Sa oled siin

Eesti perehüvitiste maksmine Euroopa Liidus ja mujal maailmas

Paljud riigid maksavad laste kasvatamisega seoses peredele mitmeid toetusi. Eestist mujale tööle või elama asudes ja ka Eestisse elama tulles on oluline teada, et üldjuhul mitmest riigist korraga täismahus toetuseid ei saa. Kui pereliikmed elavad ja töötavad mitmes riigis, siis on perehüvitiste määramisel Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis (edaspidi kokkuvõtvalt Euroopa Liidus) kõige tähtsam, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad. Muude riikidega seoses vaadatakse seda, kus elavad lapsed.

 
 

Perehüvitiste maksmise süsteem Euroopa Liidus

Inimene saab kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvates Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis (edaspidi kõik koos EL) - vabalt valida elu- ja töökohta. Õigus saada oma elu- või töökohariigis erinevaid hüvitisi, s.h peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega (EÜ) 883/2004  ja (EÜ) 987/2009.

Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) reaalselt töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on.

Igal riigil on õigus otsustada, millistel alustel ja kellele nad perehüvitisi maksavad. Riigid peavad aga koos tagama, et ühest riigist teise liikuv pere/pereliige ei satuks halvemasse olukorda võrreldes nendega, kes elavad ja töötavad ainult ühes liikmesriigis.

 

Prioriteetsuse määramise eeskirjad

Samaaegselt ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies mahus.

Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse
määramise eeskirjad:

1. Töötamise alusel saadavad õigused

Toetuste maksja määramisel on kõige olulisem roll sellel, kas ja kus riigis lapsevanemad töötavad. Töötamisega samaväärselt arvestatakse töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamist ja lapsehoolduspuhkusel viibimist (kui töösuhe on peatatud).

Esmane perehüvitiste maksja on alati see riik, kus lapsevanem töötab (või on töötamisega võrdsustatud olukorras)! Kui mõlemad vanemad töötavad ja nende töökohad on erinevates riikides, maksab esmasena perehüvitisi see riik, kus elavad pere laps või lapsed. Esmane hüvitisi maksev riik määratakse iga lapse osas eraldi. See tähendab, et kui peres on mitu last ja lapsed elavad erinevates riikides, on ka esmane perehüvitisi maksev riik lastel erinev.

Kui esmase riigi perehüvitiste summa on teise riigi perehüvitiste summast väiksem, maksab teine riik lisahüvitist. Kui esmase riigi hüvitiste summa on suurem, siis teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki. Hüvitisi maksab sel juhul vaid üks riik.

NB! Teises riigis töötamise alla ei kuulu lähetused! Kui Eesti tööandja on Sind teise riiki tööle lähetanud, oled jätkuvalt kindlustatud Eestis ja hüvitisi maksab ainult Eesti (vt ka tõendi A1 taotlemine). Lähetuse sihtkohariigil ei ole sel juhul ka lisahüvitise maksmise kohustust.

Näide 1. 10-aastase lapse isa töötab Soomes, ema töötab Eestis, laps elab Eestis. Esmaseks perehüvitiste maksjaks on Eesti, sest mõlemad vanemad töötavad ja seega läheb arvesse lapse elukoht.
Perele makstakse Eestis 2019. aastal perehüvitist (lapsetoetust) 60 eurot kuus. Soomes on perehüvitiste summaks 94,88 eurot.
Soome perehüvitiste summa on suurem kui Eesti igakuine perehüvitis. Kuna lapse isa töötab Soomes, siis on Soomel kohustus maksta perele lisahüvitist. Selleks peab isa
esitama Soome pädevale asutusele (KELA) taotluse perehüvitiste saamiseks Soomest.

(KELA saadab Eestisse järelepärimise. Kela ja Sotsiaalkindlustusamet vahetavad informatsiooni perekonna koosseisu, ema ja isa töösuhete ja Eestis/Soomes makstavate perehüvitiste kohta.)

