Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kinnise lasteasutuse teenus

Teenuse kirjeldus

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu ja tervist. Samuti lapsele, kelle puhul asendatakse vahistamine kinnise lasteasutuse teenusega.

Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest, seetõttu tuleb teenuse vajalikkust eelnevalt põhjalikult kaaluda. Last on võimalik kinnise lasteasutuse teenusele suunata ainult läbi kohtu. 

Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mille eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

 

Põhilised kinnisesse lasteasutusse suunamise põhjused

  • Laps on teiste inimeste või vara vastu vägivaldne ja agressiivne.
  • Laps kuritarvitab sõltuvusaineid.
  • Lapsel esineb seksuaalset riskikäitumist, nt üleseksualiseeritust.
  • Laps ei täida pikka aega koolikohustust.
  • Laps ööbib kokkuleppeta järjepidevalt kodust eemal.
  • Laps on enda vastu vägivaldne, nt lõigub end ja teeb suitsiidikatseid.

On oluline, et erinevad käitumismustrid esinevad koos, need on süstemaatilised, pikaajalised ja jätkuvad.

Olukorrad, kus KLAT üldjuhul ei sobi


Kinnise lasteasutuse teenus ei sobi, kui laps vajab füüsilise või psüühilise tervisehäire tõttu pidevat meditsiinilist jälgimist ja sekkumist. Sellised seisundid võivad olla:

  • vahetu suitsiidioht
  • äge psühhoos
  • söömishäirest tingitud füüsilise seisundi halvenemine
  • äge stressreaktsioon ainsa psüühilise käitumist mõjutava häirena.

 

Teenuse kestus


Kinnise lasteasutuse teenust saab taotleda korraga maksimaalselt üheks aastaks, teenusele suunamise üle otsustab kohus.

 

Teenuseosutajad


Praegu pakub Eestis kinnise lasteasutuse teenust neli asutust: 

Kokku on Eestis ligikaudu 100 teenusekohta, kuid kohtade arv muutub pidevalt, sest see oleneb teenusel olevate laste profiilidest ning erilähenemiste ja kohanduste vajadusest.

 

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Haap Consultungu ja Tallinna ülikooliga viib läbi „Uuringut riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“.

 

Teenuse sisu

Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas ja omaette, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust.

Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Laste ja perede toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse lapsele hariduslikku tuge.

Teenusel toetutakse lapse tugevustele ning lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest. Tegevused on suunatud stabiilsuse ja toetuse pakkumisele, arengu ja raskesti mõistetava käitumise muutumise toetamisele, sh uute hoiakute ja oskuste tekkele. Kõigi tegevuste eesmärk on, et laps tuleks kinnisest lasteasutustest väljudes kogukonnas ja tavakeskkonnas toime teisi ja end kahjustamata.

Lapsed elavad kuni kuueliikmelistes rühmades, kus on ühised koosviibimise alad ja üldjuhul igaühel oma tuba. Konkreetne inimeste arv rühmas sõltub toimetuleku tasemest ja omavahelisest sobivusest.

“Kinnine” ei tähenda, et lapsed on asutuses lukus uste taga. Teenuse vältel piiratakse lapse vabadust vajalikul määral, kuid mitte rohkem, kui on põhjendatud.

Eesmärk on toetada lapse suhteid kogukonnas ja sujuvat naasmist lasteasutusest kodusesse keskkonda, seega antakse lapsele samm-sammult rohkem vabadust, usaldades talle samaaegselt ka rohkem vastutust.

Lapsed käivad väljasõitudel, vajadusel ja võimalusel ka trennis väljaspool asutust. Laps hakkab regulaarselt viibima kodus kohe, kui ta on kohanenud kinnises lasteasutuses ning teenuse vältel on hinnatud, et lapse end ja/või teisi ohustav käitumine on sedavõrd vähenenud, et teenuselt ajutiselt eemale lubamisega ei seata ohtu last ennast ja/või teda ümbritsevaid inimesi. Teenus peab olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, et saavutada põhilisi teraapilisi eesmärke.

