Sa oled siin

Lapsendamine

Lapsendamise eesmärk on leida vanemate hooleta jäänud lapsele sobiv ja armastav pere. Lapsendamine on õiguslik toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, on surnud või kellelt on täielikult ära võetud hooldusõigus.

Lapsendamisel on esikohal lapse ja seejärel lapsendada sooviva inimese huvid. Lapsendamise otsustamisel arvestatakse lapsendaja isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga ja võimet täita lapse kasvatamise kohustusi. Arvesse võetakse lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

Lapsendamise ja asendushoolduse teemalistes küsimustes võta ühendust oma piirkonna spetsialistiga või infotelefonil 655 1666. Vastame küsimustele ka e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Vaata lisainfot lapsendamise ja kasuvanemluse kohta siit.

Lapsendamiseks valmistumine

Lapsendada sooviva pere kohtumine sotsiaalkindlustusameti spetsialistiga. Avaldus ja motivatsioonikiri

Lapsendada sooviv inimene või pere (edaspidi pere, kuid lapsendada võib ka vallaline inimene) võtab ühendust enda piirkonna sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitse osakonna asendushoolduse spetsialistiga. Seejärel kohtub pere SKA spetsialistiga, et saada tuttavaks ja arutleda lapsendamise motiivide üle. Spetsialist kirjeldab lapsendamiseks ettevalmistamise ja hindamise protsessi, tutvustab vajalikke dokumente ja andmeid ning pereuuringus käsitletavaid teemasid. Samuti räägitakse perepõhise asendushoolduse eri vormidest (lapsendamine, hoolduspere, eestkoste) ja perele mõeldud tugiteenustest (individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, koolitused, mentorlus, supervisioon).

Pärast esimest kohtumist võtab pere endale aega, et koos pereliikmete ja lähedastega info üle järele mõelda. Kui pere soovib seejärel jätkuvalt lapsendada, teavitab ta oma otsusest SKA spetsialisti. Viimane annab perele avalduse vormi, vajalike dokumentide ja andmete loetelu ning motivatsioonikirja koostamist abistavad küsimused. Seejärel esitab pere SKA spetsialistile paberkandjal või digiallkirjastatud avalduse koos motivatsioonikirja ja vajalike dokumentidega.

Motivatsioonikirja kirjutamisel on abiks järgnevad küsimused:

  • Mis on lapsendamise motiiv ja kuidas jõudsite selle mõtteni?
  • Mitut last soovite lapsendada? Milline võiks olla lapse sugu ja vanus ning miks nii?
  • Kuidas olete lapse tulekuks valmistunud? Mis muutub, kui laps saabub perre?
  • Millist tuge vajab laps uue elukorraldusega kohanemisel? Millist tuge vajab kogu teie pere?
  • Kas olete mõelnud, kuidas toetada last ja tema kohanemist?
  • Kuidas mõistate lapsele turvaliste ja hoolivate elukestvate suhete loomist?
  • Kuidas suhtute mõttesse rääkida lapsele tema bioloogilistest vanematest?
  • Kui peres toimuvad olulised muutused (lapse sünd, paarisuhte lõpetamine vm), siis kuidas näete lapse edasist kasvatamist ja hooldamist ning üldist toimetulekut?
  • Kas teil on varasem teises peres sündinud lapse kasvatamise kogemus? Milline see kogemus oli? Kui see on tänaseks lõppenud, siis miks? Mida sellest kogemusest õppisite?

Pere hindamine ja ettevalmistamine 

Vajalike andmete esitamine 

Pärast pere avaldust kannab SKA spetsialist sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) pere andmed ja dokumendid ning kohtumiste kokkuvõtted. Lapsendamise andmed on STAR-is konfidentsiaalsed ja piiratud ligipääsuga (neid näevad vaid lapsendamisega tegelevad SKA spetsialistid).

SKA spetsialist kogub lapsendada sooviva pere kohta vajalikud andmed (sh peres juba olevate laste kohta) ja kontrollib nende vastavust perekonnaseadusest tulenevatele nõuetele. Andmete ja dokumentide esitamisel lähtutakse perekonnaseaduse § 158 lõikest 3 ja sotsiaalkaitseministri 23.12.2016 määrusest nr 78 "Lapsendamise ettevalmistamise käigus läbiviidavad kohustuslikud toimingud ja nende sisu, lapsendamise sooviavalduses esitatavate andmete loetelu ja Sotsiaalkindlustusameti kogutavate dokumentide loetelu" .

SKA kogub lapsendamiseks ettevalmistamise käigus järgnevaid andmeid:

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • teave pere vaimse ja füüsilise tervise kohta (on oluline, et kõik lapsendada soovivad inimesed on oma tervislikust seisundist ja igapäevasest toimetulekust teadlikud. Abiks on konsultatsioon arstiga ja oma tervise kontroll);
  • lapsendada soovivate inimeste abielutõend/kooseluleping;
  • lapsendada soovivate inimeste karistusregistri väljavõte koos arhiiviandmetega;
  • lapsendada soovivate inimeste kinnisturegistri väljavõte;
  • koolitusprogrammi (kui on nõutud) tunnistuse koopia (PRIDE eelkoolitus).

