnib järjest ja laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, tekib emal kohe lapse sünnist õigus ema vanemahüvitisele. Hüvitise arvutamisel vaatame eelmise lapse eest makstud vanemahüvitist – kui see on suurem kui uus planeeritav vanemahüvitis, saab ema vanemahüvitist samas suuruses nagu eelmisel korral.

    Oluline on tähele panna, et juhul, kui emale määratakse ema vanemahüvitis eelmise lapse eest määratud vanemahüvitise summas, sest see on emale kasulikum, rakendub ema vanemahüvitisele maksimummäär, millest suuremas summas hüvitist ei maksta. 2022. aastal on maksimummäär 4043,07 eurot kuus.

    NB! Kui ema saab lapse eelmise vanemahüvitise korra ajal ja järgmine laps sünnib uue korra ajal, siis saab ema jätkuvalt lõpetada lapsehoolduspuhkuse, esitades tööandjale avalduse. Seejärel saab ta minna emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist.

    Kui laps sünnib enne tähtaega 

    Kuidas saan hüvitist, kui laps sünnib ennetähtaegselt?

    Töötaval emal tekib ennetähtaegse lapse sünniga seoses ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist 100 järjestikuks kalendripäevaks, seda aga ainult siis, kui laps sünnib varem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Kui laps sünnib näiteks 69 või 30 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega, makstakse emale ema vanemahüvitist ikka lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

    Kui ema ei tööta ja laps sünnib ennetähtaegselt, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist 30 järjestikuks kalendripäevaks.

    Kui laps ei sünni eeldataval sünnitähtajal, kuidas siis ema vanemahüvitist arvestatakse?

    Töösuhtes oleval emal tekib ema vanemahüvitise õigus lapse eeldatava sünnitähtaja järgi. Kui laps sünnib eeldatavast sünnitähtajast varem või hiljem, siis ema vanemahüvitist ümber ei arvutata. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib emal alati ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast alates.

    Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on näiteks 40. rasedusnädala järgi 01.07.2022:

    • siis tekib emal ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikuks kalendripäevaks alates 22.04.2022 kuni 30.07.2022.
    • Laps sünnib tegelikult:
      •   1. variant: 17.06.2022 ehk 38. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2022 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.
      •   2. variant: 14.07.2022 ehk 42. rasedusnädalal – jagatava vanemahüvitise õigus tekib 31.07.2022 ning see määratakse 475 kalendripäevaks.

    Seega lapse tegelik sünnikuupäev ja vanus ei ole siin määrav, sest ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi ja sellest lähtuvalt on ema jäänud tööandja juures emapuhkusele ja saab ema vanemahüvitist. Jagatava vanemahüvitise õigus tekib ema vanemahüvitise lõpupäevale järgnevast päevast. Seega võibki olla nii, et kui laps sünnib hiljem, siis algab jagatav vanemahüvitis juba siis, kui laps on näiteks kõigest 25-päevane.

    NB! Ema vanemahüvitise ja emapuhkuse periood võib muutuda (ehk arvutatakse ümber) üksnes siis, kui ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama hiljem, kui laps tegelikult sünnib. Ema vanemahüvitise suurus arvutatakse endiselt lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

    Näiteks on lapse eeldatav sünnitähtaeg 01.08.2022. Ema soovib ema vanemahüvitist ja emapuhkust hakata kasutama 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. See on ema teadlik valik, sest pere on otsustanud, et ema on küll lühemalt emapuhkusel, kuid perena on neil jagatavat vanemahüvitist 39 kalendripäeva võrra rohkem (475+39=514 päeva).

    Emale määratakse ema vanemahüvitis perioodiks 01.07.2022-30.08.2022 s.o 61 kalendripäevaks (31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega) ja ema jääb emapuhkusele 31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega.

    Laps sünnib nüüd 40 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega s.o 22.06.2022 s.t 11 päeva varem, kui ema emapuhkusele tööandja juurest enda soovil alles soovis jääda.

    Sellisel juhul määrame ema vanemahüvitise ümber ja muudame emapuhkuse perioodi töötamise registris. Seda põhjusel, et ema ei saa seoses lapse sünniga tööle minna. Seega määrame emale ema vanemahüvitise ümber perioodiks 22.06.2022-30.08.2022 (lapse tegelikust sünnikuupäevast alates). See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood lüheneb 11 päeva võrra ja ema vanemahüvitise periood emal pikeneb 11 päeva võrra (72 päeva kokku). Jagatava vanemahüvitise perioodiks jääb 475+28(39-11)=503 päeva.

    Kergemale tööle üleviimine 

    Mida panna tähele kergemale tööle üleviimise puhul?

    Täna väljastab rasedale töövõimetuslehe kergemale tööle üleviimiseks naistearst või ämmaemand, nii jääb see ka pärast 01.04.2022.

    Naine otsustab ise, millal ta hakkab ema vanemahüvitist kasutama ja suhtleb ise ämmaemandaga kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe lõpetamise osas. 

    NB! Kergemale tööle üleviimise töövõimetusleht peab olema lõpetatud enne, kui ema hakkab kasutama ema vanemahüvitist ja jääb emapuhkusele.

    NB! Oluline muudatus võrreldes tänasega: alates 01.04.2022 ei ole naisel kohustust lõpetada kergemale tööle üleviimise leht 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Soovi korral võib seda teha ka hiljem. Seega kehtivad siin töösuhtes oleva emaga samad reeglid.