Kuna Soomes on perehüvitis suurem (ühe lapse kasvatamisel 94,88 eurot) kui Eestis, arvestatakse isale Soomes lisahüvitis järgnevalt:  94,88 eurot - 60 eurot = 34,88 eurot. Seega makstakse perele Soomest igakuiselt lisahüvitist 34,88 eurot

Näide 2. 10-aastase lapse isa töötab Soomes, lapsega koos Eestis elav ema ei tööta ega ole töötuna arvel.
Esmane perehüvitiste maksja on Soome, sest see on ainuke riik, kus kumbki pere vanematest (praegusel juhul isa) töötab.
Soome Kela maksab igakuiselt perehüvitist 94,88 eurot.
Eesti perehüvitiste summa on väiksem Soome perehüvitiste summast. Seega Eestil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki ja perele maksab hüvitisi vaid Soome.
(Isa esitab Soome pädevale asutusele (KELA) taotluse perehüvitiste saamiseks.
 KELA saadab Eestisse järelepärimise. Soome Kela ja Sotsiaalkindlustusamet vahetavad informatsiooni perekonna koosseisu, ema ja isa töösuhete ja Eestis/Soomes makstavate perehüvitiste kohta.)

Kui lapse ema asub Eestis tööle, muutub sellele järgnevast kuust esmane  perehüvitisi maksev riik. Mõlemad vanemad töötavad nüüd erinevates riikides – lapse elukohariik muutub esmaseks perehüvitiste maksjaks ning isa töökohariik peab maksma lisahüvitist.
(Pere peab Sotsiaalkindlustusametit ema Eestis tööle asumisest teavitama – Eesti Sotsiaalkindlustusamet ja Soome Kela suhtlevad omavahel. Eesti hakkab maksma perele täismääras Eesti peretoetuseid ning Soomel tekib kohustus maksta perele lisahüvitist.
Kui pere Eestis ema tööle asumisest Sotsiaalkindlustusametit ei teavita, jätkab Kela Soomes perehüvitiste täismääras maksmist ja Soome poolel tekib perehüvitiste enammakse, mis nõutakse tagasi.)

2. Pensioni saamise alusel saadavad õigused

Pensioni saamist arvestatakse töötamise järel teisena. Esmane hüvitiste maksja on igal juhul see riik, kus üks vanematest töötab. Kui aga teine vanem elab koos lapse või lastega teises riigis ja saab seal pensioni, arvestatakse seda lisahüvitise määramisel. Kui pensioni maksva riigi perehüvitiste summa on suurem, peab see riik maksma lisahüvitist.

Kui mõlemad vanemad saavad pensioni ja kumbki ei tööta, on esmaseks hüvitisi maksvaks riigiks see, kus elab laps. 

Näide 3. Lapse isa elab Soomes, ei tööta aga saab töövõimetuspensioni, lapse ema töötab Eestis ja lapsed elavad Eestis. Perehüvitiste esmane maksja on Eesti, Soome maksab lisahüvitist lapse isale töövõimetuspensioni alusel.


3. Elamise alusel saadavad õigused

Kui kumbki vanematest ei tööta, ei saa pensioni ega ole muus töötamisega võrdsustatud olukorras, on hüvitiste maksjaks riik, kus elavad lapsed. Kui pere lapsed elavad erinevates riikides, arvestatakse hüvitised iga lapse osas eraldi vastavalt nende elukohariigile.

Näide 4. Lapse isa elab Soomes ja ei tööta, lapse ema ja laps elavad Eestis ja ka ema ei tööta. Kuna laps elab Eestis, on perehüvitiste maksjaks Eesti. Soomel kohustust lisahüvitist maksta ei ole, kuna õigus hüvitisele põhineb üksnes elukohal.

Näide 5. Pere üks laps elab koos isaga Soomes ja pere teine laps koos emaga Eestis. Kumbki lapsevanem ei tööta, ei saa pensionit ega ole ka muus töötamisega võrdsustatud olukorras. Perehüvitisi Soomes elava lapsega seoses maksab Soome ning Eestis elava lapsega seoses Eesti. Teisel riigil lisahüvitise maksmise kohustust ei ole.

