Sa oled siin

Kahjuhüvitiste korduma kippuvad küsimused

 

1. Mis on kutsehaigus?


Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille peamine põhjus on tööga seotud ohutegur. Sellisteks ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudus, temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, kõrge või madal õhurõhk, bakterid, viirused, seened, füüsilise töö raskus (käsitsitöö), sundasendid ja -liigutused, monotoonne töö, halb töökorraldus jne.

Kõik haigused, mis on tööst põhjustatud, ei ole kutsehaigused. Kutsehaiguseks loetakse pikaajalist (kroonilist) haigust. Kutsehaiguste loetelu on välja toodud sotsiaalministri määruses: https://www.riigiteataja.ee/akt/897867

Kõige levinumad erialad, kus töötamine võib põhjustada kutsehaigestumise, on raietööline, traktorist, autojuht, aga ka laotööline, õmbleja ja müüja. Sagedamini esinevad kutsehaigused on ülekoormushaigus, vibratsioontõbi.

 

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst

Kutsehaiguseid diagnoositakse ainult Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. 
Keskus asub Tallinnas aadressil Hiiu 44. Telefonid 617 2941, 617 2950.

Kutsehaiguse kahtluse korral suunab sind töötervishoiuarsti juurde perearst või eriarst.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus

 

2. Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetus, mis on toimunud tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl. Samuti tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama selle kohta allkirjastatud raporti Tööinspektsioonile.

 

3.Kuidas tuvastatakse asutuse süü ja mis tähendab „õigusjärglaseta likvideeritud“?

Tööandja on süüdi, kui töökohal rikuti näiteks ohutusnõudeid, ei viidud läbi tervisekontrolli, ei võimaldatud kaitsevahendeid, ei olnud võimalik kasutada puhkepause jne. Töötingimuste kirjelduse ja andmed võimalike rikkumiste kohta saame otse Tööinspektsioonilt.

Tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, kui ta on äriregistrist kustutatud või on kuulutatud välja pankrot ja asutuse kohustused ei ole edasi läinud teisele asutusele.

 

 

4. Mis saab siis, kui kutsehaigus on välja kujunenud mitme tööandja juures töötamisel ja osa neist on likvideeritud?

Sel juhul maksavad olemas olevad tööandjad enda osa eest hüvitist ise ning meie hüvitame ainult likvideeritud asutuste osa.

Näide.
Töötervishoiuarsti teatise järgi kujunes Sinu kutsehaigus välja aastatel 1979–2016. Töötervishoiuarsti arvamuse kohaselt kujunes kutsehaigus välja Orava sovhoosis, Põlva TREV-is ja RMK-s töötamisel. Samuti on kutsehaiguse väljakujunemise perioodi hulka arvestatud FIE-na töötamine.

Tööraamatu väljavõtte järgi töötasid  sel ajal alljärgnevalt:
17.08.1979 – 04.02.1988 Orava sovhoosis (likvideeritud) 3087 päeva, see on 23,05% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
22.02.1988 – 31.10.1990 Põlva TREV-is (likvideeritud) 979 päeva, see on 7,31% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
01.11.1990 – 01.01.1998 FIE-na (eksisteerib) 2615 päeva, see on 19,52% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
02.01.1998 – 24.05.2016 RMK-s (eksisteerib) 6712 päeva, see on 50,12% kogu tervistkahjustavast tööperioodist.

Seega hüvitame likvideeritud ettevõtete Orava sovhoosi ja Põlva TREV-i osa 30,36% ulatuses. RMK-l tuleb hüvitada 50,12%; Hüvitise saamiseks esita kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise taotlus ka RMK-le.
FIE-na töötamise perioodi eest vastutad ise 19,52% ulatuses.

 

 

5. Kui kutsehaigus kujunes/tööõnnetus juhtus välismaal töötamise ajal?

Kui sinuga juhtus tööõnnetus või sul kujunes välja kutsehaigus välismaal töötamise ajal, määratakse ja makstakse hüvitist selle riigi seaduste järgi, kus töötamisel tervisekahjustus tekkis.

Hüvitise saamiseks pöördu palun selle riigi sotsiaalkindlustusega tegeleva asutuse poole, kus tervisekahjustus tekkis.

 

 

6. Kas minu kahjuhüvitiselt arvestatakse maha tulumaks?

Kahjuhüvitiselt arvestatakse vastavalt kehtivale seadusele maha tulumaks. Tulumaksuvabastust saab kasutada kuni 500 euro ulatuses kogu sinu sissetulekult kokku. Maksuvaba tulu arvestamise kohta saad lähemalt lugeda: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/maksuvaba-tulu-alates-1-jaanuarist-2018

Näide: Saad Sotsiaalkindlustusametist pensioni 350 eurot ja kahjuhüvitist 400 eurot. Muid sissetulekuid ei ole ja saad seega kasutada tulumaksuvabastust kõigilt Sotsiaalkindlustusameti makstavatelt hüvitistelt kokku 500 euro ulatuses.

Kui kasutad pensionilt tulumaksuvabastust täismääras ehk  350 euro ulatuses, siis saad taotleda kahjuhüvitiselt lisaks tulumaksuvabastust 150 euro ulatuses (500–350=150).
Tulumaksu arvestatakse seega sinu kahjuhüvitise sellelt osalt, mis ületab tulumaksuvaba osa – 400-150 = 250 eurot.

Sellelt summalt arvestatakse maha tulumaks 20%.  250x20% = 50 eurot.
Kätte saad kahjuhüvitist 350 eurot. (400-50=350 eurot)

 

7. Kas mulle makstakse hüvitist edasi, kui asun elama välismaale?

Välismaale elama asumisel maksame hüvitist edasi, kui selleks annavad õiguse riikidevahelised lepingud ja meie õigusaktid. Sul on õigus kahjuhüvitist edasi saada, kui elad Euroopa Liidus (sh Euroopa majanduspiirkonna riigid ja Šveits), Vene Föderatsioonis või Ukrainas.
Euroopa Liidu puhul maksame hüvitise iga kuu sinu arveldusarvele. Ukrainasse maksame hüvitised iga kvartali teise kuu 20. kuupäevaks.

Muude riikidega Eestil kahjuhüvitiste osas riikidevahelised lepingud puuduvad.
Kui asud elama väljapoole neid riike, kellega Eestil on riikidevahelised lepingud, siis lõpetame kahjuhüvitise maksmise.

Hüvitise kandmisel välismaal asuvasse panka maksame maksekorralduse teenustasu meie, valuuta konverteerimistasu jääb sinu kanda.