 

Töö lapse ja perega kinnise lasteasutuse teenuse ajal 


Samal ajal kui laps on teenusel, peavad toimuma muutused ka kodus ja kogukonnas, sh toetavas võrgustikus. Vaid nii jäävad KLATis viibimise ajal lapse elus saavutatud positiivseid muutused püsima ja tagasilangust esineb minimaalselt. Kui laps on veetnud aasta KLATis, ei ole sealsetest pingutustest üldjuhul kasu, kui muutunud ei ole keskkond, kuhu ta pärast teenuse lõppu naaseb. Teenuselt lahkudes vajab laps teda ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute poolt toetust ning tuge, et kinnistada teenusel omandatu ja uued käitumismudelid, mis tagavad ennast ja teisi hoidva eluviisi. 

Lapse parimates huvides on, et tema koduses keskkonnas olevad lähedased ja temaga seotud spetsialistid oleksid tema koju naasmiseks valmis. Seetõttu tuleb hoida ja toetada lapse ning tema vanemate/eestkostja/asenduskodu töötajate suhteid (külastused ja kohtumised kinnises lasteasutuses, kodukülastused teenuse ajal, pereteraapia jms). Samuti tuleb toetada erinevate teenuste ning nõustamiste abil lapse lähedasi ning spetsialiste, kelle roll on nende elus oluline. Näiteks võivad last kasvatavad isikud vajada vanemlike oskuste arendamist, psühholoogilist tuge, mentorlust, tugiisikut, kooli personal võib vajada konflikti vahendust, asenduskodu mentorlust, st perevanemate toetamist jne. 

Võtmeisik ja lapse juhtumikorraldaja on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Omavalitsus toetab aktiivselt koos KLATi teenuseosutajaga last ja peret kogu aja, mil laps viibib teenusel, mh aitab planeerida koduskäike. Vaid nii on võimalik avaldada positiivset mõju ja tagada toetus nii lapsele kui ka tema lähivõrgustikule.

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja tegevused lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel

  • Lastekaitsetöötaja tutvustab lapsele ja perele kohtumääruse sisu ning selgitab neile kinnise lasteasutuse teenuse sisu.
  • Lastekaitsetöötaja uuendab koos pere ja lapsega abivajaduse hinnangut, sh juhtumiplaani ja tegevuskava (min. kaks korda aastas), et pakkuda neile vajalikke teenuseid ja tuge toimetuleku tõstmiseks ning abivajaduse vähendamiseks lapse teenusel viibimise ajal ja järgselt.
  • Lastekaitsetöötaja toetab juhtumiplaani tegevuskavas väljatoodud tegevuste elluviimisel järjepidevalt lapsevanemaid/eestkostjaid/asendus- või perekodu.
  • Lastekaitsetöötaja hoiab regulaarselt kontakti perega ja lapsega, külastades neid vahetult kodus ja kinnise lasteasutuse teenusel. Kohtumiste eesmärgiks on koguda lapse ja pere toimetuleku kohta lisainfot, hinnata juhtumiplaanis paika pandud tegevuste elluviimist ja tulemuslikkust, toetada nendega jätkamist ning tugevdada koostöösuhet lapse ja perega.
  • Lastekaitsetöötaja viib läbi lapse tugivõrgustikuga regulaarseid kohtumisi, teeb koostööd tugivõrgustikuga nii lapse teenusel viibimise ajal kui ka peale teenuse lõppemist. Tõhus koostöö võrgustiku liikmete vahel aitab vähendada lapse tagasilanguse võimalust kinnise lasteasutuse teenuse järgselt.
  • Lastekaitsetöötaja valmistab perekonda ette lapse kodus käikudeks ja lapse koju naasmiseks (riskide ja ressursside kaardistamine, nõustamine, vajalike teenuste pakkumine ja korraldamine).
  • Lastekaitsetöötaja kaardistab ja aitab koostöös tugivõrgustikuga lahendada lapse ja tema perega seotud konflikte (koolis, asenduskodus, kogukonnas laiemalt) enne, kui laps naaseb teenuselt tavakeskkonda (Taastava õiguse kasutamine).
  • Lastekaitsetöötaja leiab koostöös lapsevanemate/asendus-, perekodu/eestkostjaga toetavaid teenuseid (nt SRT, psühholoog, teraapiad jms) ja usaldusisiku.
  • Lastekaitsetöötaja järgib lapse kinnise lasteasutuse teenusel viibimise ajal lapse toetamisel jätkutoe mudelit.
 

