Sa oled siin

Perehüvitiste liigid

 

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus - 320 eurot lapse kohta.
Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta ehk näiteks kolmikute puhul kokku 3000 eurot.

 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui teie perel on õigus seda toetust saada, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.
Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

 

Lapsetoetus

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas:

  • kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last -  60 eurot lapse kohta kuus.
  • kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last - alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus.

See on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kuni keskhariduse omandamiseni kutseõppe tasemeõppes, maksame lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.
Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

  • Näide. Peres on kolm last: 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse  lapsetoetust 60 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 220 eurot.
    Kui sellesse perre sünnib uus laps, on edaspidi peres 4 lapsetoetust saavat last. Toetust makstakse sel juhul 60 eurot 10- ja 17-aastase lapse eest ning 100 eurot 4-aastase ja vastsündinud lapse eest, kokku 320 eurot.
    Kui 17- aastane laps lõpetab kooli, ei maksta tema eest enam lapsetoetust ja perre jääb alles kolm lapsetoetust saavat last. Sel juhul makstakse 60 eurot 10- ja 4- aastase lapse eest ja 100 eurot vastsündinud lapse eest. Kokku 220 eurot
     
 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui teie perel on õigus seda toetust saada, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.
Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

 

Õppimise kohta andmete esitamine

Lapsetoetust saavad ka kuni 19-aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või omandavad keskharidust kutseõppe tasemeõppes. Kui laps õpib Eestis, ei ole õppimise kohta tõendit esitada vaja - andmed laste õppimise kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). EHIS-esse kannavad lapse õppimise kohta andmed koolid.

Kui andmed lapse õppimise kohta ei ole uue õppeaasta alguses peretoetuste maksmise ajaks veel EHIS-esse jõudnud (näiteks juhul, kui laps on vahetanud kooli vms), võib juhtuda, et toetuste maksmisse tekib väike paus. Maksame toetuse tagantjärele välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.

Kui keskhariduseta alla 19-aastane laps omandab haridust välisriigis, siis neid andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole ning välismaal õppimise kohta tuleb igal aastal esitada meile koolitõend. Koolitõendi palume saata elektroonselt aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee, posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn või tuua teile sobivasse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Kui laps lõpetab mingil põhjusel õpingud õppeaasta keskel, palume sellest meile esimesel võimalusel teada anda. Kui lapsetoetust saab edasi laps, kellel selle saamiseks enam õigust ei ole, peame liigselt makstud toetuse hiljem tagasi nõudma.

 

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas.

  • Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata!
    Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.
  • Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrame ja
    maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
  • Samuti maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele oleme selle varem määranud.  
    Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

 Loe muudatusest pikemalt siin!

 

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus iga kuni 3-aastase lapse kohta.

Lisaks maksame 19,18 eurot kuus iga 3-8 aastase lapse kohta, kui:

  • peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps
  • peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last

Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehooldustasu hakkame maksma pärast vanemahüvitise saamise lõppu.
Vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta. See tähendab, et kui ühe lapse eest maksame vanemahüvitist, siis sel perioodil peatame lapsehooldustasu maksmise kõigi peres kasvavate laste eest.
Ka selle aja eest, mille eest saad juba sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei maksa me selle lapse eest lapsehooldustasu. Teiste laste eest saadavaid lapsehooldustasusid need hüvitised ei mõjuta.

Kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka lapsehooldustasu saamise õigus just temal. Lapsehoolduspuhkusest saad põhjalikumalt lugeda siin!
Lapsehooldustasu saaja eest maksab riik sotsiaalmaksu ja seega on ka riigipoolne ravikindlustus tagatud sellele vanemale, kellele maksame lapsehooldustasu! Ravikindlustusest saad pikemalt lugeda siin!

Lapsehoolduspuhkusel olla ja lapsehooldustasu saada võib lapsevanema asemel ka mõni teine isik. Kehtib aga reegel, et sellisele inimesele makstavate lapsehooldustasude summa kokku ei või olla rohkem 115,08 eurot kuus. Loe täpsemalt, kellel on õigus perehüvitiste saamiseks.

 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui teie perel on õigus seda toetust saada, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.
Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

 

Vanemahüvitis


Vanemahüvitise eesmärk, suurus ja maksmise periood

Vanemahüvitise eesmärk on võimaldada vanemal väikelapsega kodus olla. See on asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige rohkem lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sissetuleku järgi.
Kui hakkasid vanemahüvitist saama enne 1. septembrit 2019, lähevad arvesse vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta tulud. 

Kui aga õigus tekkis 1. septembril 2019 või hiljem, kehtib uus süsteem. Vanemahüvitise arvestamise alusperioodi teada saamiseks lahutame esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning võtame aluseks sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud. Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud.
Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutame tema hüvitise sama perioodi põhjal. Loe täpsemalt siit.

