Asendushoolduse tugiteenused

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele

Teenuseid on võimalik saada eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedel juba enne lapse perre saabumist ning lapse igal eluetapil, k.a noore ellu astumisel. Samuti on teenustele oodatud perega seotud teised lähedased isikud ja võrgustikutöötajad.

 

Üle-eestilised teenused

 

Telefoni- ja internetinõustamine

Telefoni- ja internetinõustamisel saab vastuseid asendushooldusega seotud küsimustele (nt lapse perekonnas hooldamise, eestkoste, lapsendamise küsimuses).

  • Telefoninõustamine toimub telefoninumbril 655 1666 E, T, N, R kell 10-17 ning K kell 14-21.
  • Internetinõustamine toimub e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee. Internetinõustamise kaudu on võimalus saada kahe tööpäeva jooksul asjakohast nõu asendushooldusega seoses.

Telefonile ja e-posti aadressile vastavad Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse koordinaatorid.

 

telefonikonsultatsioon

Piirkonnapõhised tugiteenused

 

NB! Hetkel pakutakse tugiteenuseid (v. a mentorlust) vaid Põhja piirkonnas.

Psühholoogiline nõustamine

aitab lahendada lapse kasvatamisega seotud probleeme, last paremini mõista ja saada professionaalset psühholoogilist nõu.

Supervisioon

on kogemuste läbitöötamine professionaalse nõustaja juhendamisel.

Mentorlus

on kogemusnõustamine, mida pakub sarnase kogemusega inimene: lapsendaja, eestkostja või hooldusvanem. Mentor on läbinud ettevalmistava koolituse.

Grupinõustamine

Ühekordne grupinõustamine viiakse läbi valdkonna eksperdi juhtimisel lühikoolitusena, kovisioonina, supervisioonina või kogemuskohtumisena. Grupinõustamine aitab saada laste kasvatamise ja asendushoolduse kohta uusi teadmisi. Lisaks peredele oodatakse osalema ka võrgustikutöötajaid: lastekaitsetöötajad, pedagoogid ja teised lapsega seotud inimesed.

Toetusgrupp (rühmatöö meetodil nõustamine) on suletud liikmeskonnaga rühm, kus saab vahetada kogemusi teiste peredega ja üksteiselt õppida.

Noore tugiisik

Hooldus- või eestkosteperest ellu astuv noor võib saada endale tugiisiku. Tugiisik aitab noort motiveerides ja juhendades sujuvamalt iseseisvat elu alustada. Tugiisik võib olla professionaalne tugiisik, noore tuttav või teine noor.

 

Kui pere vajab ja/või soovib mõnda teenust, võib ta pöörduda:

  • Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse koordinaatori poole (kontaktid allpool),
  • hindamisprotsessi käigus Sotsiaalkindlustusameti lapsendajaspetsialisti või hoolduspere spetsialisti poole,
  • kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole,
  • piirkonna teenuseosutaja poole.

Teenused on mõeldud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele ning kättesaadavad perele kodukoha lähedal (teenuste pakkumine on jaotatud SKA lastekaitse piirkondade põhimõttel: Põhja, Lõuna, Lääne, Ida).

Sobiva teenuse saamiseks tuleb perel pöörduda Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse koordinaatori poole vastavalt enda kodukohale.

Hetkel pakutakse tugiteenuseid (v. a mentorlust) vaid Põhja piirkonnas.