Jätkutugi – ettevalmistus, planeerimine ja lapse toetamine kogukonnas

Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe mudeli eesmärk on tagada, et lapse kogukonda naasmisel säilivad kinnises lasteasutuses saavutatud positiivsed muutused. Jätkutoe mudel tugineb kolmele põhimõttele, mille rakendamine aitab nimetatud eesmärki saavutada. Nendeks on võrgustikutöö, selge rollijaotus ja struktureeritud ning eesmärgistatud kohtumised.

Jätkutoe eesmärkide saavutamiseks on paika pandud kindlad tegevused kogu lapse KLATis viibimise vältel. Need tegevused aitavad võrgustikul olla süsteemsed, eesmärgipärased ja järjepidevad. Kuna lapsed paigutatakse KLATi kohtumääruse alusel erineva pikkusega perioodiks, on jätkutoe mudelis seatud igale perioodi etapile kindlad tegevused, mis aitavad saavutada selle, et laps säilitab kogukonda naastes KLATis saavutatud positiivsed muutused. Kõigi tegevustega saab tutvuda põhjalikumalt KLATi jätkutoe juhendis (8.46 MB, PDF)

Lapse kogukonda naasmise ettevalmistamisega alustatakse kohe pärast lapse jõudmist KLATi ja võrgustiku pakutav jätkutugi kestab minimaalselt kuni kolm kuud pärast lapse kinnisest asutusest väljumist. Jätkutoe mudelis on kesksel kohal KOVi juhtumikorraldaja ehk lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on jätkutööd koordineerida ning koostöös võrgustikuga saada terviklik ülevaade lapse ja pere olukorrast ja vajadustest ning toetamise võimalustest.

Jätkutoes on olulisel kohal lapse ja tema perekonna (või eestkostja/asenduskodu) kaasamine ning toetamine, spetsialistide regulaarne koostöö, lapse kogukonda naasmise järjepidev ja etapiline ettevalmistus ning usaldusisiku kaasamine lapse toetamisse. Oluline on jätkutoe planeerimisel arvestada iga lapse tausta ja eripärasid ning anda lapsele piisavalt aega uue olukorraga harjumiseks, realistlike plaanide tegemiseks ja iseseisvumiseks.

Jätkutoe mudeli järgimine eeldab, et lapse kogukonda naastes on tal olemas:

  • turvaline elukoht
  • lapse vastuvõtmiseks ette valmistunud haridusasutus ja/või töökoht
  • perekonnas ja/või kogukonnas on lahendatud varasemad konfliktid
  • sobiv(ad) huvitegevus(ed)
  • tagatud vajalike teenuste jätkumine
  • toetav võrgustik
  • turvaline usaldusisik

Kinnise lasteasutuse jätkutoe rakendumiseks on loodud juhend KOVi juhtumikorraldajatele ehk lastekaitsetöötajatele, kinniste lasteasutuste töötajatele jt spetsialistidele, kes töötavad lastega, kes viibivad kinnistes asutustes või kellel on risk sinna sattuda.

KOV saab lastekaitse juhtumite lahendamisel ja lapsele/perele sobivate meetmete valimisel, sh KLAT jätkutoe rakendamisel paluda tuge Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnalt, esitades nõustamisteenuse taotluse. 

 

Kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) taotlemine

Kinnise lasteasutuse teenust (KLAT) osutatakse ainult lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtuotsuse alusel. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest. Nii rahvusvahelistes uuringutes kui suunistes rõhutatakse, et paigutamisel asutusse, kus tema vabadust piiratakse, on negatiivne mõju lapse arengule, kuna võrreldes väljaspool asutust viibimisega toob see kaasa suurema riski sattuda vägivalla, kuritarvitamise ja sildistamise ohvriks ning eemalolek perest ja sõpradest jätab sügava jälje lapse arengule.

