Sa oled siin

Kinnise lasteasutuse teenus

Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ning seda saab kasutada ainult juhul, kui last pole võimalik aidata mitte ühelgi muul moel. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul.

Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata abivajava lapse juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • lapsele on koostatud kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poolt juhtumiplaan, mis sisaldab endas tegevuskava lapse ja tema pere toetamiseks ning informatsiooni abistamiseks vajalike abimeetmete kohta;
  • kohaliku omavalitsuse abimeetmed ei ole olnud tulemuslikud lapse käitumise ja tegevuse muutmisel või ei ole need abimeetmed olnud piisavad või neid ei saa rakendada lapse eripära tõttu. Näiteks ei soovi või ei ole laps võimeline tegema piisavalt koostööd temale vajalike abimeetmete osutajatega;
  • lastekaitsespetsialist ja Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud, et lapse käitumine kujutab tõsist ohtu tema enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele ning ei ole võimalik rakendada muid, vähem piiravaid abimeetmeid, vähem piiravamas keskkonnas;
  • omavalitsus on teinud kohtule avalduse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks või kohus on vabastanud lapse kriminaalkaristusest, kohaldades lapsele mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse teenusele paigutamist;
  • kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise vajaduse on otsustanud kohus kohtumäärusega.

 

Lapse kinnisesse asutusse teenusele paigutamiseks saab kohtule esitada avalduse kohalik omavalitsus. Avaldus peab sisaldama:

  • selgitusi, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele;
  • põhjendusi, miks ei ole võimalik seda ohtu kõrvaldada muude, vähem piiravate meetmetega;
  • Sotsiaalkindlustusameti arvamust selle kohta, kas kinnise lasteasutuse teenus on põhjendatud;
  • ülevaadet meetmetest, mida omavalitsus kavatseb pakkuda last kasvatavatele isikutele sel ajal kui laps viibib kinnise lasteasutuse teenusel ja ka teenuse lõppedes;
  • ettepanekut, milline kinnise lasteasutuse teenuse osutaja oleks lapsele sobivaim.

Kinnise lasteasutuse teenusel osutatakse lapsele järgmisi tegevusi:

  • majutamine ja toitlustamine;
  • ööpäevaringne tugi ja järelevalve;
  • lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks;
  • lapse vaba aja sisustamine läbi arendavate tegevuste;
  • võimaldatakse lapsele teabeõigus ja väljendusvabadus, sh sidevahendite kasutamine;
  • toetatakse igakülgselt lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vahelisi suhteid.

Teenuse ajal osutatavad tegevused on suunatud sellele, et aidata lapsel arendada välja hoiakud ja oskused, tänu millele suudab ta peale teenusel viibimise lõppu elada enda elu, tervist või arengut ja teiste elu või tervist kahjustamata.

Vaata täpsemalt: sotsiaalhoolekande seaduse § 1301- § 1305.

Kontaktid Sotsiaalkindlustusametis:

Kinnise lasteasutuse teenusele liikumise protsessi skeem.

 

Kinnise lasteasutuse teenust osutavad: 