Kodukülastus ja pereuuring   

SKA spetsialist külastab lapsendada soovijat tema elukohas, tutvub elamistingimustega ning vestleb lapsendada sooviva inimese ja tema pereliikmetega. Pereuuringu eesmärk on hinnata koos perega valmisolekut ja võimalusi kasvatada teises peres sündinud last. Vestlusel käsitletakse teemasid:

  • Elutingimused, lapsele pakutavad võimalused;
  • Pere majanduslik toimetulek;
  • Pereliikmete tervis;
  • Usuline kuuluvus;
  • Abielu/kooselu, paarisuhe, emotsionaalsed ressursid;
  • Lähisuhted, suhtlusring;
  • Kiindumussuhe;
  • Haridus ja töö. Hobid, harrastused, vaba aja veetmine, ühistegevused;
  • Lapsendamise motiiv;
  •  Kasvatusalased teadmised ja kogemused;
  •  Pereliikmete valmisolek lapse perretulekuga kaasnevateks muutusteks (sh töötamine, lapse hoolduskoormuse jagamine, lapse arenguvajaduste rahuldamine);
  •  Ootused lapsele;
  •  Lapsele tema päritolust rääkimine.

Kodukülastuse ja vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte pere valmisolekust ja vanemlikust suutlikkusest. Vajadusel lisatakse sellele SKA spetsialisti soovitused võimalike kasvuruumide kohta. Erialaspetsialisti nõustamist vajavate teemade puhul (näiteks paarisuhe, leinateema vms) tutvustatakse ja soovitatakse tugiteenuseid (näiteks individuaalne ja grupinõustamine).

Kahe kuni kolme aasta pärast vaadatakse pereuuring üle (kui selle aja jooksul pole veel last perre tulnud või pere soovib ja on jätkuvalt valmis lapsendama). Perega vesteldakse ja arutatakse, kas pere soovid, ootused ja vajadused on muutunud. Vajadusel uuendatakse andmeid ja dokumente. Lapsendada sooviv inimene teavitab ka ise SKA spetsialisti, kui peres toimub olulisi muudatusi (elukohavahetus, lapse sünd vms).

PRIDE eelkoolitusel osalemine ja koostöö 

SKA spetsialist suunab lapsendada sooviva inimese Tervise Arengu Instituudi lapsendajatele, eestkoste- ja hooldusperedele mõeldud PRIDE eelkoolitusele. PRIDE on teadmistele ja oskustele tuginev koolitus. See rajaneb seisukohal, et perel peavad olema teatud tugevused, teadmised ja oskused, et olla võimalikult hea lapsevanem teises peres sündinud lapsele. Koolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, näiteks lapsendaja roll ja vastutus, kiindumussuhe ja selle kujunemine, kaotuskogemused, piiride seadmine, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused jms. Koolitus annab võimaluse mõelda arutluste, harjutuste ja rollimängude käigus põhjalikult lapsendamise soovile ja valmisolekule. Koolitus kestab 3–4 kuud. Koolituse läbinud pere saab tunnistuse kaaskirjaga, kus kajastub koolitajate hinnang lapsendada sooviva inimese valmisoleku kohta. Pärast koolituse läbimist edastab pere tunnistuse koopia SKA spetsialistile.

Pärast koolituse lõppu kohtuvad SKA spetsialist ja PRIDE koolitaja, et arutleda pere võimalusi ja valmisolekut.

Pere sobivus

SKA spetsialist teavitab peret hindamise tulemustest. Kui perel on tekkinud takistus seaduste nõuetele vastamises või vajab lapsendada sooviv inimene aega, et tegeleda aktuaalsete või keeruliste teemadega, annab SKA spetsialist nõu, kuidas edasi minna ja kust abi küsida. Kui pere on jõudnud soovitud lahendusteni, võib ta julgelt pöörduda uuesti SKA spetsialisti poole ning jätkata hindamise ja ettevalmistamise protsessi. 

Kui kõik toimingud on tehtud ja tingimused täidetud, teavitab SKA spetsialist sellest peret ja teeb STAR-i vastava märke. Sellest hetkest on pere lapsendamiseks sobivate perede nimekirjas.

Lapsele pere leidmine

Lapsele sobiva pere leidmine

Lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV) teavitab kirjalikult SKA spetsialisti lapsest, keda saab lapsendada. SKA spetsialist selgitab koostöös KOV lastekaitsetöötajaga välja lapsega seonduvad asjaolud ning lapse kasvatamiseks, arendamiseks ja hooldamiseks vajaliku teabe. Infot kogutakse lapse senise elukäigu, bioloogiliste vanemate ja lähedaste kohta. SKA spetsialist selgitab koostöös lapse võrgustikuliikmetega välja lapse arvamuse lapsendamise kohta. Vestlus ja vaatlus toimuvad lähtuvalt lapse vanusest ja arengust.

