Sa oled siin

Hoolduspereks saamine

Iga laps vajab kodu ja perekonda. Paraku ei saa kõik lapsed kasvada üles oma sünnivanematega. Põhjuseid võib olla erinevaid. On väga tähtis, et need lapsed saaksid elada mõnes teises, just neile sobivas peres. Pere, kellel on jõudu ja kes soovib pakkuda teises peres sündinud lapsele hoolt, tuge ja armastust, võib saada selle lapse hoolduspereks. 

Hoolduspere sobivuse hindamise ja ettevalmistamise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. 

Hoolduspereks saamise ja asendushoolduse teemalistes küsimustes võta ühendust oma piirkonna spetsialistiga või telefonil 655 1666. Vastame küsimustele ka e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee 

Vaata lisainfot hoolduspereks saamise ja kasuvanemluse kohta siit.

 

Hoolduspereks saamiseks valmistumine

Pere kohtumine sotsiaalkindlustusameti spetsialistiga. Avaldus ja motivatsioonikiri

Pere, kes soovib saada teisest perest sündinud lapse hoolduspereks, võtab ühendust oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitse osakonna asendushoolduse spetsialistiga. Seejärel kohtub pere SKA spetsialistiga, et saada tuttavaks ja arutleda hoolduspereks saamise motiivide üle. Spetsialist kirjeldab hooldusperele ettevalmistamise ja hindamise protsessi, tutvustab vajalikke dokumente ja andmeid ning pereuuringu teemasid. Räägitakse perepõhise asendushoolduse eri vormidest (hoolduspere, eestkoste, lapsendamine) ja hooldusperede tugiteenustest (individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, koolitused, mentorlus, supervisioon).

Pärast esimest kohtumist võtab pere endale aega, et koos pereliikmete ja lähedastega uue info valguses järele mõelda. Kui pere soovib seejärel jätkuvalt saada hoolduspereks, teavitab ta oma otsusest SKA spetsialisti. Viimane annab perele avalduse vormi, hoolduspere hindamiseks vajalike dokumentide ja andmete loetelu ning küsimused, mis on abiks motivatsioonikirja koostamisel. Seejärel esitab pere SKA spetsialistile paberkandjal või digiallkirjastatud avalduse koos motivatsioonikirja ja vajalike dokumentidega.

Motivatsioonikirjas on abiks järgnevad küsimused:

  • Miks soovite saada hoolduspereks ja kuidas selle mõtteni jõudsite?
  • Kui vana last soovite enda perre kutsuda ja miks?
  • Kuidas on teie pere lapse tulekuks valmistunud? Mis muutub, kui laps saabub perre?
  • Millist tuge vajab laps uue elukorraldusega kohanemisel? Millist tuge vajab kogu teie pere?
  • Kuidas mõistate lapsele turvaliste ja hoolivate elukestvate suhete loomist?
  • Kuidas suhtute mõttesse, et lapsel on õigus kohtuda hooldusperes elades oma bioloogiliste vanematega? Kuidas võiksid kohtumised olla korraldatud?
  • Kuidas tulete toime olukorras, kui laps naaseb elama oma bioloogilise pere juurde?
  • Kui peres toimuvad olulised muutused (lapse sünd, paarisuhte lõpp vm), siis kuidas näete lapse edasist kasvatamist ja hooldamist ning üldist toimetulekut?
  • Milline võiks teie meelest olla koostöö kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötajaga ja teiste lapsega seotud spetsialistidega?
  • Kas teil on varem olnud kogemusi teises peres sündinud lapse kasvatamisega? Milline see kogemus oli? Kui see on tänaseks lõppenud, siis miks? Mida õppisite perena sellest kogemusest?

Hoolduspere hindamine ja ettevalmistamine 

Vajalike andmete esitamine 

Pärast seda, kui pere on esitanud avalduse, kannab SKA spetsialist hoolduspereks saamisega seotud dokumendid, andmed ja kohtumiste kokkuvõtted sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Andmeregister on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga (seda näevad vaid SKA asendushoolduse spetsialistid).

Pere esitab dokumendid kõigi peres elavate täiskasvanud inimeste kohta ja SKA spetsialist kontrollib nende vastavust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. Andmete ja dokumentide esitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 456 lõikest 5 ja sotsiaalkaitseministri 20.12.2017 määrusest nr 64 „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud”.

