Sa oled siin

Avaleht Lapsed, pered Lastekaitse Ennetustöö

Ennetustöö

koostöö

"Ennetus on sageli nähtamatu, kuid tehes ennetust teadlikus koostöös, süsteemselt ja koordineeritult, muudame selle nähtavaks!"

 

Eestis teevad laste ja perede heaolu huvides omavahelist koostööd mitmed riigiasutused õiguskaitse, tervishoiu, hariduse, sotsiaal- ja paljudes teistes valdkondades. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on viia see töö omavahel kooskõlla. Selleks pakume teenust „Lastekaitsealase ennetuse ja teavitustegevuse koordineerimine“. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem, mille tulemusena tõuseb laste ja perede elukvaliteet.

 

Lastekaitseseaduse § 6 kohaselt tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist.

Lastekaitsealase ennetustöö korraldajateks Eestis on kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet. Tulenevalt LasteKS § 15 lg 1 järgi on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese (sotsiaal, haridus, tervishoid, õiguskaitse) lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine.

Kui sul on küsimusi, häid ideid või soovid meiega koostööd teha, siis võta ühendust ennetusvaldkonna juhi Mari-Liis Mänd´iga 53071499, Mari.Liis.Mand@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ennetustöö tasandid lastekaitsetöös

ennetustöö tasandite skeem

 

Strateegiline nõustamine laste ja perede heaolu kajastamiseks kohalike omavalitsuste arengukavades ning ennetustegevuste planeerimiseks

Arengukavade koostamisel ja ennetustöö planeerimisel on oluline roll olukorra kaardistamisel ehk andmete korjel ning sellele järgneval analüüsil.

Tööriistana pakume koostöös Ernst & Young Baltic AS-iga välja töötanud "Laste ja perede heaoluprofiili", mis tänaseks on liidetud Tervise Arengu Instituudi pakutava tervise- ja heaoluprofiiliga.

Nimetatud profiil on üks maailmas laialdast kasutust leidnud vahenditest, millega saab ülevaate laste ja perede heaolust ning seda mõjutavatest teguritest.

Analüüsi põhjal on võimalik planeerida tegevusi laste ja perede toimetuleku ning heaolu suurendamiseks ja riskide ennetamiseks.

Lapse heaolu toetavate arengukavade koostamiseks ja ennetustegevuste planeerimiseks on kohalikel omavalitsustel võimalus pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse saamiseks, täites vastava taotluse.

 

Täpsem info lastekaitse osakonna ennetusvaldkonna juhtivkonsultandilt Marika Laanemäelt 5192 3634, Marika.Laanemae@sotsiaalkindlustusamet.ee.

 

Ennetussekkumise valimise ja rakendamise juhis

Kui kohalikus omavalitsuses on valminud analüüs, on järgmiseks sammuks õigete tegevuste ja sekkumiste planeerimine. Oluline on vähendada ebatõhusat tegevust ja kindlustada tõendus- ja teaduspõhised sekkumised. Sekkumise valikul soovitame lähtuda järgnevast 8. sammust, millega on täpsemalt võimalik tutvuda siin (307.39 KB, PDF).

Juhisega seonduvate küsimuste ja ettepanekute korral saab ühendust võtta järgnevate kontaktidega: Pille Prey 52 04 734, pille.prey@sotsiaalkindlustusamet.ee või Mari-Liis Mänd  53 071 499, mari.liis.mand@sotsiaalkindlustusamet.ee .

Lisainfo

     

    Laste, noorte ja peredega seotud ennetustööd käsitlevad arengukavad ja strateegiadokumendid

    Laste ja perede arengukava 2012-2020

    Laste ja perede arengukavas on püstitatud viis strateegilist eesmärki, mille ülesandeks on tagada laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus. Põhimõte - probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine, on üks arengukava koostamise põhimõtetest. Arengukavas juhitakse tähelepanu probleemsele tõsiasjale, et tänasel päeval tegeletakse lastega töös pigem tagajärgede kui põhjustega ning seetõttu on arengukava keskmeks ennetuslik lähenemine ja varane sekkumine igal tasandil. Laste ja perede arengukava kokkuvõttes tuuakse selgesõnaliselt välja, et laste probleemide puhul on ennetuslik lähenemine ja varane sekkumine otstarbekas eelkõige laste heaolu seisukohalt, hoides võimalikul ressursi säästlikult ära tõsisemad probleemid tulevikus.

    Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF).

    Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

    Strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, sh lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine.
    Arengukava peatükis „Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng“ kavandatakse elukaare põhimõttest lähtuvalt erinevatele arenguetappidele suunatud üldised toetavad meetmed tulevaste vanemate seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamiseks, laste kehalise ja vaimse tervise ning sotsiaalse arengu edendamiseks, vaimse tervise häirete, vigastuste, vägivalla, krooniliste haiguste ja nende riskitegurite ennetamiseks. Valdkonna kirjelduses tuuakse välja, et pöörates õigel ajal tähelepanu arengu- ja tervisehäiretele ning riskiteguritele, on võimalik paljusid probleeme ennetada ning, et varajase sekkumise nüüdisaegne käsitus põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl.

    Arengukavaga saad tutvuda siin.

    Siseturvalisuse arengukava 2015-2020

    Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Arengukavas toonitatakse, et siseturvalisus on oluline ühiskonna stabiilsuse tagamisel, seetõttu on vaja märgata ja ennetada ühiskonna stabiilsust ohustavaid tegureid. Arengukava olukorra analüüsis, peatükis „Ennetustegevus ja ohutu elukeskkonna loomine“ tuuakse välja, et probleemide ennetamisel peab pikaajalist ennetustööd tegema kompleksselt ning probleemide lahendamiseks tuleb valida terviklik lähenemine koostöös erinevate valitsusasutustega. 

    Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF). (PDF)

    Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

    Üldeesmärgiks on tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Arengukava panustab eelkõige konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidesse ja tegevustesse. Arengukavas lähtutakse Eestis seatud eesmärkidest noortevaldkonnas ning seatakse fookusesse loovuse arendamine, ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele, tõrjutuse vältimine, noorte aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes, edukus tööturul ning kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö. Arengukava noorte olukorra ülevaates kirjeldatakse probleemsete trendidena noorte kasvavat väljarännet, 15-19-aastaste kõrget töötust, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvu, kõrget suhtelise vaesuse määra, probleemset tervisekäitumist, sh eriti noorte meeste riskikäitumist. Probleemsetele trendidele tähelepanu pöörates nähakse vajadust keskenduda eelkõige nende tekkepõhjustele, võimalike tagajärgede ennetamisele ja ebasoovitava mõju vähendamisele. Samuti peetakse oluliseks positiivsete trendide jätkumist.

    Arengukavaga saad tutvuda siin (PDF). (PDF)

    Heaolu arengukava 2016-2023

    Heaolu arengukava koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest. Heaolu arengukava elluviimiseks on püstitatud kaks üldeesmärki: tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Üks arengukava alaeesmärke on, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Alaeesmärgi täitmisele aitab kaasa sotsiaalteenuste arendamine. Sotsiaalteenuste arendamisel lähtutakse eesmärgist toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Selleks tuginetakse põhimõttele, et ennetustöö aitab vähendada probleemide tekkimist ja süvenemist ning võimaldab ära hoida kulude kasvu tulevikus.

    Arengukavaga saad tutvuda siin.

    Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020

    Strateegia hõlmab lastevahelise vägivalla, laste väärkohtlemise, perevägivalla (sh lähisuhtevägivalla), seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse temaatikat. Strateegias rõhutatakse ennetustöö vajalikkust, kirjeldades eraldi vägivalla ennetamise põhimõtted – koostöö vajalikkus, sihipärasus, kvaliteet, süsteemsus ja tõenduspõhisus. Vägivalla vähendamise strateegia raamdokumendiks on riigikogu poolt heakskiidetud Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, mis kajastab kriminaalpoliitika kujundamise põhimõtteid ja pikaajalisi eesmärke ning toob ühe prioriteetse valdkonnana välja isikuvastaste kuritegude ennetamise, ennekõike vajaduse tegelda lapsohvritega, kuritegudega ja perevägivallaga.

    Strateegiaga saad tutvuda siin (PDF).