Põhja piirkond (Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa)
Teenuseid osutab MTÜ Oma Pere (kuni 31.12.2020)
Maiken Kond, tel: 508 1762 e-post: Maiken.Kond@sotsiaalkindlustusamet.ee   

 

Lõuna piirkond (Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa)
Kristiina Meinberg-Kadai, tel: 5782 2424, e-post: Kristiina.Meinberg-Kadai@sotsiaalkindlustusamet.ee, Tähe 106, Tartu

 

Lääne piirkond (Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa)
Elen Kinnep, tel: 5393 6428; e-post: Elen.Kinnep@sotsiaalkindlustusamet.ee, Õhtu põik 5, Pärnu

 

Ida piirkond (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa)
Anna Vorobjova, tel: 5393 9218, e-post: Anna.Vorobjova@sotsiaalkindlustusamet.ee, Keskväljak 1, Jõhvi
 

Tugiteenused pere- ja asenduskodude töötajatele

Teenuseid pakutakse vajaduspõhiselt kõigile Eesti pere- ja asenduskodudele. Teenustel saavad osaleda pere- ja asenduskodude töötajad ja juhid.

Teenused on vajalikud, et vältida asendushooldusteenuse osutajate professionaalset läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab asendushooldusteenusel viibivate laste jaoks püsivamat ja stabiilsemat elukorraldust. Samuti aitavad tugiteenused töötajatel leida lahendusi keerulistes olukordades ning kokkuvõttes parandada asendushoolduse kvaliteeti.

Teenustena viiakse ellu:

  • Grupinõustamine (kõigile kasvatusala töötajatele)
  • Individuaalne nõustamine (kasvatusala töötajatele ja juhtidele)
  • Kovisiooni koolitused (6-päevane koolitus kasvatusala töötajatele)
  • Kovisiooni grupid (grupinõustamine kovisiooni gruppidele)
  • Tööjuhendamise koolitus (juhtidele asutuse tööjuhendamise süsteemi välja töötamiseks – kuidas juht saab pakkuda oma töötajatele vajalikku toetust)
  • Tööjuhendamise grupid (grupisupervisioon asenduskodu juhtidele)

Teenust osutab kuni 31.12.2020 MTÜ Moreno Keskus www.morenokeskus.ee 

Projekti teenuse kohta saab lisainfot sotsiaalkindlustusameti projektijuhilt:

Maarja Kuldjärv tel: 5918 1973 e-post Maarja.Kuldjarv@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastuvatele noortele

 

Teenuse eesmärk on aidata asendushoolduselt lahkuvaid noori iseseisvalt hästi toime tulema. Teenus aitab noorel sujuvamalt üle minna asendushoolduselt iseseisvasse ellu ning vältida võimalikke ohtusid.

 

Kellele on tugiisikuteenus mõeldud?

  • Noor, kes lahkub asendushooldusteenuselt või perekonnast eestkostelt järelhooldusteenusele või iseseisvasse ellu (nii asenduskodus/perekodus, hooldusperes/perekonnas hooldamisel kui perekonnas eestkostel elanud noored)
  • Noor, kes on asendushooldusel olles jäänud lapseootele või emaks saanud

Noor võib, kuid ei pea olema samal ajal järelhooldusteenusel.

 

Kuidas saab tugiisik noort toetada?

 

Tugiisik saab aidata noorel sujuvamalt iseseisvat elu alustada, seejuures:

  • saada teavet teenustest ja toetustest, millele tal on õigus, juhendada nende kasutamisel;
  • koostada taotlusi ja dokumentatsiooni erinevate asutustega suhtlemisel, tööle kandideerimisel vms;
  • leida sobivaid võimalusi õpinguteks, töötamiseks, huvitegevuseks jms;
  • leida ning hoida motivatsiooni õpingute lõpetamiseks, töökoha säilitamiseks;
  • planeerida ja tulla toime igapäevaste olmetegevustega (eelarve planeerimine ja säästlik majandamine, eluasemega seotud toimingud, toiduvalmistamine jm kodutööd);
  • kohaneda ja toime tulla lapsevanema rolliga, hoolitseda lapse eest;
  • säilitada ja taasluua suhteid tugivõrgustikuga;
  • järgida tervislikke eluviise ning vältida sõltuvusi;
  • toime tulla muude ettetulevate raskustega.

 

Kes võib olla tugiisikuks?

