Sa oled siin

Perehüvitiste taotlejale

 

Õigus perehüvitiste saamiseks

Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega – näiteks lapse hooldamisele või eestkostele võtmise või lapsendamisega. Perehüvitiste saamise õigus on korraga ühel vanemal või hooldajal ja hüvitiste saajat võib selle saamise perioodil vahetada.
 
Üldjuhul maksame erinevaid perehüvitisi kuni lapse 16- aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on tal õigus saada peretoetusi selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

Õigus perehüvitiste saamiseks tekib, kui:

  • sul on sündinud laps
  • sinu abikaasal on laps, kes elab teiega koos
  • sinu elukaaslasel, kellega sa ei ole ametlikult abielus, on varasemast laps ning teie peres kasvab ka vähemalt üks teie ühine laps
  • oled lapse lapsendanud, saanud lapse eestkostjaks või oled hoolduspere vanem

  • kasvatad last, kes on oma perest eraldatud
  • oled vanem kui 18-aastane, õpid põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses ja asud iseseisvalt elama
  • oled lapse tegelik hooldaja ja kasutad lapsevanema asemel lapsehoolduspuhkust (õigus saada ainult lapsehooldustasu)
  • sinu kasuks on algatatud eestkoste seadmise menetlus ning sa täidad kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda (alates eestkoste seadmise menetluse algatamise päevast kuni kohtulahendi teatavakstegemiseni õigus saada üksnes lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta makstava lapsetoetuse suuruses)


Eestis makstavatele perehüvitistele on õigus, kui nii vanem kui laps elavad püsivalt Eestis ja on:

  • Eesti kodanikud
  • elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased
  • Kui sinu elukoht on mitmes riigis, on sul õigus perehüvitistele, kui viibid Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul ehk oled resident tulumaksu seaduse tähenduses
     

Kui pere liikmed elavad või töötavad Euroopa Liidus, leiad toetuste määramise ja maksmise kohta rohkem infot SIIT

 

Perehüvitiste taotlemine

Perehüvitiste saamiseks pead kõigepealt lapsele nime panema ja selle elukohajärgses kohalikus omavalitsuses registreerima. Kui laps sündis haiglas ja vanemad on abielus, saate seda teha riigiportaalis eesti.ee. Vastasel juhul, tuleb avaldus esitada kohalikule omavalitsusele.

Loe täpsemalt riigiportaali lehel Sünni registreerimine ja nime valik

Hüvitiste saamiseks taotlust esitada ei ole vaja! Kui oled lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt meieni. Vaatame täpselt üle, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada ja saadame iseteenindusse mõlemale vanemale perehüvitiste pakkumuse.

Saadame teile selle kohta ka e-posti teel teavituse. Palun kontrollige, kas meie iseteeninduses on teie õige e-posti aadress olemas.

Iseteeninduses saate teha valikud, milliseid toetusliike hakkab edaspidi saama üks ja milliseid teine vanem. Arutage see kindlasti enne omavahel läbi! Ärge unustage näiteks, et riigipoolne ravikindlustus on tagatud just hüvitiste saajale!
Et saaksime hüvitised tagasiulatuvalt alates lapse sünnist välja maksta, pead pakkumusele kinnituse andma kuue kuu jooksul.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

  • Otsused perehüvitiste saamise kohta leiad iseteenindusest hiljemalt 10 tööpäeva pärast.
  • Perehüvitise esimene väljamakse jõuab saajani hiljemalt järgmise kuu 8. kuupäeval.
 

 

Erinevad peremudelid

Lapse vanemad ei ela enam koos

  • Kui lapse vanemad ei ela enam koos, maksame perehüvitisi edasi sellele vanemale, kes seni perehüvitisi sai, kuni nad ei lepi kokku teisiti. Omavahelisel kokkuleppel saavad vanemad perehüvitiste saajat vahetada.
    Loe perehüvitiste saaja vahetamisest pikemalt siit.

    Kui vanemad ei jõua perehüvitiste saaja vahetamises kokkuleppele, on vanematel võimalik pöörduda kohtusse.

Peres kasvavad koos mitme erineva vanema lapsed

  • Kui sinu peres kasvavad nii sinu kui su elukaaslase/abikaasa lapsed eelmisest kooselust ja teie ühised lapsed, siis on õigus kõigi laste eest saada perehüvitisi sinul või sinu elukaaslasel/abikaasal. Kui olete omavahel kokku leppinud, kumb on hüvitiste saaja, tuleb sel vanemal esitada meile avaldus koos teise vanema nõusolekuga hüvitiste ümbervormistamiseks.

Lisainfo