Seetõttu on oluline iga juhtumi puhul väga põhjalikult kaaluda, kas vabaduse piiramine on last kahjustav või toetav meede. On oluline, et iga lapse puhul on rakendatud kõiki muid võimalikke vabadust mitte piiravaid meetmeid või veendutud, et nende rakendamine ei ole sobiv. Lapse vabaduse piiramise otsustamisel ei piisa nentimisest, et lapsel esineb teatud sorti käitumine (nt koolis mittekäimine, vägivaldsus, alkoholi tarvitamine, narkootikumide tarvitamine), vaid tuleb põhjendada, kas see tähendab konkreetse lapse puhul nii suurt kahju, et sedavõrd radikaalse meetme, nagu kinnisesse asutusse paigutamine, rakendamine on põhjendatud. Oluline on hinnata ja kaaluda alternatiivsete meetmete rakendamise võimalikkust ning sobivust. Ainult nii saame olla kindlad, et pakume lapsele parimat võimalikku sekkumist ning ei ohusta tema õigusi.

KLATi taotlemise seaduslik alus

  • SHS’i § 130¹-⁵ alusel saab lapse suunata KLATi teenusele, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste inimeste elu või tervise ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. (Taotleja kohalik omavalitsus)
  • KarS § 87 alusel saab teenusele suunata 14–18 aastase alaealise, kes on toime pannud kuriteo või väärteo ning kelle puhul otsustab kohus rakendada mõjutusvahendina alaealise kinnisele lasteasutuse teenusele suunamist. (Taotleja politsei, prokuratuur, kriminaalhooldus)
  • KrMS § 131 lg 3² alusel võib kohus alaealise inimese vahistamise korral määrata, et vahistamine asendatakse tema kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. (Taotleja prokuratuur)

Otsuse teenusele suunamiseks teeb alati kohus. Jõustunud kohtumäärust või -otsust kohustuvad täitma kõik Eesti Vabariigi inimesed.

 

Kohalik omavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse §1302 alusel

  • Kohalik omavalitsus (KOV) esitab sotsiaalkindlustusametile taotluse arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
  • PACT (Positive Achievement Change Tool) on teaduspõhine standarditud riskihindamise tööriist, mis aitab spetsialistidel koguda ja analüüsida lapse kohta informatsiooni, et hinnata lapse riskikäitumist ja õigusrikkumiste tõenäosust. PACT riskihindamise küsimustik koosneb kahest põhiosast: lapse eelnevad õigusrikkumised ja  küsimused koos vastusevariantidega. Sisestatud info alusel koostatakse lapse käitumise riskitase (skaalal madal/keskmine/kõrge). Riskihindamise tulemus aitab lapse olukorrale adekvaatselt reageerida ning teha efektiivseid valikuid erinevate võimaluste vahel lapse abistamiseks. See annab spetsialistidele kindlustunnet, et nad on juhtumiga tegeledes teinud õigeid otsuseid ning laps saab just talle sobivaid ning teda efektiivselt abistavaid teenuseid, sest uuringud on näidanud, et last aitab kõige rohkem see, kui lapse käitumise riskitase ja pakutava sekkumise intensiivsus on omavahel kooskõlas. Riskihindamise küsimustiku täidab eelkõige lastekaitsespetsialist, kes kogub ja vajadusel kontrollib saadud infot. Puuduv info saadakse kas lapselt endalt, tema pereliikmetelt või spetsialistidelt, kes on lapse juhtumiga kursis. 

Riskihindamise täpsem juhend, mis abistab spetsialisti täitmisel (1.91 MB, PDF)

