Sa oled siin

Perehüvitiste liigid

 

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus - 320 eurot lapse kohta.

Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta ehk näiteks kolmikute puhul kokku 3000 eurot.

Toetuse saamiseks

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada! Saadame sulle pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusse hüvitise pakkumuse.

Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

 

Lapsetoetus

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas:

  • kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last -  60 eurot lapse kohta kuus.
  • kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last - alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus.

See on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, maksame lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.
Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

  • Näide. Peres on kolm last: 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse  lapsetoetust 60 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 220 eurot.
    Kui sellesse perre sünnib uus laps, on edaspidi peres 4 lapsetoetust saavat last. Toetust makstakse sel juhul 60 eurot 10- ja 17-aastase lapse eest ning 100 eurot 4-aastase ja vastsündinud lapse eest, kokku 320 eurot.
    Kui 17- aastane laps lõpetab kooli, ei maksta tema eest enam lapsetoetust ja perre jääb alles kolm lapsetoetust saavat last. Sel juhul makstakse 60 eurot 10- ja 4- aastase lapse eest ja 100 eurot vastsündinud lapse eest. Kokku 220 eurot.

Toetuse saamiseks

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada! Saadame sulle pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusse hüvitise pakkumuse.

Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Õppimise kohta andmete esitamine

Lapsetoetust saavad ka kuni 19-aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja kellel ei ole veel keskharidust. Kui laps õpib Eestis, ei ole õppimise kohta tõendit esitada vaja - andmed laste õppimise kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). EHIS-esse kannavad lapse õppimise kohta andmed koolid.

Kui andmed lapse õppimise kohta ei ole uue õppeaasta alguses peretoetuste maksmise ajaks veel EHIS-esse jõudnud (näiteks juhul, kui laps on vahetanud kooli vms), võib juhtuda, et toetuste maksmisse tekib väike paus. Maksame toetuse tagantjärele välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.

  • Kui keskhariduseta alla 19-aastane laps omandab haridust välisriigis, siis neid andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole ning välismaal õppimise kohta tuleb igal aastal esitada meile koolitõend. Koolitõendi palume saata elektroonselt aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee, posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või tuua teile sobivasse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Kui laps lõpetab mingil põhjusel õpingud õppeaasta keskel, palume sellest meile esimesel võimalusel teada anda. Kui lapsetoetust saab edasi laps, kellel selle saamiseks enam õigust ei ole, peame liigselt makstud toetuse hiljem tagasi nõudma.

 

 

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis (kõnekeeles ka emapalk / vanemapalk) on asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige rohkem lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

  • Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakkame vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi.
  • Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünni päevast.


NB! Vanemahüvitist makstakse eelmise kuu eest tagantjärgi ja esimene makse jõuab seega saajani vanemahüvitise arvestamise algusele järgneval kuul.

 

See, kui kaua vanemahüvitist makstakse, sõltub sellest, kas lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele (rasedus- ja sünnituspuhkusele).

  • Kui emal oli sünnitusleht, maksame vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest.
  • Kui emal sünnituslehte ei olnud, maksame hüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.


NB! Pane tähele, et 1. juulist 2020 muutub vanemahüvitise maksmise periood paindlikumaks. Loe täpsemalt muudatusest.

 
  • Hüvitisele on õigus korraga ühel lapsevanemal.
    Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib vanemahüvitist saada üldjuhul ainult ema. Pärast seda võivad vanemad ise otsustada, kumb hüvitist saab.

  • Vanemahüvitise saajat saab soovi korral selle saamise ajal vahetada.
    Loe pikemalt vanemahüvitise saaja vahetamisest.

  • Korraga saab perekond saada vaid üht vanemahüvitist. Kui sina ise või sinu lapse teine vanem juba saab vanemahüvitist ja järgmine laps sünnib enne, kui eelmise lapsega seoses on hüvitise maksmise aeg lõppenud, saate valida, kumma lapse sünniga seoses välja arvestatud hüvitist soovite. Hüvitise suurus ei sõltu laste arvust.

  • Kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka vanemahüvitise saamise õigus just temal.
    Ka ravikindlustus on tagatud sellele vanemale, kes saab vanemahüvitist. Oluline on tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta!
    Loe ravikindlustusest pikemalt SIIN.

  • Vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teenida tulu.
    Kui su ühes kuus saadav tulu on väiksem, kui pool hüvitise ülempiiri, mis 2020. aastal on 1774,05 eurot (2019. aastal oli 1659,90 eurot), siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Loe pikemalt vanemahüvitise saamisega samaaegselt tulu teenimise kohta

Toetuse saamiseks

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada! Saadame sulle pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusse hüvitise pakkumuse.

Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Alusperiood ja määrad

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sissetuleku järgi.

Alusperioodi leidmiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal. 

Täpse alusperioodi leidmisel saad abi vanemahüvitise kalkulaatorist!

Vanemahüvitis 2020

Hüvitise suurus sõltub sinu tulult deklareeritud sotsiaalmaksu suurusest.

  • Kui sa ei teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on hüvitise suuruseks nn. vanemahüvitise määr. See on sama, mis eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. 2020. aastal on hüvitise määr 540 eurot (2019.a oli see 500 eurot).
  • Kui sinu tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, määrame vanemahüvitise kuupalga alammäära suuruses. Kuupalga alammäär 2020. aastal on 584 eurot (2019. aastal oli 540 eurot.)
  • Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. Seda maksame juhul, kui ühe kuu keskmine tulu on sellega võrdne või suurem. 2020. aastal on maksimaalne vanemahüvitis 3548,10 eurot. (2019.a oli 3319,80 eurot.)

NB! Kui lapse emal on õigus võtta sünnitusleht, aga ta seda mingil põhjusel ei tee, maksame esimese 70 päeva eest vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis 2020. aastal on 584 eurot (2019. aastal oli 540 eurot).

Millised tulud lähevad arvesse ja kuidas arvutatakse

Arvesse lähevad:

  • Palk, lisatasud jms, millelt on tööandja maksnud sotsiaalmaksu (sh ettevõtluskonto kaudu laekunud tulult arvestatud sotsiaalmaks).
  • Töövõimetushüvitis, mida on haigekassa maksnud seoses kergemale tööle üleviimisega või põhjusel, et töötaja on terviseseisundile vastava töö puudumisel tööülesannete täitmisest ajutiselt keeldunud.
    (NB! Muul põhjusel töövõimetuslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel viibitud aja eest makstud hüvitis arvesse ei lähe).
  • Osalise või puuduva töövõimega töötava inimese eest töötukassa kaudu makstud sotsiaalmaks.
  • Doktoranditoetuse saajate eest riigi poolt makstud sotsiaalmaks.
  • tööandja maksejõuetuse hüvitiselt makstud sotsiaalmaks, kui Töötukassa on selle tagantjärgi maksnud perioodi eest, mis jääb vanemahüvitise arvestamise alusperioodi sisse.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine:

  • liidame kogu arvestusperioodi tulu (brutotulu, enne maksude maha arvestamist)
  • jagame saadud summa kuude arvuga.
    • Kui sa arvestuste aluseks oleval perioodil töövõimetuslehel (nn haiguslehel) ei viibinud on kuude arv 12.
    • Kui viibisid töövõimetuslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel, siis see aeg kuude arvestusse sisse ei lähe. Välja arvatud juhul, kui olid üle viidud kergemale tööle või olid töövõimetuslehel põhjusel, et tööandjal ei olnud pakkuda terviseseisundile vastavat kergemat tööd. Neid päevi maha ei lahutata!
      Kuude arvu saamiseks lahutame sel juhul 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel ja sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagame tulemuse 30-ga.

Kui töötasid alusperioodil väljaspool Eestit

Kui töötasid vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil väljaspool Eestit, on oluline, kas töötasid mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või mujal maailmas.

Kui sa töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestame seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega. Mujal maailmas töötatud aeg vanemahüvitise määramisel arvesse ei lähe.

Vanemahüvitise arvutame ainult Eestis saadud sissetuleku alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, kui töötasid välisriigis. Kui sa töötasid vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil näiteks 6 kuud Eestis ja 6 kuud Euroopas, võtame aluseks selle tulu, mis sa teenisid keskmiselt ühes kuus Eestis ja arvestame, nagu sa oleksid sama palka teeninud ka ülejäänud 6 kuu jooksul, kui töötasid tegelikult Euroopas.

Kui sa vanemahüvitise arvutamisel aluseks oleva perioodil Eestis tulu saanud ei ole, määrame hüvitise üldjuhul kuupalga alammääras.

  • Näide 1. Laps sündis 2019. aasta 15. septembril. Vanemahüvitise arvutamise aluseks on seega perioodil 01.12.2017 kuni 30.11.2018 saadud tulu. Töötasid sel ajal välismaal ja Eestis tulu ei saanud. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määrame vanemahüvitise 2019. aastal kehtiva kuupalga alammääras (540 eurot).
  • Näide 2. Töötasid perioodil 01.12.2017 kuni 30.11.2018 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Eestis töötamise ajal oli sinu sissetulek 900 eurot kuus. Võtame vanemahüvitise arvestamisel aluseks selle tulu  ja arvestame, nagu oleksid saanud sama tulu ka Soomes töötamise ajal. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutame töötatud 10 kuud selle ühe kuu (keskmise) tuluga ja jagame aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.