 

Lisahüvitise suuruse arvestamine
 

Kui perel on õigus saada perehüvitisi mitmest riigist, määratakse prioriteetsuse reeglite alusel, milline riik on esmane hüvitiste maksja. Kui teise riigi hüvitiste summa on suurem, peab teine riik maksma lisahüvitist. Lisahüvitise suurus on kahe riigi perehüvitiste summade vahe.

Omavahel võrreldakse vaid samaliigilisi hüvitisi. Hüvitised jagunevad kahte liiki ja lisahüvitise suurus arvestatakse mõlema liigi osas eraldi:

  • universaalsed perehüvitised, mis on kõigile saajatele ühesuurused (seadusega kindlaksmääratud summa). Eestis on sellisteks lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus.
    Lisahüvitise suuruse saame, kui võrdleme kahe riigi universaalseid perehüvitisi ja lahutame suuremast summast väiksema.
  • hüvitised, mille suurus sõltub inimese eelnevast sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekust. Eestis on selliseks liigiks vanemahüvitis, mis on asendussissetulek perele.
    Lisahüvitise suuruse saame, kui võrdleme kahe riigi asendussissetulekuid ja lahutame suuremast summast väiksema.

Neid kahte liiki omavahel kokku ei liideta.
Näiteks Eesti vanemahüvitisega samaliigilist asendussissetulekut paljudes teistes riikides ei maksta. Seega, kui lapsevanem saab Eestis vanemahüvitist, võib olla Eestil kohustus maksta vanemahüvitist täismahus edasi ka olukorras, kus teisi perehüvitisi hakkab maksma teine riik.

Näide 6. 10-aastase lapse ja 6-kuuse lapse isa töötab Soomes, ema elab lastega Eestis ja ei tööta. Esmaseks perehüvitisi maksvaks riigiks on sel juhul Soome, sest seal töötab pere üks vanematest ja teisel vanemal töösuhe puudub.
10-aastase lapsega seoses maksab Soome 104,84 eurot kuus, 6-kuuse lapse eest maksab Soome lapsetoetust 94,88 eurot kuus. Vanemahüvitist Soomes ei maksta.

Võrdleme Eesti ja Soome universaalseid toetusi (lapsetoetus) ja asendussissetulekuid (vanemahüvitis).
Soomes makstav lapsetoetus on suurem kui Eestis ja seega Eestil selle osas lisahüvitise maksmise kohustust ei teki.
Eesti vanemahüvitisega samaliigilist toetust Soomes aga ei maksta ja seetõttu on Eestil kohustus maksta vanemahüvitist.

Näide 7. Peres on 3 last – 12-aastane, 10-aastane ja 4-aastane. Ema elab lastega Eestis ja ei tööta. Laste isa töötab Soomes ja taotleb toetusi Soomest. Eestis peatatakse täismääras peretoetuste maksmine ja määratakse lisahüvitis.

Soome pädeva asutuse (KELA) teatel makstakse 4-aastase lapse kasvatamiseks lapsetoetust 94,88 eurot kuus, 10-aastase lapse kasvatamiseks lapsetoetust 104,84 eurot ja 12-aastase lapse kasvatamiseks lapsetoetust 133,79 eurot. Eestis on lapsetoetus pere kolmandale lapsele 100 eurot kuus ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus, lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus. Lisaks on perel õigus saada lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, mis jagatakse võrdselt laste vahel. Seega Eesti maksab lisahüvitist:
Pere kolmandale lapsele 100 eurot + 19,18 eurot + 100 eurot – 94,88 eurot = 124,30 eurot kuus. Lapsehooldustasu Soomes ei maksta.

Pere teisele lapsele 100 eurot + 60 eurot – 104,84 eurot = 55,16 eurot kuus
Pere esimesele lapsele 100 eurot + 60 eurot – 133,79 eurot = 26,21 eurot kuus

Kokku makstav lisahüvitise summa perele on 205,67 eurot kuus.