  • Taotlus arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta (43.19 KB, DOCX) 
  • Kohalik omavalitsus edastab täidetud taotluse e-posti aadressile [email protected]
  • SKA laste heaolu osakond (LHO) hindab KOV taotlusega seotud dokumentide põhjal, kas a) lapse käitumine seab ohtu tema enda või teiste elu, tervise või arengu ja b) seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kui kaardistamise ja hindamise tulemusena on selge, et lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud ning teised võimalikud meetmed on ammendatud või need ei oleks lapse abistamiseks piisavalt tõhusad, koostab LHO arvamuse lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Kui kaardistamise ja hindamise tulemusena ilmneb ebaselgusi või küsimusi KOV taotluse osas, palutakse KOV-i lastekaitsetöötajal asjaolusid täpsustada, puudused likvideerida etteantud tähtaja jooksul. 
  • SKA LHO annab teenusele suunamise põhjendatuse kohta arvamuse 30 päeva jooksul KOVi taotluse kättesaamisest.
  • SKA edastab taotlejale e-kirja teel info, millisesse KLAT asutusse on lapsele koht broneeritud. Koha valik tuleneb vabade teenuskohtade olemasolust, lapse riski- ja kaitsetegurite hinnangust ning lapse vajadustest.
  • Kohalik omavalitsus pöördub kohtusse avaldusega, millele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti arvamus lapsele kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta.
  • Kui KOV pöördub kohtusse, tuleb kohtule SKA arvamuse saamise järel esitada järgmise infoga avaldus:
    •   selgitus, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste inimeste elule või tervisele
    •   hinnang lapse abivajadusele lastekaitseseaduse § 28 sätestatud alustel
    •   ülevaade lapsele varem KOVi või riigi pakutud meetmetest
    •   põhjendus, miks ei saa lapse käitumisest tingitud ohtu kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega
    •   SKA arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta
    •   ülevaade meetmetest, mida KOV kohaldab lapse ja teda kasvatavate inimeste suhete ning last kasvatavate inimeste toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnisesse lasteasutusse saamise ajal ja järel
    •   kohtule esitataval avaldusel välja tuua ainult see teenuse osutaja, mille Sotsiaalkindlustusamet on taotluse esitamise järgselt kohalikule omavalitsusele e-kirja teel edastanud ja kuhu on lapsele koht broneeritud.
    •   NB! Sotsiaalkindlustusamet palub kohtumääruses mitte nimeliselt kindlaks määrata kinnise lasteasutuse teenuse osutajat, et oleks võimalik paindlikult reageerida lapse vajadustele ning valida lapse parimast huvist lähtuvalt sobivaim teenuse osutaja.
  • Kui KOV loobub kohtule avalduse tegemisest, palume teavitada sellest SKAd esimesel võimalusel aadressil [email protected]
  • Kohus teeb otsuse alaealise KLATi suunamiseks/suunamata jätmiseks ning edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), KOV-le ja KLAT teenuseosutajale. Kohtumäärus tuleb SKA-le edastada ka avalduse rahuldamata jätmisel, et oskaksime seda arvestada teenuskohtade planeerimisel.
  • Alaealise viib teenusele lapsevanem, seaduslik eestkostja, vajadusel KOV-i kaasabil.
  • Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist peab koguma ja edastama teenuseosutajale vajalikud dokumendid, et teenuseosutaja saaks teha vajalikud ettevalmistused lapse teenusele saabumise osas. Teenuseosutaja vajab KOV-ilt järgmisi dokumente:
    1) juhtumiplaan, sh tegevuskava;
    2) väljavõte õpilasraamatust ja klassitunnistuse koopia;
    3) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart või kinnitatud koopia;
    4) õpilase koolipoolne iseloomustus;
    5) koolivälise nõustamismeeskonna otsus tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks, sh õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks (olemasolu korral);
    6) spetsialistide, teenuseosutajate (PPA, psühhiaater, MDFT, SRT jt) hinnang, andmed mitte vanemad kui kuus kuud;
    7) lapse rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral).
 

Teenusel viibimise pikendamine


Kui teenuse vältel on ilmnenud vajadus teenusel viibimise aja pikendamiseks, tuleb kohalikul omavalitsusel uuesti kohtule avaldus esitada. Selleks tuleb esmalt esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus lapse vabadust piirava meetme rakendamise kohta arvamuse saamiseks koos vajalike lisadega. Vajalik on lisada KLAT teenuseosutaja seisukoht ja põhjendused.