Täpse alusperioodi leidmisel saad abi kalkulaator.ee leheküljel olevast vanemahüvitise kalkulaatorist!

 

Summa sõltub tulult deklareeritud sotsiaalmaksu suurusest. (Loe täpsemalt vanemahüvitise arvutamisest)

  • Kui sa ei teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on hüvitise suuruseks nn. vanemahüvitise määr. See on sama, mis eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. 2019. aastal on hüvitise määr 500 eurot.
  • Kui sinu tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, määrame vanemahüvitise kuupalga alammäära suuruses. Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot.
  • Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. Seda maksame juhul, kui ühe kuu keskmine tulu on sellega võrdne või suurem. 2019. aastal on maksimaalne vanemahüvitis 3319,80 eurot. (2020. aastal hakkab see olema 3548,10 eurot.)


Vanemahüvitise maksmise periood sõltub sellest, kas lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele (rasedus- ja sünnituspuhkusele).

  • Kui emal oli sünnitusleht, maksame vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest.
  • Kui emale sünnituslehte ei olnud, maksame hüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.

Kui sul on õigus võtta sünnitusleht, aga sa seda mingil põhjusel ei tee, maksame esimese 70 päeva eest vanemahüvitist kuupalga alammääras, mis 2019. aastal on 540 eurot.

 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui teie perel on õigus seda toetust saada, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.
Kui olete tulnud perega välismaalt Eestisse elama või tekib toetuse saamise õigus näiteks tänu lapsendamisele, eestkostele võtmisele vms, võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

 

Millal tekib vanemahüvitise saamise õigus ja kellel on õigus hüvitist saada?
 

  • Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakkame vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi.
  • Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünni päevast.
     

Hüvitisele on õigus korraga ühel lapsevanemal. Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib vanemahüvitist saada üldjuhul ainult ema. Pärast seda võivad vanemad ise otsustada, kumb hüvitist saab. Kui lapse isa soovib hakata saama vanemahüvitist järgmisest päevast, pärast lapse 70-päevaseks saamist, peab ta taotlema vanemahüvitist esimesena.

Pane ka tähele, et kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka vanemahüvitise saamise õigus just temal. Ka ravikindlustus on tagatud sellele vanemale, kes saab hüvitisi. Oluline on tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta! Loe ravikindlustusest pikemalt SIIN.

Vanemahüvitise saajat saab soovi korral vahetada. Loe pikemalt vanemahüvitise saaja vahetamisest.

Korraga saab perekond saada vaid üht vanemahüvitist. Kui sina ise või sinu lapse teine vanem juba saab vanemahüvitist ja järgmine laps sünnib enne, kui eelmise lapsega seoses on hüvitise maksmise aeg lõppenud, saate valida, kumma lapse sünniga seoses välja arvestatud hüvitist soovite. Hüvitise suurus ei sõltu laste arvust.

Vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teenida tulu. Kui su ühes kuus saadav tulu on väiksem, kui pool hüvitise ülempiiri, mis 2019. aastal on 1659,90 eurot (2020. aastal 1774,05 eurot), siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Loe pikemalt vanemahüvitise saamisega samaaegselt tulu teenimise kohta.

 

Vanemahüvitise suuruse arvutamine
 

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sissetuleku järgi.

Kui sul tekkis õigus vanemahüvitist saada enne 1. septembrit 2019, lähevad arvesse vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta tulud. Kui aga õigus tekib 1. septembril 2019 või hiljem, arvestatakse vanemahüvitise suurus keskmise pikkusega rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Loe muudatusest täpsemalt siit.

Täpse alusperioodi leidmisel ja hüvitise suuruse välja arvutamisel saad abi kalkulaator.ee leheküljel olevast vanemahüvitise kalkulaatorist!

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võtame arvesse:

  • Palk, lisatasud jms, millelt on tööandja maksnud sotsiaalmaksu (sh ettevõtluskonto kaudu laekunud tulult arvestatud sotsiaalmaks).
  • Töövõimetushüvitis, mida on haigekassa maksnud seoses kergemale tööle üleviimisega või põhjusel, et töötaja on terviseseisundile vastava töö puudumisel tööülesannete täitmisest ajutiselt keeldunud.
    (NB! Muul põhjusel töövõimetuslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel viibitud aja eest makstud hüvitis arvesse ei lähe).
  • Osalise või puuduva töövõimega töötava inimese eest töötukassa kaudu makstud sotsiaalmaks.
  • Doktoranditoetuse saajate eest riigi poolt makstud sotsiaalmaks.
     