NB! Prioriteetsusreeglite alla ei arvestata sünnitoetust, lapsendamistoetust, eestkostetava lapse toetust ja elatisabi. Nende määramine ja maksmine sõltub sellest, kas perel on elukohariigis õigus neid toetusi saada või mitte. Jälgitakse üksnes siseriiklikke tingimusi. Juhul, kui nende toetuste saamiseks siseriiklikult määratud tingimused (Eestis kirjas perehüvitiste seaduses) ei ole täidetud, siis perele neid ei määrata ega maksta.

 

Mis on enammakse?

Samaaegselt ei ole lubatud maksta ühe lapsega seoses kahe riigi perehüvitisi täies mahus.

Kui see siiski juhtub, tekib nn. enammakse.

Enammakse tekib näiteks, kui:

  • pere kolib teise EL riiki ja ei teavita sellest Sotsiaalkindlustusametit;
  • pere ei registreeri rahvastikuregistris uut elukohta (või teise riigi info jõuab Eestisse suure hilinemisega);
  • üks pereliige asub tööle teise EL riiki ja saab seal täismääras peretoetusi, samas teine pereliige töötab ja elab koos lastega Eestis ning saab edasi täismääras Eesti peretoetusi;
  • pere ei teavita hüvitisi maksvaid asutusi õigeaegselt töösuhete lõpetamisest või alustamisest, tööga võrdsustatud tegevustest või pensioni saamisest,  pereliikmete elukoha muutustest, muudatustest pere koosseisus (lahutamine, kooselu lõpetamine, lapse perest lahkumine) jms.

Riikide sotsiaalkindlustusasutused selgitavad sel juhul välja, milline riik on perele esmane hüvitiste maksja ja millises riigis on tekkinud enammakse. Iga lapsega seoses makstavaid perehüvitisi vaadatakse eraldi ja tekkinud enammakse arvutatakse välja iga lapse hüvitiste osas eraldi.

Tasaarvestus

Kui selgub, et on hüvitisi on liigselt makstud, siis need tasaarvestatakse.

Tasaarvestuse teeme edaspidi väljamakstavatest perehüvitistest. Kui perele Eestis enam hüvitisi ei maksta, palume enammakse tasaarvestada sellel riigil, kus pere edaspidi hüvitisi saab.

Toetusi maksev riik küsib kindlasti ka perelt selgitusi ja nõusolekut tasaarvestamiseks. Oluline on, et pere teeks koostööd. Koos leitakse võimalus liigselt saadud summa tagastamiseks perele kõige sobivamal moel.

Loe täpsemalt enammaksete tasaarvestamisest.

 

Puudega lapse toetus


Puudega lapse toetust ülejäänud perehüvitiste hulka ei liideta. Puuetega seotud toetuste piiriülene maksmine toimub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PIST) järgi ravikindlustuse skeemi alusel. See tähendab, et puudega lapse toetus (sarnaselt puudega vanema toetusele ja õppetoetusele) kuulub haigushüvitiste hulka ja seda võrreldakse teise riigi samaliigilise hüvitisega. Oluline on, kus riigis lapse üks või teine vanem töötab ja millise riigi ravikindlustus perele kehtib.
Puudega lapse toetust makstakse korraga ainult ühest riigist. Erand on Soome, kus võidakse otsustada siseriiklike reeglite alusel toetust lisaks maksta.

Näide 8. Ema ja laps lähevad Lätti elama ja ema töötab Lätis. Isa jääb tööle Eestisse. Mõlemad vanemad töötavad ja on seega ravikindlustatud erinevates riikides. Lapse elukoha alusel taotleb ema Lätis puudega lapse toetust. Kui Läti selle määrab, hakkab puudega lapse toetust maksma Läti. Kui aga Lätis ei ole mingil põhjusel õigust puudega lapse toetust saada ning seda ei määrata, maksab Eesti toetust edasi isa töötamise alusel.

NB! Kui üks vanematest töötab muus EL riigis ja puudega laps elab Eestis koos vanemaga, kes ei tööta, peab puudega lapse toetust esmalt taotlema esimese vanema töökohariigist. Kui esimese vanema töökohariik mingil põhjusel toetust ei määra, on Eestil võimalik siiski siin elavale lapsele toetus määrata.

 

Mida pean tegema...