Maarjamaa Hariduskolleegium

Valgejõe õppekeskuses ja Emajõe õppekeskuses

  1. majutamine - Lapsed elavad rümades, kus on olemas san-ruumid, pesupesemisruum, kööginurk ja elutuba. Ühes rühmas elab koos kuni 6 last, igal oma magamistuba.
  2. toitlustamine - Toitlustamine toimub vastavalt päevakavale neli korda päevas, 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Toidukorrad valmistatakse osaliselt kooli sööklas, osaliselt rühmas töötaja juhendamisel koostöös lastega.
  3. ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine - Lapsed viibivad kooli territooriumil töötajate pideva järelevalve all. Laste tegevused toimuvad vastavalt päevakavale ning liikumised on koordineeritud töötaja poolt. Hommikupoolikul on lapsed koolis, kus pedagoogiline personal tagab nende järelevalve. Rühmas on tööl kindlad inimesed, kes on teadlikud laste erivajadustest ja oskavad sellega arvestada. Väljapääsud on lukustatud, varustatud elektroonsete lukkudega. Uksed avanevad automaatselt tuletõrjesüsteemi käivitumisel. Turvalisuse tagamiseks on üldruumides valvekaamerad. Kooli territoorium on piiratud aiaga.
  4. lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks - Enne lapse asutusse saabumist koondatakse KOV-ilt, vanematelt jt lapsega tegelenud spetsialistidelt info lapse senise toimetuleku, tervisliku seisundi jms kohta, mille põhjal otsustakse, millisesse õppekeskusesse ja rühma laps elama asub. Lapsele määratakse sotsiaalpedagoog, kes on tema peamine tugiisik ning juhtumikorraldaja. Sotsiaalpedagoog tutvub lapse toimikuga, vestleb lapsega, lapse lähivõrgustikuga, KOV lastekaitsetöötaja. Lapse toimetulekust lähtuvalt teeb sotsiaalpedagoog koos juhtumikorralduse nõukogu otsuse tugi- ja/või mõjutusmeetmete rakendamiseks. Lapsele koostatakse tema tugevdamist vajavatest külgedest ja arengueesmärkidest tulenevalt individuaalne tugikava ja kavandatakse vajalikud tugiteenused. Igapäevaselt viiakse läbi tugikavast tulenevaid tegevusi, kus arendatakse sotsiaalseid oskusi. Sotsiaalpedagoog viib lapsega regulaarselt läbi individuaalseid vestlusi, kus ühiselt analüüsitakse hetkeseisu ja kavandatakse järgmisi samme.
  5. lapse vaba aja sisustamiseks arendavate tegevuste pakkumine - Lapse päev planeeritakse koostöös lapsega. Igal rühmal on oma üldine päevakava, mille alusel tegevusi läbi viiakse. Päevakava on mitmekesine, vahelduvate tegevustega ning laste eripära, toimetulekut ja individuaalsust arvestav. Igapäevaselt toimuvad arendavad rühmatööd ning sportlikud tegevused õues ja/või spordisaalis. Lisaks on lastel võimalik osaleda koolis ja väljaspool kooli pakutavates huviringides (savitöö, käsitöö, jalgpall, puutöö jm). Järjepidevalt toimuvad ülekoolilised ja rühmasisesed üritused, kus avardatakse laste silmaringi ning õpitakse sotsiaalseid oskusi. Väljasõitudel käiakse matkamas, kinos, teatris, kardirajal jm. Lisaks kutsutakse kooli esinema erinevate valdkondade inimesi. Koolis on olemas raamatukogu, kust saab laenutada huvipakkuvat kirjandust.
  6. lapse teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamine - Lapsed on igapäevaselt kaasatud rühmategevuste planeerimisse. Rühmas toimuvad igapäevaselt rühmaringid, kus arutatakse päevast toimetulekut ning kuulatakse ära üksteise mured, lahendatakse päeva jooksul tekkinud küsimused ja konfliktid. Lastel on võimalik kasutada suhtlemiseks vanemate ja lähedastega ning teabe saamiseks ja arvamuse avaldamiseks internetiühendusega kooli arvutit kaks korda nädalas a 45 minutit ning helistada 70 minutit nädalas vastavalt raampäevakavale. Tööpäevadel ametkondadega suhtlemiseks on võimalik õpilasel kasutada telefoni või arvutit kokkuleppel oma sotsiaalpedagoogiga. Lastel on võimalus igal ajal teha ettepanekuid ja esitada avaldusi nii kooli juhtkonnale kui erinevatele ametkondadele. Televiisori vahendusel on võimalik kursis olla päevakajaliste sündmustega. Koolis tegutseb õpilasesindus, kelle esindaja kuulub kooli hoolekogusse.
  7. lapse ja last kasvatava isiku vaheliste suhete igakülgne toetamine - Last kasvatav isik omab e-kooli vahendusel võimalust olla jooksvalt lapse toimetulekuga kursis. Sotsiaalpedagoog suhtleb lapse tugivõrgustikuga iganädalaselt, vajadusel igapäevaselt. Sotsiaalpedagoog külastab koos lapsega tema kodu, kohtumise käigus tehakse kokkulepped koostööks. Lapse võrgustikul on võimalik käia lapsel koolis külas. Võrgustik on kokku kutsutud vähemalt kahel korral aastas arenguvestluseks, vajadusel sagedamini. Kool pakub MDF teraapiat ja tagab vajadusel rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse. Sotsiaalpedagoog nõustab vanemaid paremaks toimetulekuks lapsega. Kool korraldab vähemalt 3 üritust aastas, kuhu on oodatud ka lapse lähedased ja võrgustik (avaaktus, jõulupidu, lõpupidu). Kool nõustab ja toetab lapse lähivõrgustikku lapse tuleviku kavandamisel ja arengu toetamisel.

