Sa oled siin

Ettevõtluskonto ja hüvitised

Jaanuarist 2019 saavad eraisikud avada LHV Pangas ettevõtluskonto ja läbi selle tasuda ettevõtlustuluga seotud maksukohustuse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.
Teisisõnu - ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust registreerida end ettevõtjana ega pidada tulude ja kulude arvestust. Maksud arvestatakse tulult maha automaatselt. Rohkem infot ettevõtluskontoga seoses leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Hüvitistega seoses on oluline teada, et ettevõtluskonto kaudu tulu saamine on samaväärne töötamisega. See tähendab, et kui töötamine mõjutab kuidagi hüvitise saamist, siis samad reeglid kehtivad ka juhul, kui saad tulu läbi ettevõtluskonto.

Loe täpsemalt:

 

Perehüvitised 

Ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitist. Teiste perehüvitiste saamist ettevõtluskonto omamine ja selle kaudu tulu saamine ei mõjuta.

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel
 

läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu, kuid seda ei arvestata saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Seda seetõttu, et ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.

Selleks, et saada teada, milline summa läheb ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitise suuruse arvutamisel arvesse, võtame ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).

  • Näiteks, kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni  makse, kui inimene on II sambaga liitunud.


    Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (juhul, kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot).

    Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagame nüüd saadud tulemi 33%ga ja saame – 120 x 100 / 33 = 363,63  eurot. See ongi summa, mille võtame vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.

Loe täpsemalt vanemahüvitise suuruse arvestamisest

Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisel
 

läheb ettevõtluskonto kaudu saadud tulu samuti arvesse väiksemas määras.

Selleks, et saada teada, milline summa läheb vanemahüvitise saamise ajal teenitava tuluna arvesse, võtame ka sel juhul ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaksu ja jagame selle tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%). (vt näide vanemahüvitise suuruse arvestamise juures (kõrval))

Kogu ühes kuus saadud brutotulu arvestatakse kokku ja kui see on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiiri (2019. aastal 1659,90 eurot), see vanemahüvitist ei mõjuta. Arvutame vanemahüvitise suuruse ümber alles  juhul, kui brutotulu on 2019. aastal suurem kui 1659,90 eurot.

Loe täpsemalt vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisest

Sisukorda 

 

Pensionid

Ka pensionitega seoses on ettevõtluskonto kaudu saadud tulu võrdsustatud töise tuluga.


Vanaduspensioni puhul mõjutab ettevõtluskonto kaudu saadav tulu pensioni suurust.
Iga aasta 1. aprillil arvestame pensionid ümber ja võtame arvesse, kui vanaduspensionär on eelneval aastal saanud töist tulu. Arvesse läheb ka ettevõtluskontole laekunud tulu. Selle arvelt pension suureneb.

Loe täpsemalt vanaduspensioni saamise ajal töötamisest

 

Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral ei maksta
 

Ettevõtluskonto kaudu saadud tulu mõjutab ennetähtaegse vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni ning toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni saamist.
Kui saad enne vanaduspensioniikka jõudmist ennetähtaegset vanaduspensioni ning hakkad samal ajal saama töist tulu (sh. läheb arvesse ettevõtluskonto kaudu saadav tulu)  lõpetame pensioni maksmise
Samuti ei maksta töise- või ettevõtlustulu saamisega samal ajal toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral makstavat rahvapensioni. Välja arvatud juhul, kui neid pensioniliike saavad lapsed (kuni 18. eluaastani või õppimise korral 24. eluaastani). Neil on õigus samaaegselt saada nii töötasu kui pensioni.

Peatame nende pensioniliikide maksmise alates tulu saamise kuule järgnevast kuust.
 

Teistel juhtudel ettevõtluskonto omamine pensione ei mõjuta.

Sisukorda 

 

Ravikindlustus 

Ettevõtluskonto omamine mõjutab ravikindlustust ainult juhul, kui seda on taotlenud inimene, kes:

  • ei tööta ja kasvatab kolme või rohkemat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane (sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 punkt 11
  • ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, juhul kui peres kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last (SMS § 6 lg 1 punkt 8) 

Neil juhtudel on üks ravikindlustuse saamise tingimus see, et inimene ei tööta. Kuna ettevõtluskonto omamine on võrdsustatud töötamisega, siis seega ettevõtluskonto avamise järgselt enam õigust riigipoolsele ravikindlustusele ei ole. Ravikindlustuse saavad nad sel juhul läbi ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaksu.

 

Pane siiski tähele, et ainult ettevõtluskonto omamine ravikindlustust ei anna!

Ravikindlustuse saamiseks peab ettevõtluskonto kaudu laekuma sotsiaalmaksu vähemalt minimaalse kohustuse ulatuses.
2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 165 eurot kuus.

Näiteks, kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks laekuma ettevõtluskontole kalendrikuus vähemalt 1375 eurot. Sellelt ettevõtlustulu maks on 275 eurot (1375 × 20%) ja sellest omakorda sotsiaalmaksu osa on 165 eurot (275 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul).

Ravikindlustuse tekkimisest saab täpsemalt lugeda Haigekassa veebilehelt „Tööandja kindlustatud“.


Teised riigipoolse ravikindlustuse saamise võimalused ei ole töötamise või mittetöötamisega seotud ja seega ettevõtluskonto omamine neid ei mõjuta.

Sisukorda 

 

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

Kui inimene saab ettevõtluskonto kaudu tulu teenuste eest, mida ta käib regulaarselt osutamas mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis (EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein ja Šveits), kehtivad ka siin sarnased reeglid ettevõtjana tegutsemisega.

Nimelt tuleb teise riiki tööle lähetamise või samaaegselt mitmes riigis tegutsemise puhul taotleda tõendit A1, et määrata kuhu riiki makstakse inimese sotsiaalkindlustusmaksed ja millisest riigist saab ta hüvitisi. Loe pikemalt Euroopa Liidus töötamise kohta.

Tõendit A1 tuleb taotleda ainult juhul, kui ettevõtluskonto omanik läheb füüsiliselt teenust osutama teise riiki. See ei puuduta olukorda, kus midagi näiteks müüakse välisriiki, kuid ettevõtluskonto omanik selle jaoks Eestist ei lahku.

Tõendi A1 saamiseks peab esitama taotluse. Loe pikemalt tõendi A1 taotlemise kohta.

Sisukorda