....kui pere läheb elama teise EL riiki

Kui pere asub elama teise EL riiki, hakkab perele kehtima uue elukohariigi siseriiklik seadusandlus. Eesti perehüvitiste maksmine lõpetatakse ja perehüvitisi hakkab edaspidi maksma uus elukohariik.

Kui sinu pere kolib teise riiki, siis:

  • esita Sotsiaalkindlustusametile hüvitistest loobumise avaldus! Peatame toetuste maksmise sinu Eestist lahkumisele järgnevast kuust.
    NB! Kui sa ei teavita Sotsiaalkindlustusametit teise riiki kolimisest, võib juhtuda , et maksame sulle perehüvitisi edasi, kuigi õigus selleks puudub. Nii tekkinud enammakse tuleb hiljem tagasi maksta! Loe pikemalt enamsaadud perehüvitiste tagasimaksmisest.
  • pöördu uues elukohariigis perehüvitiste saamiseks selle riigi sotsiaalkindlustusasutuse poole. Perehüvitised määrab uus elukohariik vastavalt oma seadusandlusele.
 

....kui pereliige asub tööle teise EL riiki
 

Kui üks lapsevanem läheb tööle teise EL riiki, tekib tal õigus taotleda oma perele selle riigi perehüvitisi. Kas uus töökohariik on peamine perehüvitiste maksja või on võimalik sealt saada vaid lisahüvitist, sõltub sellest, kas ka pere teine vanem töötab ning kus riigis elavad pere lapsed. Esmast hüvitisi maksvat riiki ei saa pere ise valida, vaid selle selgitavad omavahel suheldes välja riikide sotsiaalkindlustusasutused.

Välismaale tööle läinud vanem peab:

  • pöörduma töökohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole ja esitama avalduse perehüvitiste saamiseks
  • teavitama Eestis Sotsiaalkindlustusametit teises riigis perehüvitiste taotlemisest – Eesti ja teise riigi sotsiaalkindlustusasutused suhtlevad omavahel ning selgitavad koostöös välja, milline riik millises määras teie perele edaspidi perehüvitisi maksma hakkab.

Kui mõlemad vanemad lähevad tööle teise EL riiki, siis Eestist perehüvitiste saamise õigus lõpeb. Seda ka juhul, kui pere laps või lapsed jäävad elama Eestisse.  

Kui pereliige lõpetab töötamise Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna riikides või Šveitsis ja naaseb Eestisse, tuleb tal sellest nii töökohariigi kui Eesti Sotsiaalkindlustusametile teada anda. Eesti Sotsiaalkindlustusamet suhtleb ise töökohariigi sotsiaalkindlustusasutusega ja selgitab välja, mis ajast alates on õigus Eestist hüvitisi edasi saada.

 

...kui pere tuleb välismaalt Eestisse elama
 

Kui pere asub Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis makstavaid perehüvitisi. Oluline on aga tagada, et endine elukohariik ja Eesti ei maksaks kattuvate perioodide eest täismääras toetuseid. Kui Eestis oleks õigus saada hüvitisi tagasiulatuva aja eest, küsime esmalt teisest riigist infot, mis ajani on nemad hüvitisi maksnud ja milline riik oleks pidanud sel perioodil perele hüvitisi maksma.

Teisest riigist lahkumisel:

  • teavita selle riigi  sotsiaalkindlustusasutust riigist lahkumisest (nt Soomes Kelat, Saksamaa Familienkassa´t jne).
  • Eestisse jõudmisel tee korda enda ja oma pereliikmete andmed Rahvastikuregistris.
  • Teavita Sotsiaalkindlustusametit Eestisse elama asumisest
  • Kui oled saanud endises elukohariigis perehüvitiste maksmise lõpetamise kohta otsuse või ametliku kirja, siis perehüvitiste taotlemisel Eestis lisa see oma taotlusele. Sellega kiirendad perehüvitiste määramist.
 