Kui perre sünnib väikese vahega järgmine laps

Perehüvitiste seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui kahe lapse vanusevahe on alla kahe ja poole aasta ja lapsevanem ei saanud uue lapse sünnile eelneval vanemahüvitise arvestusperioodil tulu või see oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võtame uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestasime eelmise lapsega seoses.

Lähtume perele soodsamast summast ja kui said enne uue lapse sündimist suuremat tulu, arvutame uue lapse hüvitise suurema tulu alusel.

  • Näide 1. Laps on sündinud 17. märtsil 2018  ja vanemahüvitist arvestatakse 2017. aasta põhjal. Sinu tulu 2017. aastal kokku oli 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja kuude arv seega (365 – 74) : 30 = 9,7. Vanemahüvitise suuruseks on 14 178,79 : 9,7 = 1461,73 eurot.
    Järgmine laps sündis 26. septembril 2019 ja vanemahüvitist arvestatakse uue korra järgi perioodi 01.12.2017- 30.11.2018 tulu põhjal. Olid sel ajal eelmise lapsega kodus ja ei saanud tulu. Kuna aga laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta, siis arvutatakse vanemahüvitis eelmise lapse tulu põhjal ja ka uue lapsega seoses makstakse vanemahüvitist summas 1461,73 eurot.
  • Näide 2. Esimene laps sündis 2. oktoobril 2018. Sinu rasedus- ja sünnituspuhkus lõppes detsembris 2018  ja vanemahüvitis määrati seega 2017. aastal saadud tulu järgi. Sinu tulu 2017. aastal oli kokku 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja sinu vanemahüvitise summa oli seega esimese lapsega seoses 1461.73 eurot (vaata arvutust eelmisest näitest).
    Töötasid perioodil 01.12.2017- 30.11.2018 ja said  kokku tulu 17 227,27 eurot, töövõimetuslehel viibisid 81 päeva.
    Järgmine laps sündis 12. september 2019 ehk laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Kuna teise lapse
    sünnile eelnevalt teenitud tulu oli suurem, kui esimese lapse hüvitise arvestamise aluseks olnud summa, võetakse vanemahüvitise arvutamisel aluseks perioodil 01.12.2017- 30.11.2018. aasta tulu 17 227,27 eurot.

    Oletame, et viibisid
    sel perioodil  töövõimetuslehel kokku 60 päeva. Sellisel juhul arvutatakse nüüd sinu uus vanemahüvitis järgnevaid numbreid aluseks võttes:
    Tulu suurus: 17 227,27
    Päevade arv:  (365-60):30= 10,17
    Vanemahüvitise suurus on: 17 227,27 / 10,17 = 1693,93 eurot

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimine

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2 aasta ja 6 kuu vanuseks ning Haigekassa on maksnud sulle uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib sul olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest.

Pane tähele, et vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet maksame ainult juhul, kui sama vanem saab nii sünnitushüvitist kui hakkab saama pärast seda ka vanemahüvitist!

Sa ei pea seda eraldi taotlema ja arvestame selle sulle ise välja, kui kompensatsiooni saamise reeglid on täidetud. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet maksame juhul, kui:

Kompensatsiooni maksame sel juhul nende päevade eest, mis jäävad lapse sünnist kuni vanemahüvitise alguseni.
Pane tähele, et juhul, kui lapsed sünnivad nii väikese vahega, et uue lapse sündimise ajal makstakse eelmise lapse eest veel vanemahüvitist, siis sel ajal vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei maksta.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel

  • jagame ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga – nii saame vanemahüvitise ühe päeva summa
  • Saadud summast lahutame ühe kalendripäeva kohta makstud sünnitushüvitise.
  • Saadud vahe korrutame selle kalendripäevade arvuga, mis jääb lapse sünni päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

 

 

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Toetuse suurus on 1000 eurot kuus pere kohta ja seda maksame kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Toetuse saamise õigus on kolmikute või enamaarvuliste mitmike ühel vanemal, aga ka hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.

 

Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Määrame selle kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral automaatselt.

 

Lasterikka pere toetus

Toetuse suurus on:

  • Perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last -  300 eurot kuus.
  • Perele, kus kasvab seitse ja rohkem lapsetoetust saavat last - 400 eurot kuus.


