Sa oled siin

Perehüvitiste lühiülevaade

Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem - iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele.
Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega – näiteks lapse hooldamise, lapsendamise või lapse eestkostele võtmisega.

Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad:

  • riiklikud peretoetused,
  • vanemahüvitis,
  • elatisabi.

Lisaks on lastega peredel õigus mitmesugustele lisahüvedele nagu täiendavad puhkusevõimalused, sissemaksed kogumispensioni II sambasse jms.

Perehüvitisi maksame kuni lapse 16. aastaseks saamiseni või kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on tal õigus saada toetusi kuni kooli lõpetamiseni, aga mitte kauem, kui 19. eluaastaseks saamiseni.

Enne lapse sündi

Rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis

  • Rasedus ja sünnituspuhkusele on tööl käival tulevasel emal võimalik jääda kõige varem 70 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega (30. rasedusnädalal). Rasedus-ja sünnituspuhkusele jäämiseks ja sünnitushüvitise saamiseks peab günekoloog, perearst või ämmaemand välja kirjutama sünnituslehe. Sünnituslehe alusel makstakse sünnitushüvitist kokku kuni 140 päeva eest, mis jaguneb perioodile vahetult enne ja pärast lapse sündi. 
    Et saada sünnitushüvitist maksimaalse 140 päeva eest, peab rasedus- ja sünnituspuhkus algama hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitustähtaega. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, väheneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäid.
  • Sünnitushüvitis on töövõimetushüvitis, mida maksab Haigekassa. Tutvu rasedus-sünnituspuhkuse ja sünnitushüvitise teemaga lähemalt Haigekassa kodulehel.

Isapuhkus

 

Pärast lapse sündi

Lapse sünni registreerimine

  • Lapse sünni peab oma elukohajärgses kohalikus omavalitsuses registreerima lapse esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kahe kuuni.
    Kui laps on sündinud haiglas ja lapse vanemad on omavahel abielus, saab lapse sünni registreerida riigiportaalis eesti.ee. Vastasel juhul, tuleb lapse sünni registreerimise avaldus esitada kohalikule omavalitsusele.
    Lapse sünni registreerimise kohta leiad täpsema info riigiportaali lehel Sünni registreerimine ja nime valik

Koh​aliku omav​alitsuse sünnitoetus

  • Paljud kohalikud omavalitsused maksavad sünnitoetust. Kohaliku omavalitsuse sünnitoetuse saamiseks on enamasti eeltingimuseks, et vähemalt üks lapse vanematest peab olema samasse omavalitsusse sisse kirjutatud vähemalt kuus kuud kuni aasta enne lapse sündi.
    Toetuse maksmise tingimused ja toetuse suurus on erinevates omavalitsustes erinevad. Täpsemad tingimused saad teadaoma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Riigipoolne sünnitoetus

Lapsetoetus

Lapsehooldustasu

  • Lapsehooldustasu on järk-järgult kadumas. Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata.
    Kuni 31. augustini 2019 sündivate lastega seoses määrame lapsehooldustasu edasi. Maksame seda alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lisaks võib olla õigus lapsehooldustasu saada ka seoses tema kolme kuni kaheksa-aastastel õdedel vendadel. Edasi loe http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid#Lapsehooldustasu.

Vanemahüvitis

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Lasterikka pere toetus

Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed

 

 

Kui kasvatad last üksi

Üksikvanema lapse toetus

Elatisabi

  • Juhul, kui teine vanem ei maksa lapsele elatist, on võimalik saada elatisabi riigilt.
Kohtumenetlusaegne e​latisabi
TäitemenetIu​saegne elatisabi

Toitjakaotuspension

 

Olukorrad, mis mõjutavad perehüvitiste saamist

Lapsendamine

Lapse eestkostele võtmi​ne

Lapsevanem viibib aja- või asendusteenistuses kaitseväes

Rahvusvaheline pere

 

Eriolukorrad perekonnas

Puudega laps

Puudega vanem

Lapse vanemad ei ela enam koos

Peres kasvavad koos mitme eri vanema lapsed

 

Lisapuhkepäevad

Lapsevanematel on õigus saada lastega seoses erinevaid lisapuhkevõimalusi: 

Isapuhkus

Lapsepuhkus

Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Lapse rinnaga toitmise vaheajad


Hooldusleht ja tasustamata lapsepuhkus

  • Hoolduslehte on võimalik võtta kuni 12-aastase lapse või kuni 19-aastase puudega lapse põetamiseks kuni 14 järjestikuse päeva eest. Kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas, saab hoolduslehte kuni 60 järjestikuse päeva eest.
    Hoolduslehel oldud aja eest maksab Haigekassa hooldushüvitist.
    Edasi loe https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised/hooldushuvitis

  • Kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emal või isal on võimalik võtta igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Loe täpsemalt töölepinguseadusest.