Vanemahüvitise suuruse arvestamiseks:

  • liidame kogu arvestusperioodi tulu (brutotulu, enne maksude maha arvestamist)
  • jagame saadud summa kuude arvuga.
    • Kui sa arvestuste aluseks oleval perioodil töövõimetuslehel (nn haiguslehel) ei viibinud on kuude arv 12.
    • Kui viibisid töövõimetuslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel, siis see aeg kuude arvestusse sisse ei lähe. Välja arvatud juhul, kui olid üle viidud kergemale tööle või olid töövõimetuslehel põhjusel, et tööandjal ei olnud pakkuda terviseseisundile vastavat kergemat tööd. Neid päevi maha ei lahutata!
      Kuude arvu saamiseks lahutame sel juhul 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel ja sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagame tulemuse 30-ga.
 

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui töötasid väljaspool Eestit

Kui töötasid vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil väljaspool Eestit, on oluline, kas töötasid mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või mujal maailmas.

Kui sa töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestame seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega. Mujal maailmas töötatud aeg vanemahüvitise määramisel arvesse ei lähe.

Vanemahüvitise arvutame ainult Eestis saadud sissetuleku alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, kui töötasid välisriigis. Kui sa töötasid vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil näiteks 6 kuud Eestis ja 6 kuud Euroopas, võtame aluseks selle tulu, mis sa teenisid keskmiselt ühes kuus Eestis ja arvestame, nagu sa oleksid sama palka teeninud ka ülejäänud 6 kuu jooksul, kui töötasid tegelikult Euroopas.

Kui sa vanemahüvitise arvutamisel aluseks oleva perioodil Eestis tulu saanud ei ole, määrame hüvitise üldjuhul kuupalga alammääras.

  • Näide 1. Laps sündis 2019. aasta 15.septembril. Vanemahüvitise arvutamise aluseks on seega perioodil 01.12.2017 kuni 30.11.2018 saadud tulu. Töötasid sel ajal välismaal ja Eestis tulu ei saanud. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määrame vanemahüvitise 2019. aastal kehtiva kuupalga alammääras 540 eurot.
  • Näide 2. Töötasid perioodil 01.12.2017 kuni 30.11.2018 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Eestis töötamise ajal oli sinu sissetulek 900 eurot kuus. Võtame vanemahüvitise arvestamisel aluseks selle tulu  ja arvestame, nagu oleksid saanud sama tulu ka Soomes töötamise ajal. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutame töötatud 10 kuud selle ühe kuu (keskmise) tuluga ja jagame aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.
 

Kui perre sünnib väikese vahega järgmine laps

Perehüvitiste seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui kahe lapse vanusevahe on alla kahe ja poole aasta ja lapsevanem ei saanud uue lapse sünnile eelneval aastal tulu või see oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võtame uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestasime eelmise lapsega seoses.

Lähtume perele soodsamast summast ja kui said enne uue lapse sündimist suuremat tulu, arvutame uue lapse hüvitise suurema tulu alusel.

  • Näide 1. Laps on sündinud 17. märtsil 2016 ja vanemahüvitist arvestatakse seega 2015. aasta põhjal. Sinu tulu 2015. aastal kokku oli 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja kuude arv seega (365 – 74) : 30 = 9,7. Vanemahüvitise suuruseks on 14 178,79 : 9,7 = 1461,73 eurot.
    Järgmine laps sündis 26.apillil 2018. Sa ei saanud 2017. aastal tulu ja laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise lapse tulu põhjal ja ka uue lapsega seoses makstakse vanemahüvitist summas 1461,73 eurot.
  • Näide 2. Esimene laps sündis 2. oktoobril 2016. Sinu rasedus- ja sünnituspuhkus lõppes detsembris 2016 ja vanemahüvitis määrati seega 2015. aastal saadud tulu järgi. Sinu tulu 2015. aastal oli kokku 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja sinu vanemahüvitise summa oli seega esimese lapsega seoses 1461.73 eurot (vaata arvutust eelmisest näitest).
    Läksid pärast esimese lapsega kodus oldud aega tagasi tööle ja said 2017. aastal kokku tulu 17 227,27 eurot, töövõimetuslehel viibisid 81 päeva.
    Järgmine laps sündis 12. märtsil 2018 ehk laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Kuna teise lapse sünnile eelnevalt teenitud tulu oli suurem, kui esimese lapse hüvitise arvestamise aluseks olnud summa, võetakse vanemahüvitise arvutamisel aluseks 2017. aasta tulu 17 227,27 eurot. Oletame, et viibisid 2017. aastal töövõimetuslehel kokku 60 päeva. Sellisel juhul arvutatakse nüüd sinu uus vanemahüvitis järgnevaid numbreid aluseks võttes:
    Aasta tulu suurus: 17 227,27
    Päevade arv:  (365-60):30= 10,17
    Vanemahüvitise suurus on: 17 227,27 / 10,17 = 1693,93 eurot
 

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimine

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2 aasta ja 6 kuu vanuseks ning Haigekassa on maksnud sulle uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib sul olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest.