SKA kogub hoolduspereks ettevalmistamise käigus järgnevaid andmeid: 

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • hooldusperevanemaks saada sooviva inimese ja teiste täisealiste pereliikmete karistusregistri väljavõte koos arhiiviandmetega;
  • hooldusperevanemaks saada sooviva inimese ja teiste täisealiste pereliikmete tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;
  • ärakiri tunnistusest (kui on juba olemas), mis tõendab, et pere on läbinud ettenähtud koolitusprogrammi (PRIDE eelkoolitus);
  • haridust tõendav dokument;
  • teave pere vaimse ja füüsilise tervise kohta (on oluline, et hooldusperevanemateks saada soovivad inimesed on oma tervislikust seisundist ja igapäevasest toimetulekust teadlikud. Abiks on konsultatsioon arstiga ja oma tervise kontroll).

Kodukülastus ja pereuuring  

SKA spetsialist külastab perekonda nende elukohas, tutvub elamistingimustega ning vestleb hooldusperevanemaks saada sooviva inimese ja tema pereliikmetega. Pereuuringu eesmärk on hinnata koos perega põhjalikult valmisolekut ja võimalusi kasvatada teisest perest sündinud last. Vestluse käigus käsitletakse teemasid:

  1. Elutingimused, lapsele pakutavad võimalused;
  2. Pere majanduslik toimetulek;
  3. Pereliikmete tervis;
  4. Usuline kuuluvus;
  5. Abielu/kooselu, paarisuhe, emotsionaalsed ressursid;
  6. Lähisuhted, suhtlusring;
  7. Kiindumussuhe, hoolduspere ja lapse suhe,
  8. Haridus ja töö. Hobid, harrastused, vaba aja veetmine, ühistegevused;
  9. Hoolduspereks saamise motiiv;
  10. Kasvatusalased teadmised ja kogemused;
  11. Pereliikmete valmisolek lapse perretulekuga kaasnevateks muutusteks (sh töö, lapse hoolduskoormuse jagamine, lapse arenguvajaduste rahuldamine);
  12. Ootused lapsele;
  13. Lapsele tema päritolust rääkimine (sh lapse suhe bioloogilise vanemaga, õdede-vendadega, valmisolek lapse bioloogilisse perre tagasiminekuks);
  14. Koostöö lapse eestkosteasutusega ja last puudutava võrgustikuga (kool, lasteaed, perearst jt).

Kodukülastuse ja vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte pere valmisoleku ja vanemliku suutlikkuse kohta. Vajadusel lisatakse sellele SKA spetsialisti soovitused võimalike kasvuruumide kohta. Erialaspetsialisti nõustamist vajavates teemades (näiteks paarisuhte, kaotuse teema vms) tutvustatakse ja soovitatakse tugiteenuseid (näiteks individuaalne nõustamine, grupinõustamine).

Kahe kuni kolme aasta möödudes (kui selle aja jooksul pole veel last perre tulnud või pere soovib ja on valmis veel lapsi võtma) vaadatakse pereuuring üle ning vesteldakse perega, kas pere soovid, ootused ja vajadused on muutunud. Vajadusel täiendatakse ning uuendatakse andmeid ja dokumente. On oluline, et pere teavitab ka ise SKA spetsialisti, kui peres toimub olulisi muudatusi (elukoha vahetus, lapse sünd vms).

PRIDE eelkoolitusel osalemine ja koostöö 

SKA spetsialist suunab hoolduspereks saada sooviva inimese hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajatele mõeldud PRIDE eelkoolitusele, mida korraldab Tervise Arengu Instituut. PRIDE on teadmistele ja oskustele tuginev koolitus. See rajaneb seisukohal, et hooldusperel peavad olema teatud tugevused, teadmised ja oskused, et olla võimalikult hea lapsevanem lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Koolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, näiteks hoolduspere roll ja vastutus, kiindumussuhe ja selle kujunemine, kaotuskogemused, piiride seadmine, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused jms. Koolitus annab võimaluse mõelda arutluste, harjutuste ja rollimängude käigus põhjalikult hoolduspereks saamise soovile ja valmisolekule. Koolitus kestab 3–4 kuud. Koolituse läbinud pere saab tunnistuse kaaskirjaga, kus kajastub koolitajate hinnang pere valmisoleku kohta. Pärast koolituse läbimist edastab pere tunnistuse koopia SKA spetsialistile.

SKA spetsialist ja PRIDE koolitaja kohtuvad pärast koolitust, kus arutletakse pere võimalusi ja valmisolekut.