Toetust maksame pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja.

 

Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Oluline on tähele panna, et lasterikka pere toetuse saamiseks peab peres kasvavate laste lapsetoetuste saajaks olema üks ja sama vanem.
Sellisel juhul arvestatakse lasterikka pere toetus peretoetustele juurde automaatselt.

 

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Maksame seda samal perioodil kui lapsetoetust, kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.

 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui sinu lapse sünniaktis puudub märge isa kohta, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

Kui soovid toetust seoses teise vanema tagaotsitavaks kuulutamisega, võta meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Toetust maksame alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

 

Üksikvanema lapse toetuse maksmise lõpetame juhul, kui:

  • lapse isa võtab lapse omaks (vanemate ühise avalduse alusel)
  • isadus tuvastatakse kohtumenetluse käigus
  • Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab lapse teise vanema tagaotsimismenetluse
  • lapsele määratakse teise vanema eest toitjakaotuspension
  • üksikvanema uue abikaasa või lapse kasuvanema kaotuse korral määratakse toitjakaotuspension.
     

NB! Selleks, et vältida hilisemat vajadust toetuse tagasimaksmiseks, palume meile esimesel võimalusel teada anda mistahes muudatustest, mis võivad mõjutada õigust üksikvanema lapse toetuse saamiseks. Näiteks, kui toitjakaotuspension määratakse lapsele tagasiulatuvalt alates isa surmast, siis tuleb sama perioodi eest saadud üksikvanema lapse toetus tagasi maksta.

 

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus


Toetuse suurus on 300 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni.

Maksame seda perioodil, kui sina või sinu lapse teine vanem on Eestis aja- või asendusteenistuses.

 

Toetuse saamiseks võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

 

Lapsendamistoetus

Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada ühekordset lapsendamistoetust 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Toetust maksame lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta.

 

Kui olete tulnud lapse lapsendanud, võtke peretoetuste saamiseks meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

 

Eestkostetava lapse toetus


Toetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta.

Maksame seda, kui kasvatad last, kelle vanemad ei täida kohustust last kasvatada või kellel vanemad puuduvad ning kohus on määranud sind eestkostjaks.

Õigus toetust saada tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päevast. Hilisemal taotlemisel makstakse toetus välja tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Toetust maksame lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame toetust selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Kui eestkoste lõpeb varem, lõpetame toetuse maksmise eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

  • Näide 1. Eestkoste kohtumäärus on jõustunud 1.02.2019 ja taotluse eestkostetoetuse saamiseks esitad 4.10.2019, maksame toetust tagantjärele 6 eelneva kalendrikuu eest s.o alates 01.04.2019.
     

Pane tähele! Alates 2018. aastast ei maksa Sotsiaalkindlustusamet enam eestkostetava või hooldatava lapse toetust peredele, kuhu laps on antud hooldamisele kohaliku omavalitsuse ja pere vahel sõlmitud lepingu alusel. Sotsiaalkindlustusameti makstava eestkostetava lapse toetusele on õigus üksnes lapsel, kelle üle on seatud eestkoste.
Hooldusperes kasvava lapse ülalpidamiskulude katmiseks palume pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.

 

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas.

  • Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata!
    Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Samuti maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele on see varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

 Loe muudatusest pikemalt siin!

 

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus iga kuni 3-aastase lapse kohta.

Lisaks 19,18 eurot kuus iga 3-8 aastase lapse kohta, kui:

  • peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps
  • peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last

Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehooldustasu hakkame maksma pärast vanemahüvitise saamise lõppu.
Vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta. See tähendab, et kui ühe lapse eest saab pere vanemahüvitist, siis sel perioodil peatame lapsehooldustasu maksmise kõigi peres kasvavate laste eest.
Ka selle aja eest, mille eest saad juba sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei maksa me selle lapse eest lapsehooldustasu. Teiste laste eest saadavaid lapsehooldustasusid need hüvitised ei mõjuta.

Kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka lapsehooldustasu saamise õigus just temal. Lapsehoolduspuhkusest saad põhjalikumalt lugeda siin!

Lapsehoolduspuhkusel olla ja lapsehooldustasu saada võib lapsevanema asemel ka mõni teine isik. Kehtib aga reegel, et sellisele inimesele makstavate lapsehooldustasude summa kokku ei või olla rohkem 115,08 eurot kuus. Loe täpsemalt, kellel on õigus perehüvitiste saamiseks.

Toetuse saamiseks

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada! Saadame sulle pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusse hüvitise pakkumuse.

Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.