Pane tähele, et vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet maksame ainult juhul, kui sama vanem saab nii sünnitushüvitist kui hakkab saama pärast seda ka vanemahüvitist!

Sa ei pea seda eraldi taotlema
ja arvestame selle sulle ise välja, kui kompensatsiooni saamise reeglid on täidetud. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet maksame juhul, kui:

Kompensatsiooni maksame sel juhul nende päevade eest, mis jäävad lapse sünnist kuni vanemahüvitise alguseni.
Pane tähele, et juhul, kui lapsed sünnivad nii väikese vahega, et uue lapse sündimise ajal makstakse eelmise lapse eest veel vanemahüvitist, siis sel ajal vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei maksta.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel

  • jagame ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga – nii saame vanemahüvitise ühe päeva summa
  • Saadud summast lahutame ühe kalendripäeva kohta makstud sünnitushüvitise.
  • Saadud vahe korrutame selle kalendripäevade arvuga, mis jääb lapse sünni päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.
 

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Toetuse suurus on 1000 eurot kuus pere kohta ja seda maksame kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Toetuse saamise õigus on kolmikute või enamaarvuliste mitmike ühel vanemal, aga ka hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.

 

Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Määrame selle kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral automaatselt.

 

Lasterikka pere toetus

Toetuse suurus on:

  • Perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last -  300 eurot kuus.
  • Perele, kus kasvab seitse ja rohkem lapsetoetust saavat last - 400 eurot kuus.


Toetust maksame pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja.

 

Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Oluline on tähele panna, et lasterikka pere toetuse saamiseks peab peres kasvavate laste lapsetoetuste saajaks olema üks ja sama vanem.
Sellisel juhul arvestatakse lasterikka pere toetus peretoetustele juurde automaatselt.

 

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Maksame seda, kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.

 

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui sinu lapse sünniaktis puudub märge isa kohta, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

Kui taotled toetust seoses teise vanema tagaotsitavaks kuulutamisega, võta meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Toetust maksame alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

 

Üksikvanema lapse toetuse maksmise lõpetame juhul, kui:

  • lapse isa võtab lapse omaks (vanemate ühise avalduse alusel)
  • isadus tuvastatakse kohtumenetluse käigus
  • Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab lapse teise vanema tagaotsimismenetluse
  • lapsele määratakse teise vanema eest toitjakaotuspension
  • üksikvanema uue abikaasa või lapse kasuvanema kaotuse korral määratakse toitjakaotuspension.
     

NB! Selleks, et vältida hilisemat vajadust toetuse tagasimaksmiseks, palume meile esimesel võimalusel teada anda mistahes muudatustest, mis võivad mõjutada õigust üksikvanema lapse toetuse saamiseks. Näiteks, kui toitjakaotuspension määratakse lapsele tagasiulatuvalt alates isa surmast, siis tuleb sama perioodi eest saadud üksikvanema lapse toetus tagasi maksta.

 

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus


Toetuse suurus on 300 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni.

Maksame seda perioodil, kui sina või sinu lapse teine vanem on Eestis aja- või asendusteenistuses.

 

Toetuse saamiseks võtke meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Lapsendamistoetus

Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada ühekordset lapsendamistoetust 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Toetust maksame lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta.

 

Kui olete tulnud lapse lapsendanud, võtke peretoetuste saamiseks meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Eestkostetava lapse toetus


Toetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta.

Maksame seda, kui kasvatad last, kelle vanemad ei täida kohustust last kasvatada või kellel vanemad puuduvad ning kohus on määranud sind eestkostjaks.

Õigus toetust saada tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päevast. Hilisemal taotlemisel makstakse toetus välja tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Toetust maksame lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame toetust selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Kui eestkoste lõpeb varem, lõpetame toetuse maksmise eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

  • Näide 1. Eestkoste kohtumäärus on jõustunud 1.02.2016 ja taotluse eestkostetoetuse saamiseks esitad 4.10.2016, maksame toetust tagantjärele 6 eelneva kalendrikuu eest s.o alates 01.04.2016.
     

Pane tähele! Alates 2018. aastast ei maksa Sotsiaalkindlustusamet enam eestkostetava või hooldatava lapse toetust peredele, kuhu laps on antud hooldamisele kohaliku omavalitsuse ja pere vahel sõlmitud lepingu alusel. Sotsiaalkindlustusameti makstava eestkostetava lapse toetusele on õigus üksnes lapsel, kelle üle on seatud eestkoste.
Hooldusperes kasvava lapse ülalpidamiskulude katmiseks palume pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.