Pere sobivus

Hindamise tulemustest teavitab peret SKA spetsialist. Kui selgub, et seaduse nõuetele vastamises on takistusi või vajab pere aega aktuaalsete või keeruliste teemadega tegelemiseks, annab SKA spetsialist nõu, kuidas edasi minna ning kust küsida abi. Kui pere on vajalike teemadega tegelenud ja jõudnud soovitud lahendusteni, võib ta julgelt pöörduda taas SKA spetsialisti poole ning jätkata hindamise ja ettevalmistamise protsessi.

Kui kõik hindamise ja ettevalmistuse toimingud on tehtud ning tingimused täidetud, teavitab SKA spetsialist sellest peret ja teeb STAR-i vastava märke. Sellest hetkest on perel võimalik saada hoolduspereks. Andmeid näevad ka KOV-ide spetsialistid, kes saavad registrist otsida oma piirkonna sünniperekonnast eraldatud lapsele sobiva hoolduspere.

Lapsele pere leidmine

Lapsele sobiva pere leidmine

KOV spetsialist tutvub STAR-is sobivaks hinnatud perede andmetega. Ta küsib vajadusel lisateavet SKA spetsialistilt, kes on perega kohtunud ja pereuuringu läbi viinud. Lapsele peret valides lähtutakse eelkõige lapse huvidest ja vajadustest (lapse rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jms). Samuti arvestatakse pere valmisolekut ning lapse ja pere omavahelist sobivust (sh kuidas sobib laps juba peres kasvavate lastega).

KOV spetsialist võtab sobiva perega ühendust ning korraldab lapse ja pere kohtumised. Kohtumistel saab hoolduspere küsida spetsialistilt lapse kohta lisainfot ja luua lapsega kontakti. Lapse ja pere sobivusel on oluline, et KOV spetsialist selgitab välja lapse arvamuse tema perre paigutamise kohta, arvestades lapse küpsust ja arengutaset. Et laps saaks oma arvamust kujundada ja avaldada, tutvub ta pere ja nende elukohaga ning saab pereliikmete kohta teavet.

Kui laps ja pere sobivad, korraldab KOV spetsialist edasised toimingud, sh hoolduspere lepingu sõlmimise ja hooldusperega kontakti hoidmise. Kui laps on paigutatud hooldusperre, teeb SKA spetsialist hoolduspere vanema kohta STAR-i vastava märke ning hoolduspere andmed ei ole enam teiste KOV-ide spetsialistidele nähtavad. Kui pere soovib oma perre kutsuda aja möödudes veel lapsi, annab hoolduspere vanem sellest SKA spetsialistile teada, kes külastab uuesti hooldusperet, et hinnata, kuidas on laps ja pere üksteisega kohanenud ning kas pere on valmis kasvatama veel üht last.

Andmeregistris ei ole hoolduspered järjekorras. Igale peret vajavale lapsele otsitakse just talle sobivaim hoolduspere lähtudes lapse huvidest ja vajadustest. Otsuse, millisesse hooldusperre laps kasvama läheb, teeb lapse elukohajärgne omavalitsus, kes jääb ühtlasi lapse seaduslikuks esindajaks.

Tugiteenused peredele 

Pärast seda, kui laps on liitunud hooldusperega, hoiab KOV spetsialist perega ühendust. Hoolduspere vanematel saavad kasutada tugiteenuseid (psühholoogiline ja grupinõustamine, mentorlus ja supervisioon).

Teenuseid võib saada juba enne lapse perre saabumist ja lapse igal eluetapil. Teenustele on oodatud ka teised pere lähedased inimesed, aga ka spetsialistid.

Hoolduspere saab kõigis küsimustes pöörduda alati oma piirkonna SKA lastekaitse osakonna asendushoolduse spetsialisti poole. 

 

Spetsialistide kontaktid

Põhja piirkond (Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa)

 
Nimi
Telefon
E-post
Aasa Rohtla 
5301 7803
Aasa.Rohtla@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ida piirkond (Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa)

 
Nimi
Telefon
E-post
Maarika Tarum
5198 2801
Maarika.Tarum@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond)

 
Nimi
Telefon
E-post
Anu Järvepera
5309 8883
Anu.Jarvepera@sotsiaalkindlustusamet.ee
Elle Vidder
520 5516 
Elle.Vidder@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)

 
Nimi
Telefon
E-post
Elo Tenusaar
442 0563, 5190 3792
Elo.Tenusaar@sotsiaalkindlustusamet.ee


Üldistes küsimustes vastavad

Irje Tammeleht 
asendushoolduse talituse
teenuse juht
5309 1597
Irje.Tammeleht@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kaja Rattas
asendushoolduse talituse juht
5340 1856
kaja.rattas@sotsiaalkindlustusamet.ee