 

Prokuratuur, politsei, kriminaalhooldus karistusseadustiku § 87 alusel mõjutusvahendina


Kui menetleja soovib, et alaealisele kohaldataks mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, palume

  • võtta eeskätt ühendust kohaliku omavalitusega, et saada ülevaade lapse abivajadusest ning seisukoht lapse paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse. Lapsega seotud menetlustes on lastekaitsetöötaja võtmeisikuks. Lastekaitsetöötaja saab hinnata lapse terviklikku abivajadust ning tal on parem ülevaade, mis saab selle piirkonna (sh mujal) sotsiaalsüsteem lapse ja pere abistamiseks pakkuda. Lisaks saab lastekaitsetöötaja teha tööd ka lapse perekonnaga. KLATi vajaduse ilmnemise korral tuleb KOV lastekaitsespetsialistil valmistada last ette tema võimaliku suunamiseks KLAT teenusele. Samuti tuleb tal planeerida lapse teenusele viimist ning edasisi sekkumis- ja abistamismeetmeid pere ja lapse toetamiseks. Seetõttu peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti teavitama ja koostööle kutsuma juba enne kohtueelse ettekande tegemist.
  • Kui ühiselt on jõutud soovini KLAT-i taotleda, võtta koheselt ühendust Sotsiaalkindlustusametiga ([email protected]), saata olukorra (sh KLATi vajaduse) lühikirjeldus ning küsida koha tagamise võimalikkust teenusel. 

NB! Oluline on, et menetleja teavitaks SKA-d, millal on tal plaanis pöörduda KLAT ettepanekuga kohtusse ning millal planeerib kohus lapse osas ärakuulamise. 

  • Enne koha olemasolu tagamist võib paluda SKA koostöös menetlejaga kokku kutsuda täiendav võrgustikukohtumine, mille eesmärk on ühiselt hinnata, kas lapse abistamiseks on võimalik rakendada muid vähem piiravaid meetmeid ja teenuseid (nt MDFT, SRT, RV jm).
  • Pärast SKA teavitamist ja läbirääkimist esitab taotleja kohtule avalduse sobiva mõjutusvahendi määramiseks või mõjutusvahendi liigi muutmiseks. Kohus teeb otsuse ning juhul kui mõjutusvahendina taotletakse KLAT-i, edastab kohus kohtumääruse SKA-le ([email protected]), suunajale ja teenuseosutajale (ka avalduse rahuldamata jätmisel).
  • Alaealise viib teenuse kohapeale lapsevanem, seaduslik eestkostja, vajadusel KOV-i kaasabil.

NB! SKA peab olema kursis lapse ja tema abivajadusega, et planeerida koostöös võimaliku teenuseosutajaga lapse saabumist ja valmistada ette keskkonna. 

 

Prokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku § 131 lg 3² alusel vahistamise asendamiseks 

  • Kui prokuratuur kaalub vahistamise asendamist kinnise lasteasutuse teenusega, tuleb sellest kohe SKA-le teada anda. SKA annab info võimaliku koha asjus ning valmistab teenuseosutajat lapse saabumiseks, sh saab teenuseosutaja teha lapse jaoks ettevalmistavad toimingud. Palume edastada info aadressil [email protected] või võtta ühendust KLATi koordinaatori või teenuse juhiga. 
  • Lapse elukohajärgne KOV lastekaitsespetsialist peab planeerima, kuidas abistatakse koos teenuseosutajaga last ja tema peret teenusele suunamise käigus, ajal ning järel. Seetõttu on oluline, et prokuratuur teavitaks juba taotluse tegemise hetkel KOVi lastekaitsespetsialisti võimalikust KLATi suunamisest.
  • Lapse kohta saab ja tuleb küsida lisainfot KOVi lastekaitsetöötajalt. Töövälisel ajal (nädalavahetused või olukordades, mil ei ole võimalik tööpäeva alguseni oodata) saab prokurör küsida STAR andmeregistris sisalduvat infot lasteabitelefonilt 116 111. Lisaks helistamisele on vajalik, et prokurör edastab e-kirja [email protected], kus kirjeldab, millist infot vajab.

Järelepäringut tehes palume viidata, et tegu on kriminaalasja menetlusega ja andmeid küsitakse tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 32 lg 2 ja KrMS § 214 lg 1 ja KrMS§ 215 lg 1: nt lapse nimi ja isikukood, puudega seotud andmed, KOV töötaja sissekanded STARi jm, kontaktandmed, kellele info edastatakse, ning isikukoodi, kellele väljavõte saadetakse (andmete krüpteerimiseks).

