Sa oled siin

Ennetus- ja koostöö

 

"Ennetus on sageli nähtamatu, kuid tehes ennetust teadlikus koostöös, süsteemselt ja koordineeritult, muudame selle nähtavaks!"
  • Eestis teevad laste ja perede heaolu huvides omavahelist koostööd mitmed riigiasutused õiguskaitse, tervishoiu, hariduse, sotsiaal- ja paljudes teistes valdkondades. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on viia see töö omavahel kooskõlla. Selleks pakume teenust „Lastekaitsealase ennetuse ja teavitustegevuse koordineerimine“. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem, mille tulemusena tõuseb laste ja perede elukvaliteet.

Parim viis ennetada lapse abivajadust on ära hoida last kahjustavat olukorda. Probleeme ennetada on alati kasulikum kui tegeleda tagajärgedega. Seetõttu on tähtis probleeme võimalikult varakult ära tunda ja õigeaegselt sekkuda.

Ennetustöö, sh laste kaitsega seotud ennetustöö on valdkondade ülene teema, millega Eestis tegeletakse mitmete ministeeriumite valitsusalades.

Lastekaitsealase ennetustöö korraldajaks Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.

Lastekaitseseaduse § 6 kohaselt tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist.

Lastekaitse alases ennetustöös lähtume Laste ja perede arengukavast 2012-2020 (Lisa 2. „Rahvatervise mudelile tuginev lähenemine ennetustöös“). (PDF)

Sotsiaalkindlustusametis koordineerime valdkondadeülest (sotsiaal, haridus, tervishoid, õiguskaitse) ennetustööd. Selleks viime läbi meile seadusega ülesandeks pandud erinevaid ennetustööga seotud tegevusi. Näiteks nõustame kohalikke omavalitsusi laste ja peredega arvestavate arengukavade koostamisel, peame Lasteabi telefoni, korraldame lastekaitsetöötajatele ja partneritele teavitusüritusi ja töönõustamist. Meie teenustest loe lähemalt rubriigist Lapsed ja pered.

Kui sul on küsimusi, häid ideid või soovid meiega koostööd teha, siis võta ühendust ennetusvaldkonna juhi Barbara Haagega 525 3853, Barbara.Haage@sotsiaalkindlustusamet.ee.

 

Laste, noorte ja peredega seotud ennetustööd käsitlevad arengukavad ja strateegiadokumendid

Laste ja perede arengukava 2012-2020

Laste ja perede arengukavas on püstitatud viis strateegilist eesmärki, mille ülesandeks on tagada laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus. Põhimõte - probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine, on üks arengukava koostamise põhimõtetest. Arengukavas juhitakse tähelepanu probleemsele tõsiasjale, et tänasel päeval tegeletakse lastega töös pigem tagajärgede kui põhjustega ning seetõttu on arengukava keskmeks ennetuslik lähenemine ja varane sekkumine igal tasandil. Laste ja perede arengukava kokkuvõttes tuuakse selgesõnaliselt välja, et laste probleemide puhul on ennetuslik lähenemine ja varane sekkumine otstarbekas eelkõige laste heaolu seisukohalt, hoides võimalikul ressursi säästlikult ära tõsisemad probleemid tulevikus.

Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF).

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

Strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, sh lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine.
Arengukava peatükis „Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng“ kavandatakse elukaare põhimõttest lähtuvalt erinevatele arenguetappidele suunatud üldised toetavad meetmed tulevaste vanemate seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamiseks, laste kehalise ja vaimse tervise ning sotsiaalse arengu edendamiseks, vaimse tervise häirete, vigastuste, vägivalla, krooniliste haiguste ja nende riskitegurite ennetamiseks. Valdkonna kirjelduses tuuakse välja, et pöörates õigel ajal tähelepanu arengu- ja tervisehäiretele ning riskiteguritele, on võimalik paljusid probleeme ennetada ning, et varajase sekkumise nüüdisaegne käsitus põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl.

Arengukavaga saad tutvuda siin.

Siseturvalisuse arengukava 2015-2020

Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Arengukavas toonitatakse, et siseturvalisus on oluline ühiskonna stabiilsuse tagamisel, seetõttu on vaja märgata ja ennetada ühiskonna stabiilsust ohustavaid tegureid. Arengukava olukorra analüüsis, peatükis „Ennetustegevus ja ohutu elukeskkonna loomine“ tuuakse välja, et probleemide ennetamisel peab pikaajalist ennetustööd tegema kompleksselt ning probleemide lahendamiseks tuleb valida terviklik lähenemine koostöös erinevate valitsusasutustega. 

Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF). (PDF)

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

Üldeesmärgiks on tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Arengukava panustab eelkõige konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidesse ja tegevustesse. Arengukavas lähtutakse Eestis seatud eesmärkidest noortevaldkonnas ning seatakse fookusesse loovuse arendamine, ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele, tõrjutuse vältimine, noorte aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes, edukus tööturul ning kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö. Arengukava noorte olukorra ülevaates kirjeldatakse probleemsete trendidena noorte kasvavat väljarännet, 15-19-aastaste kõrget töötust, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvu, kõrget suhtelise vaesuse määra, probleemset tervisekäitumist, sh eriti noorte meeste riskikäitumist. Probleemsetele trendidele tähelepanu pöörates nähakse vajadust keskenduda eelkõige nende tekkepõhjustele, võimalike tagajärgede ennetamisele ja ebasoovitava mõju vähendamisele. Samuti peetakse oluliseks positiivsete trendide jätkumist.

Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF). (PDF)

Heaolu arengukava 2016-2023

Heaolu arengukava koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest. Heaolu arengukava elluviimiseks on püstitatud kaks üldeesmärki: tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Üks arengukava alaeesmärke on, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Alaeesmärgi täitmisele aitab kaasa sotsiaalteenuste arendamine. Sotsiaalteenuste arendamisel lähtutakse eesmärgist toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Selleks tuginetakse põhimõttele, et ennetustöö aitab vähendada probleemide tekkimist ja süvenemist ning võimaldab ära hoida kulude kasvu tulevikus.

Arengukavaga saad tutvuda siin.

Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020

Strateegia hõlmab lastevahelise vägivalla, laste väärkohtlemise, perevägivalla (sh lähisuhtevägivalla), seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse temaatikat. Strateegias rõhutatakse ennetustöö vajalikkust, kirjeldades eraldi vägivalla ennetamise põhimõtted – koostöö vajalikkus, sihipärasus, kvaliteet, süsteemsus ja tõenduspõhisus. Vägivalla vähendamise strateegia raamdokumendiks on riigikogu poolt heakskiidetud Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, mis kajastab kriminaalpoliitika kujundamise põhimõtteid ja pikaajalisi eesmärke ning toob ühe prioriteetse valdkonnana välja isikuvastaste kuritegude ennetamise, ennekõike vajaduse tegelda lapsohvritega, kuritegudega ja perevägivallaga.

Strateegiaga saad tutvuda siin.