 

  • usaldus-tugiisik - noorele tuttav ja lähedane inimene (nt eestkoste või hoolduspere vanem, asenduskodu perevanem/kasvataja, noortekeskuse töötaja), kes on valmis noorele tugiisikuks olema ning keda noor tugiisikuks soovib. Usaldus-tugiisikult eeldatakse teatud haridustaset või koolituste läbimist.
  • professionaalne tugiisik ei ole noorele tuttav, on läbinud tugiisikukoolituse või omab sotsiaalvaldkonna haridust. Professionaalne tugiisik sobib noorele, kel ei ole võimalik saada või kes ei soovi lähedast inimest tugiisikuks. Professionaalse tugiisiku võib välja pakkuda KOV või teenuseosutaja.
  • „noorelt noorele“ tugiisik – asendushooldusel kasvanud noor, kes tuleb iseseisvalt hästi toime ning on läbinud tugiisikukoolituse.

 

Kuidas teenust saada?

 

Kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja märgib noore juhtumiplaani hinnangu teenuse vajaduse kohta ning võtab ühendust SKA LKO projektijuhiga. SKA projektijuht edastab info vastava piirkonna teenusepakkujale, kes võtab KOViga ühendust ning alustatakse koostööd.

Tugiisik ja noor sõlmivad koostööleppe, milles lepitakse kokku eesmärgid, suhtlemise üldpõhimõtted, suhtluskeel jms. Teenuse kestel täidab tugiisik koos kliendiga kliendipäevikut. Kord 3 kuu jooksul annab tugiisik KOVile ülevaate olukorrast, saavutatud tulemustest, edasistest tegevustest jms.

Üldjuhul võib tugiisikuteenust alustada kuni 6 kuud enne planeeritavat elluastumist. Kui tugiisikuks on noore senine kasvataja, perevanem, hooldusperevanem või eestkostja, siis võib teenust alustada alles siis, kui noor on lahkunud asendushoolduselt või eestkostelt. Teenusele võivad tulla ka noored, kes on juba varem asendushoolduselt lahkunud, kuid kellel on tekkinud raskusi iseseisvalt toime tulemisega. Pärast 1 aastat koostööd hinnatakse olukorda, vajadusel võib teenusega jätkata.

Teenuse eest tasutakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, kohaliku omavalitsuse jaoks on teenus tasuta. Tugiisiku töö on tasustatav, täpsed tingimused lepitakse kokku tugiisiku ja teenusepakkuja vahelises lepingus

Kuni 31.05.2020 osutavad teenust:

 
Ida piirkonnas (Ida- ja Lääne-Virumaa):
MTÜ Virumaa Tugiteenused
www.vabatahtlik.com
Ene Augasmägi
tapa.vabatahtlik@gmail.com
5598 0670

 

Põhja piirkonnas (Harju-, Rapla- ja Järvamaa):
MTÜ Suunatuli
www.suunatuli.ee
Aive Makko
aive@suunatuli.ee
524 9672

 

Lääne piirkonnas (Pärnu-, Saare-, Lääne- ja Hiiumaa):
OÜ Febrec
www.sotsiaalnekaasatus.eu
Jaanus Mäe
sotsiaalnekaasatus@gmail.com
5552 1999
 
 
Lõuna piirkonnas (Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal):
SA Elva Laste- ja Perekeskus
elvaperekodu.ee
Gerda Kiipli-Hiir
gerda.kiipli@elva.ee
5374 9121
 
"Noorelt noorele" tugiisikuteenus (üle Eesti)
Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (EATL)
www.eatl.ee
Meelis Kukk
meelis@eatl.ee
56 909 770
 
 
Lisainfo saamiseks pöörduge teenusepakkuja poole või SKA lastekaitse osakonna projektijuhi poole:
Maarja Kuldjärv
Maarja.Kuldjarv@sotsiaalkindlustusamet.ee
5918 1973