  • Prokuratuur teeb kohtule taotluse.
  • Kohus teeb otsuse ja edastab kohtumääruse SKA-le ([email protected]), prokuratuuri ja TO-le. Otsus tuleb edastada SKA-le ka avalduse rahuldamata jätmise korral, et planeerida lapse abistamist väljaspool KLAT-teenust. Kohtumäärus tuleb saata ka KOV lastekaitsetöötajale, kelle ülesanne on toetada last ja tema peret lapse teenusel viibimise ajal, sh suhelda TO-ga.
  • KOV edastab esimesel võimalusel SKA-le ja TO-le väljavõtte juhtumiplaanist, milles on ülevaade lapsele varem KOVi või riigi pakutud meetmetest.
  • Politsei tagab alaealise viimise teenusele.
 

Soovitused ja üldpõhimõtted KLATi taotlemisel ja otsuse tegemisel

  • KLAT teenusele saab korraga suunata maksimaalselt üheks aastaks (vastavalt TsMS § 538. lg 2 ei või inimest kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). 
  • Kohtumäärustest/otsustest, mis on tehtud pikemaks kui üks aasta, tuleb teada anda otsuse/määruse tegijale ja paluda parandust. Kui ühe aasta jooksul ei ole vajadus KLATi teenuse järele ära langenud, tuleb teha uus taotlus KLAT teenuse määramiseks, st teha tuleb uus terviklik taotlusprotsess (KOVi avaldus SKA-le, SKA arvamus, kohtusse pöördumine). 
  • Palume KLATi suunamisel jätta kohtumäärusele/otsusele märkimata konkreetne teenuseosutaja. See annab SKA-le võimaluse reageerida lapse vajadustele paindlikumalt ning valida lapse parimast huvist lähtuvalt sobivaim teenuseosutaja. 
  • Kui teenuse lõpp seotakse kooli õppeaastaga, tuleb teenuse osutamise ajaks märkida õppetöö lõpp (enamasti juunis; kui laps jääb suvetööle, siis augustis) või õppeaasta lõpp. Kui on soov, et laps jääb KLATi õppeaasta lõpuni, palume kohtult taotleda teenusele jäämist nii, et lapsel jääks KLATist väljudes aega kohaneda tavakeskkonnaga ja valmistuda uueks õppeaastaks uues koolis. Sellisel juhul võiks KLATi lõpetada mitte õppetöö lõpul, vaid 15. augustil.
  • Palume alaealiste suunamisel määrata kohtu otsuses võimalusel teenusel viibimine järgmise sõnastusega: „kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta, s.o. (kuupäev)“.
  • Põhikooli lõpetajatel palume teha suunamine teenusele „kuni õppetöö lõpuni“. Selgituseks: õppetöö lõpeb juunikuus, õppeaasta augustikuu lõpus.
  • Vahistamise asendamise korral palume kohtumääruses/otsuses fikseerida, kas vahistamise asendamise periood algab alaealise kinnipidamisest või otsuse väljakuulutamisest.
  • Palume saata kutsed kohtuistungile ka teenuseosutajale, et ta saaks teha koostööd lapse istungile toimetamisega (sh vahistamise korral, kui prokuratuur peab vajalikuks näiteks konvoi kasutamist).

Palume teil järgida kinnise lasteasutuse teenuse taotlemisel ülaltoodud juhiseid. Nii on erinevad osapooled (taotleja, SKA, lapse seaduslik esindaja, teenuseosutaja ja kohus) ühises infoväljas. Seeläbi saame tagada, et KLATi suunatud lapse vastuvõtt toimub sujuvalt ning teenuseosutaja on lapse asutusse saabumiseks saanud teha ettevalmistusi (nt valmistada ette rühmad, lapsed, ruumid ja töötajad).

 

Loe ja vaata lisaks

 

    Lisainfo

    [email protected] 

    KLAT teenuse sisu puudutava info saamiseks/edastamiseks.

    Kinnise lasteasutuse teenuse juht

     

                   Ohvriabi osakonna ennetustalituse koordinaatorid

                   Jätkutoe projektijuht

                   Norra projektijuht