 

Sotsiaalkindlustusameti hankelepingu partnerid: AS Hoolekandeteenused; OÜ Corrigo 

 
AS Hoolekandeteenused

AS Hoolekandeteenused pakub teenust (6 kohta, 31.05.2018 seisuga vabade kohtade arv 4) intellektipuudega abivajavatele lastele. Teenust osutatakse Imastu Kool-Kodus

  1. majutamine - Elamine on peresarnastes tingimustes. Igal lapsel on oma tuba, kasutamiseks on ühine elutuba ja kööginurk. Noormeestel ja tütarlastel on eraldi pesu- ja tualettruum. Pererühmal on struktureeritud, kindel päevaplaan ja orientatsiooni-tabel. Perel on aiaga piiratud õueala.
  2. toitlustamine - Päevas on neli toidukorda – hommiku-, lõuna-, õhtusöök ja oode. Olemas on söögitegemise võimalus ja lapsed on kaasatud hommikusöögi valmistamisele, laua katmisele, koristamisele. On võimalus õppida valmistama erinevaid toite nii pererühma töötajatega kui ka tegevusterapeudiga. Söömine toimub töötajatel ja lastel ühise söögilaua ääres.
  3. ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine - Turvatunnet ja usaldust aitavad luua tööl olevad tegevusjuhendajad ja tugiisik. Kogu teenuse jooksul on tagatud järelevalve ja ilma saatjata ei saa territooriumilt lahkuda. Pererühmas on päevasel ajal kaks töötajat, öösel üks töötaja, igal lapsel on oma tugiisik, kindel kodukord, päevaplaan ja tegevused. Lasteasutustes viibimise ajal on vähemalt üks töötaja kolme lapse kohta.
  4. lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks - Igale lapsele koostatakse individuaalne tegevusplaan. Laste käitumist aitavad juhtida preemiatabelid ja töötajate positiivsed hinnangud. Töö metoodiliseks aluseks on CARe- ja TEACCH metoodika.
  5. lapse vaba aja sisustamiseks arendavate tegevuste pakkumine - Kogu tegevus toimub põhimõttel, et keskendutakse lapse praktiliste ja sotsiaalsete oskuste tõstmisele. Lapse päev on sisustatud eesmärgipäraste tegevustega, mis tagavad nii normilähedase elu kui võimalik. Lapse vaba aja sisustamisel lähtutakse lapse individuaalsetest võimetest ja soovidest. Lapsed käivad erinevates huvitegevustubades – kunstitoas, kehakultuuritoas, savitoas, muusikatoas, loovmängutoas, suures saalis sporti tegemas, laste kasutada on ka tajude tuba ja mullivann. Soovi korral on võimalus käia rahvatantsuringis ja ujulas, võtta osa Imastu Kool-Kodu ühisüritustest. Pererühmas koos tegevusjuhendajaga saab tegeleda erinevate käeliste tegevustega, lugeda, kuulata muusikat, vaadata filme, mängida arendavaid mänge, käia õues mängimas või jalutuskäikudel.
  6. lapse teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamine - Vastavalt laste intellektile ja toimetulekule on võimaldatud lastele erinevate teabevahendite kasutamine. Lähedastega kontakti hoidmiseks on kokku lepitud telefoni kasutamise ajad, võimalus on saata kirju posti teel.
  7. lapse ja last kasvatava isiku vaheliste suhete igakülgne toetamine - Lapsele olulised isikuid on kutsutud osalema kliendimeeskonna koosolekule, lapsevanemaid kaasatakse lapse individuaalse tegevusplaani koostamisele ja eesmärkide püstitamisele. Tähistatakse koos nii lapse kui pere jaoks olulisi sündmusi ja tähtpäevi. Lapsevanemal või lähedasel aidatakse aru saada lapse raskesti mõistetava käitumise põhjustest, jagatakse teadmisi ja oskusi lapsega paremaks toimetulekuks. 

Sotsiaalkindlustusamet korraldab lisahanke leidmaks veel teenusepakkujaid, kes oleksid valmis osutama suure abivajadusega lastele perepõhiseid lahendusi teenuse osutamiseks.