Sa oled siin

Perehüvitiste lühiülevaade

Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem - iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele.
Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega – näiteks lapse hooldamise, lapsendamise või lapse eestkostele võtmisega.

Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad:

  • riiklikud peretoetused,
  • vanemahüvitis,
  • elatisabi.

Lisaks on lastega peredel õigus mitmesugustele lisahüvedele nagu täiendavad puhkusevõimalused, sissemaksed kogumispensioni II sambasse jms.

Perehüvitisi maksame kuni lapse 16. aastaseks saamiseni või kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on tal õigus saada toetusi kuni kooli lõpetamiseni, aga mitte kauem, kui 19. eluaastaseks saamiseni.

ema imikuga voodil

Enne lapse sündi

Rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis

Rasedus ja sünnituspuhkusele on tööl käival tulevasel emal võimalik jääda kõige varem 70 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega (30. rasedusnädalal). Rasedus-ja sünnituspuhkusele jäämiseks ja sünnitushüvitise saamiseks peab günekoloog, perearst või ämmaemand välja kirjutama sünnituslehe. Sünnituslehe alusel makstakse sünnitushüvitist kokku kuni 140 päeva eest, mis jaguneb perioodile vahetult enne ja pärast lapse sündi. 
Et saada sünnitushüvitist maksimaalse 140 päeva eest, peab rasedus- ja sünnituspuhkus algama hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, väheneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäid.

Sünnitushüvitis on töövõimetushüvitis, mida maksab Haigekassa. Tutvu rasedus-sünnituspuhkuse ja sünnitushüvitise teemaga lähemalt Haigekassa kodulehel.

Isapuhkus

Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 10 tööpäeva isapuhkust. Puhkust saab kasutada vahemikus kaks kuud enne lapse sündi kuni lapse kahe kuu vanuseks saamiseni.
Loe isapuhkusest lähemalt.

1. juulist 2020 hakkab kehtima muudatus, millega pikeneb isapuhkus 30 päevale ja hakkame selle perioodi eest maksma täiendavalt isa vanemahüvitist. Loe muudatusest pikemalt.

 

Pärast lapse sündi

Lapse sünni registreerimine

Lapse sünni peab oma elukohajärgses kohalikus omavalitsuses registreerima lapse esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kahe kuuni.
Kui laps on sündinud haiglas ja lapse vanemad on omavahel abielus, saab lapse sünni registreerida riigiportaalis eesti.ee. Vastasel juhul, tuleb lapse sünni registreerimise avaldus esitada kohalikule omavalitsusele.
Lapse sünni registreerimise kohta leiad täpsema info riigiportaali lehel Sünni registreerimine ja nime valik.

Koh​aliku omav​alitsuse sünnitoetus

Paljud kohalikud omavalitsused maksavad sünnitoetust. Kohaliku omavalitsuse sünnitoetuse saamiseks on enamasti eeltingimuseks, et vähemalt üks lapse vanematest peab olema samasse omavalitsusse sisse kirjutatud vähemalt kuus kuud kuni aasta enne lapse sündi.
Toetuse maksmise tingimused ja toetuse suurus on erinevates omavalitsustes erinevad. Täpsemad tingimused saad teadaoma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Riigipoolne sünnitoetus

Sünnitoetus on igale lapsele ettenähtud ühekordne toetus. Loe sünnitoetusest lähemalt

Lapsetoetus

Lapsetoetust maksame iga lapsega seoses alates sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni.
Loe lapsetoetusest lähemalt.

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu on järk-järgult kadumas. Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata.
Kuni 31. augustini 2019 sündivate lastega seoses määrame lapsehooldustasu edasi. Maksame seda alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lisaks võib olla õigus lapsehooldustasu saada ka seoses tema kolme kuni kaheksa-aastastel õdedel vendadel. Loe lapsehooldustasu kohta lähemalt

Vanemahüvitis

Vanemahüvitist maksame, et säilitada lapsega koju jäävale lapsevanemale varasem keskmine sissetulek. Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus vanemahüvitisele lapse emal. Pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele lapsehoolduspuhkusel oleval vanemal. Maksame seda 435 päeva eest või kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni.
Loe vanemahüvitise kohta lähemalt

Kui su eelmine laps on uue lapse sündimise ajal alla kahe aasta ja kuue kuu vanune ning sünnitushüvitise ühe päeva suurus on väiksem kui vanemahüvitise ühe päeva summa, hüvitame lisaks vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe. Loe täpsemalt. 

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani. Toetuse suurus on 1000 eurot kuus. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Loe mitmike toetuse kohta lähemalt.

Lasterikka pere toetus

Kui maksame ühele vanemale lapsetoetust vähemalt kolme lapsega seoses, maksame lisaks ka lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Loe lasterikka pere toetuse kohta lähemalt

Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed

Kui elad Eestis, su peres on kuni 3-aastane laps ning oled liitunud pensioni II sambaga, maksame sinu kohustusliku kogumispensioni kontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Loe kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete kohta lähemalt

 

 

Kui kasvatad last üksi

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust maksame, kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.
 
