Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Peretoetused
Vanemahüvitis
Vanemapension
Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine lapsi kasvatavate isikute eest
Elatisabi
Pangaülekannete tähtajad
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


Lühinumber 16106

Reedel, 27. mail
infotelefon ei tööta

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

 

 

 

 

Vanemahüvitis

print

Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ja selle eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek.

Õigus vanemahüvitisele on:

Last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane. Juhul, kui eespoolnimetatud isikul on elukoht mitmes riigis, omab ta õigust vanemahüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud seaduste kohaselt on tingimuseks Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas.
Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda.

Vanemahüvitise taotlemine:

- Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument.
- Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestvus ja lapse nimi.
- Avalduse võib esitada isiklikult Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või saata posti teel. Samuti saab avalduse esitada elektroonselt riigiportaali kaudu www.eesti.ee 

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused" ) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Vanemahüvitise maksmise periood:

- Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.
- Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.
Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.
Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates. Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Vanemahüvitise suurus:

Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Eelmise kalendriaasta tulude hulka arvestatakse lisaks töisele tulule ka Haigekassa poolt makstav ajutise töövõimetuse hüvitis töövabastuse eest terviseseisundile vastava töö nõudmise või töö tegemisest keeldumise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise võimatuse tõttu. Samuti tagatakse varasema sissetuleku suuruses hüvitise maksmine neile, kes eelmisel kalendriaastal olid üle viidud kergemale tööle ning jätkasid töötamist, arvestades sissetulekuna samuti Haigekassa poolt makstavat palgavahe hüvitamist.

Isikute puhul, kes on vanemahüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrust 883/2004. Vastavalt määruse printsiipidele sotsiaalkindlustussüsteemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, arvestatakse teises riigis töötatud aega samaväärselt nagu isik oleks töötanud Eestis, ehk rakendatakse töötamisperioodide liitmist. Teises lepinguriigis teenitud töötasu Eesti aga vanemahüvitise arvutamisel arvesse võtma ei pea. Vanemahüvitise arvutamine juhtudel, kus isik töötas eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis ja Eestis või töötas Eestis enne rasedus- ja sünnituspuhkust, arvestatakse Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks makstuks ka eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis töötatud ajal. Ehk eelmisel kalendriaastal teises riigis töötatud periood liidetakse eelmisel kalendriaastal Eestis töötatud perioodile ning hüvitise suuruse arvutamisel lähtutakse töötatud kuude arvust ja Eesti isikustatud sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu alusel arvutatud keskmine kuutulu loetakse saaduks igal eelmisel kalendriaastal töötatud kuul. Kuna eelmise kalendriaasta ning lapse sünni vaheline aeg võib olla kuni aasta, võetakse piiriülestel juhtudel erandina arvesse ka kalendriaasta ja rasedus- ja sünnituspuhkuse vahelisel ajal Eestis makstud sotsiaalmaks juhul, kui eelmisel kalendriaastal see Eestis puudus.

Kui aga vanemahüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud ainult väljaspool Eestit teises EMP lepinguriigis või Šveitsis Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel on erisus juhul, kui hüvitise taotlejal on lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi. Sellisel juhul võrreldakse uue lapse vanemahüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaasta ühe kuu keskmist tulu eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tuluga. Juhul, kui eelmise lapse vanemahüvitis oli arvutatud suurema tulu alusel, arvutatakse ka uue lapse vanemahüvitis varasemas suuruses.
 

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse järgmistest suurustest:

1. Vanemahüvitise määr, mille suurus 2016.aastal on 390 eurot kuus. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid).
2. Töötasu alammäär, mis on 2016. aastal 430 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.
3. Hüvitise maksimaalne suurus kuus, mis on üle-eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordne suurus.

2016. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2724,36 eurot kuus. Maksimumhüvitist makstakse isikule, kelle keskmine ühe kuu tulu 2015. aastal oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

2017. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2907,15 eurot kuus.

Vanemahüvitise suurus töötamise korral:

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja töötab. Vanemahüvitise maksmise eesmärgiks ei ole isiku sissetulekute suurendamine, vaid eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine. Kui hüvitise saajal tekivad muud sissetulekud (sealhulgas sissetulekud teisest EMP lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist), välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud ettevõtlustulu, siis võetakse need hüvitise maksmisel arvesse. Hüvitise suurus sõltub isiku poolt teenitud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust:
- hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on kuni kehtiva hüvitise määra suurune summa, see on 2016.aastal 390 eurot kuus;
- kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on juurde teenitud tulu.

Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: hüvitis – (tulu - hüvitise määr)/2
Seejuures säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata hüvitist alla hüvitise määra suuruse summa.

On väga oluline, et isik koheselt teavitaks Sotsiaalkindlustusametit tööle asumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada hüvitise suurust või õigust hüvitisele. Isiku teavitamiskohustus tuleneb vanemahüvitise seadusest. Kuna sotsiaalmaksuandmed ei laeku Maksu ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt, siis võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt palju hiljem ning isiku poolt tagastamisele kuuluv summa on väga suur.
Tööle asumisel saab isik vabas kirjalikus vormis teavitada Sotsiaalkindlustusametit eeldatavast tulust. Teavitada on võimalik elektroonselt (digiallkirjastatult) või saata paberkandjal teatis. Kui isik asub tööle kindla kuupalgaga, saab ta teavitada Sotsiaalkindlustusametit kuupalga suurusest, mida arvestatakse ka edasiulatuvalt järgmiste kuude vanemahüvitise ümberarvutamisel.

Pärast töötasu või muu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saamist tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada palgateatis või muu väljamakset tõendav dokument. Ka selle dokumendi saab esitada kas e-posti teel või paberkandjal.
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib ka nende isikute sotsiaalmaksuandmete vastavust Maksu- ja Tolliameti andmetele, kes on ise teatanud tulu saamisest. Andmete erinevuse korral teeb Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise ümberarvutused Maksu- ja Tolliametist laekunud andmete alusel.
Näiteid tulu saamisest vanemahüvitise maksmise ajal, millega seoses võib tekkida enammakse:

- isikul on sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes (vanemahüvitise saamise ajal) makstakse talle välja suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu;

- isikule makstakse iga-aastast tulemustasu vanemahüvitise saamise perioodil;

- isikule makstakse puhkusetasu vanemahüvitise saamise perioodil.

Seejuures tuleb arvestada, et erinevad tulud liidetakse, nt töötasu ja samal kuul makstud puhkusetasu. Erinevad tulud eraldi võivad olla küll väiksemad hüvitise määrast, kuid summeerituna ületavad selle, mistõttu võib tekkida vanemahüvitise enammakse.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

- esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas;

- pärast hüvitisele õiguse lõppemist saadud tulu osas, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitisele õiguse lõppemisele;

- töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;

- enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tulu osas, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.
Et vältida eeltoodud ebameeldivusi ja enammaksete tekkimise võimalusi, soovitame alati pöörduda abi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse poole.

Vanemahüvitise maksustamine:

Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise märke Sotsiaalkindlustusametile esitatavale vanemahüvitise avaldusele.

Vanemahüvitise maksmine:

Vanemahüvitist makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu vastavalt hüvitise saaja soovile:
- hüvitise saaja arvelduskontole Eestis;
- hüvitise saaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
- hüvitise saaja kulul tema arvelduskontole välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Hüvitise saaja vahetamine:

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.
Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta. Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel.

 

 

 

 
all web industry