Muu maailm


Kui pere tuleb Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liitu

Kui pere tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) alaliselt Eestisse elama, on perel õigus saada Eestis ka peretoetuseid. Eelduseks on, et pere laps või lapsed elavad Eestis ja vähemalt ühel lapsevanemal ning vanematel, kui 1-aastastel lastel on Eesti kodakondsus, elamisluba või elamisõigus.
Oluline on ka, et eelmine elukohariik enam perele Eesti perehüvitistega samaliigilisi hüvitisi ei maksa.

Oluline on eelkõige see, et pere elab Eestis. See, kui vanem töötab endises elukohariigis, väljaspool EL-i edasi, ei oma peretoetuste saamise seisukohalt tähtsust. (Kui Eestisse elama tulnud inimene asub tööle Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis, loe täpsemalt perehüvitiste maksmise süsteemist ELs)

Kui perel on mitu elukohta – üks Eestis ja teine väljaspool Euroopa Liitu, on Eestist perehüvitiste määramiseks oluline teada:

  • kus riigis laps või lapsed alaliselt elavad
  • millise riigi residendid on vanemad (Eestist peretoetuste saamiseks peab olema Eesti resident)
  • kas ja milliseid toetusi teises riigis perele makstakse.

Vaatame iga pere olukorda eraldi. Menetluse sujumiseks on väga oluline, et pere teeks koostööd -  nii jõuavad ka toetused kiiremini pereni.

Näide 1. Pere elas USA-s. Kõik pereliikmed tulid elama Eestisse alates 15.12.2018. Sellest kuupäevast alates on perel õigus saada Eesti perehüvitisi.

Näide 2. Lapse isa elab ja töötab Venemaal. Lapse ema on sisse kirjutatud Eestisse ja laps sünnib Eestis. Tegelikult elab aga pere Venemaal kõik koos ühe perena. Pärast lapse sündi lähevad ema ja laps Venemaale lapse isa juurde tagasi. Kuigi lapse ema on Eestisse sisse kirjutatud, ei ole Eestist õigus peretoetuseid saada, sest pere alaline elukoht on Venemaal.

Näide 3. Lapse isa elab Eestis. Lapse ema elab Austraalias ning seal sünnib ka laps. Otsustatakse, et pere kolib Eestisse kokku elama. Lapse ema saab elamisloa 10.01.2019 ning 15.02.2019 tuleb koos lapsega Eestisse. Sellest kuupäevast alates lõpetatakse perehüvitiste maksmine Austraalias ja tekib õigus saada perehüvitisi Eestis.

Selleks, et Eestis toetuseid saada, tuleb esitada taotlus. Loe täpsemalt perehüvitiste taotluse esitamise kohta.

 

Kui pere kolib Eestist ära ja asub elama väljapoole Euroopa Liitu

Kui pere kolib Eestist ära, lõpeb ka õigus saada Eesti peretoetuseid. Seda ka juhul, kui Eesti sissekirjutus jääb alles ja plaan on kunagi tulevikus Eestisse tagasi pöörduda.  
Pere Eestist lahkumisest tuleb Sotsiaalkindlustusametile teada anda ja esitada hüvitistest loobumise avaldus. Loe pikemalt perehüvitiste maksmise peatamise ja lõpetamise kohta.

Pane tähele, et perehüvitiste maksmine peatatakse ka juhul, kui pere läheb Eestist ära ajutiselt. Kui näiteks välisriiki tööle või õppima minnes võtab lapsevanem lapse endaga sinna elama kaasa, siis sel perioodil Eestist toetustele õigust ei ole. Perehüvitiste maksmist jätkame, kui pere pöördub tagasi Eestisse elama.

Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool Euroopa Liitu

Kui üks vanem elab Eestis ja teine vanem teises riigis väljaspool EL-i, on määrava tähtsusega, kas laps elab Eestis või mitte. Kui laps ei ela siin, vaid välisriigis väljaspool EL-i, siis selle lapsega seoses Eestis toetusi ei maksta. Peretoetuste saamise võimalusi saab uurida sealt riigist, kus laps elab.

Näide 4. Lapse isa elab ja töötab Eestis. Lapse ema elab Venemaal ja laps õpib Venemaal.
Kuna laps elab koos emaga Venemaal, ei ole lapse isal õigust saada Eestis peretoetusi.