 

Elatisabi

Juhul, kui teine vanem ei maksa lapsele elatist, on võimalik saada elatisabi riigilt.

Kohtumenetlusaegne e​latisabi
Maksame sulle 150 päeva eest elatisabi, kui oled pöördunud kohtusse elatise väljamõistmiseks vanemalt, kes ei täida ülalpidamiskohustust ning sulle on väljastatud makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus ja kohus ei ole veel elatise asjas kohtuotsust teinud.
 
TäitemenetIu​saegne elatisabi
Maksame sulle täitemenetlusaegset elatisabi, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee. Elatisabile on õigus alaealisel või kuni 21-aastasel õppival lapsel, kelle kasuks on kohus elatise välja mõistnud.

Loe täpsemalt täitemenetlusaegse elatisabi kohta. 

Toitjakaotuspension

Kui lapse vanem on surnud, maksame lapsele toitjakaotuspensionit. Edasi loe toitjakaotuspensioni kohta.

 

Olukorrad, mis mõjutavad perehüvitiste saamist

Lapsendamine

Haigekassa maksab lapsendamispuhkusele jäämisel lapsendamishüvitist ravikindlustatud isikule alla 10-aastase lapse lapsendamisel.

Loe edasi lapsendamishüvitise kohta.

Sul on õigus ka lapsendamistoetusele, kui oled lapsendanud lapse.
Loe edasi lapsendamistoetuse kohta.

Lapse eestkostele võtmi​ne

Sul on õigus eestkostetava lapse toetusele, kui kasvatad last, kelle vanemad seda ei tee, ning kohus on määranud su eestkostjaks.

Loe edasi eestkostetava lapse toetuse kohta

Lapsevanem viibib aja- või asendusteenistuses kaitseväes

Sul on õigus ajateenija või asendusteenistuja lapse toetusele, kui sina või sinu lapse teine vanem on Eestis aja- või asendusteenistuses.

Loe edasi ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse kohta

Rahvusvaheline pere

Kui elad Eestis, aga su pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis (EMP), kohaldatakse perehüvitiste määramisel Euroopa Liidu koordineerimisreegleid.

Loe edasi, kui pere elab või töötab Euroopa Liidus.

 

Eriolukorrad perekonnas

Puudega laps

Kui su lapsel on tuvastatud puue, siis maksame sulle iga kuu sotsiaaltoetust. Kui su laps ei tule eakohaselt toime, siis on sul võimalik taotleda lapsele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Kui su lapsel on puue ja sa töötad, siis on sul õigus saada igas kuus täiendavalt üks puhkepäev. Avaldus puhkepäeva saamiseks esita tööandjale.

Loe edasi lisapuhkepäevade kohta

Puudega vanem

Kui sul on tuvastatud puue ja sa kasvatad last üksi või kui nii sinul kui su abikaasal on puue ja teie peres kasvab lapsi, siis maksame sulle puudega vanema toetust.

Loe edasi puudega vanema toetuse kohta

Lapse vanemad ei ela enam koos

Kui vanemad ei ela koos, aga osalevad võrdselt lapse kasvatamises, siis peavad nad omavahel kokku leppima, kumb neist saab lapse eest perehüvitisi.

Loe edasi

Peres kasvavad koos mitme eri vanema lapsed

Sinu peres kasvavad nii sinu kui su elukaaslase/abikaasa lapsed eelmisest kooselust ja teie ühised lapsed.

Loe edasi   

 

Lisapuhkepäevad

Lapsevanematel on õigus saada lastega seoses erinevaid lisapuhkevõimalusi: 

Isapuhkus

Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 10 tööpäeva isapuhkust.

Loe täpsemalt isapuhkuse kohta 

Lapsepuhkus

Kõigil alla 14-aastaste laste vanematel on võimalik kasutada lapsepuhkust.

Loe edasi lapsepuhkuse kohta 

Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Puudega lapse vanemal on lisaks võimalik saada puudega lapse vanema puhkust

Lapse rinnaga toitmise vaheajad

Kui ema läheb tööle tagasi enne lapse 18 kuuseks saamist, kuid soovib last rinnaga edasi toita, on õigus saada lapse rinnaga toitmiseks lisavaheaegu. 

Hooldusleht ja tasustamata lapsepuhkus

Hoolduslehte on võimalik võtta kuni 12-aastase lapse või kuni 19-aastase puudega lapse põetamiseks kuni 14 järjestikuse päeva eest. Kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas, saab hoolduslehte kuni 60 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehel oldud aja eest maksab Haigekassa hooldushüvitist.
Loe edasi hooldushüvitise kohta

Kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emal või isal on võimalik võtta igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Loe täpsemalt töölepinguseadusest.