SKA spetsialist jagab lapse kohta infot teiste SKA asendushoolduse spetsialistidega ja lapse jaoks sobivaim pere valitakse kollegiaalselt. Lapsele pere valimisel lähtutakse lapse huvidest ja vajadustest (rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jms). Samuti arvestatakse pere valmisolekut ning lapse ja pere omavahelist sobivust (sh kuidas sobib laps juba peres kasvavate lastega). Lapsendada soovivad inimesed ei ole andmeregistris järjekorras. Igale peret vajavale lapsele valitakse just talle sobivaim pere.

Lapsele sobiva pere leidmisel võtab SKA spetsialist perega ühendust. Ta korraldab koostöös KOV-i lastekaitsetöötajaga lapse ja pere kohtumised. Laps ja pere tuleb esimeseks kohtumiseks ette valmistada. SKA spetsialist annab perele lapse kohta infot, vastab küsimustele ning on perele otsuse langetamisel ja lapsega kohtumisel toeks. SKA ja KOV-i spetsialistid valmistavad last perega kohtumisel ette, kaasates lapse teisi võrgustiku liikmeid (nt asenduskodu või turvakodu esindajaid). SKA spetsialist selgitab koostöös KOV-iga välja (arvestades lapse küpsust ja arengutaset) lapse arvamuse konkreetsesse peresse lapsendamise kohta. Perega kohtumise ettevalmistamisel on oluline hinnata põhjalikult olukorda ja last igakülgselt toetada. Kui laps viibib institutsionaalsel hooldusel koos teiste lastega, tuleb ette valmistada ja toetada kõiki lapsi. Kohtumistel saab pere küsida spetsialistidelt lapse kohta täiendavat infot ja luua lapsega kontakti. Spetsialistid on siin igati toeks.

Kui lapse ja pere vahel tekib turvaline side ja nad sobivad omavahel (selle hindamisel on oluline pere ja lapse ning pere ümber olevate spetsialistide koostöö), esitab pere kohtule avalduse. Ka selles protsessis on SKA spetsialist perele toeks.

Lapsendamise otsustab kohus. Lapsendamine loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Kohtumääruse jõustumisel lõpetab SKA lapsendamise menetluse STAR-is. Kui lapsendajapere soovib lapsendada veel lapsi, teavitab ta sellest SKA spetsialisti.

Tugiteenused peredele 

Lapsendada soovivatel inimestel ja peredel, kes on juba lapsendanud, on võimalik kasutada erinevaid tugiteenuseid (psühholoogiline ja grupinõustamine, mentorlus ja supervisioon).

Pere võib teenuseid saada juba enne lapse perre saabumist ja lapse igal eluetapil. Teenustele on oodatud ka pere teised lähedased inimesed, aga ka spetsialistid.

Lapsendajapere saab kõigis küsimustes pöörduda alati oma piirkonna SKA lastekaitse osakonna asendushoolduse spetsialisti poole. 

Rahvusvaheline lapsendamine

Rahvusvahelist lapsendamist reguleerib Riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtav Haagi konventsioon. Konventsiooni põhimõtted kajastuvad Eesti Vabariigi Perekonnaseaduses.

Perekonnaseaduse järgi võib Eestist lapsendada välisriiki lapsi ainult erandjuhtumina, kui lapse eest ei ole võimalik hoolitseda vajalikul määral Eestis.

Rahvusvahelist lapsendamist ja rahvusvahelise lapsendamise komisjoni tööd korraldab sotsiaalkindlustusamet. Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, võib kohus välisriiki lapsendamise otsustada üksnes rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekul.

Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda teenuse juhi Irje Tammelehe poole irje.tammeleht@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5309 1597

Lapsendamisega tegelevad spetsialistid

Põhja piirkond (Endla 8, Tallinn)

Harju, Rapla ja Järva maakond

Nimi
Telefon
E-post
Olga Vassina
5349 5424
Olga.Vassina@sotsiaalkindlustusamet.ee
Eve Mänd
5911 2128
Eve.Mand@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Ida piirkond (Keskväljak 1, Jõhvi)    

Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond

Maarika Tarum
5198 2801
Maarika.Tarum@sotsiaalkindlustusamet.ee


Lõuna piirkond (Tähe 106, Tartu)

Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond


Lääne piirkond (Lai 14, Pärnu)

Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond


Üldistes küsimustes vastavad

Irje Tammeleht 
asendushoolduse talituse
teenuse juht
5309 1597
Irje.Tammeleht@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kaja Rattas
asendushoolduse talituse juht
5340 1856
kaja.rattas@sotsiaalkindlustusamet.ee