Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Vanaduspension
Ennetähtaegne vanaduspension
Edasilükatud vanaduspension
Soodustingimustel vanaduspension
Rahvapension
Kutsealade sooduspensionid
Eripensionid
Töövõimetuspension
Toitjakaotuspension
Pensionilisad
Represseeritutele
Välisriigis elavale pensionisaajale
Pension ja tulumaks
Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine
Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine
Pangaülekannete tähtajad
Riiklik pensionikindlustuse register
Projektid
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Vanaduspension

print

Käesoleval aastal on õigus vanaduspensionile inimesel, kes on saanud 63-aastaseks (sünniaasta 1953) ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Vanaduspensioni saamise õigus on Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.

Alates 2017. aastast on kehtestatud üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuu võrra iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab nii 65 aastani 2026. aastaks (õige kuupäeva, millal tekib pensioniõigus, saab siis kui liita oma sünnidaatumile juurde vastavalt kas kolm, kuus või üheksa kuud). Vanaduspensioni eaks on alates 2026. aastast 65 aastat.

Sünniaasta       Vanus 

1953                63 a

1954                63 a 3 kuud

1955                63 a 6 kuud

1956                63 a 9 kuud

1957                64 a

1958                64 a 3 kuud

1959                64 a 6 kuud

1960                64 a 9 kuud

Vanaduspension koosneb:

- baasosast (B), mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune. 

Alates 1. aprill 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot (2015 oli baasosa suurus 144,2585 eurot).

- staažiosast (S), mille suurus võrdub pensioniõigusliku staažiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staažiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaži ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosa arvutamiseks korrutatakse pensionisaaja pensioniõigusliku staažiaastate summa aastahindega. 

Aastahinde väärtus alates 1. aprillist 2016 on 5,514 eurot (2015 oli aastahinde väärtus 5,245 eurot).

- kindlustusosast (K). Kindlustusosa suuruseks on kindlustusosakute summa alates 01.01.1999 ja aastahinde korrutis. Kindlustusosak näitab inimese sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksuga.

Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga. Kindlustusosak on suurem kui 1, kui aastas saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulud on suuremad riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksust sellel aastal ja kindlustusosak on väiksem 1-st, kui tasutud sotsiaalmaks on väiksem keskmise palga pealt tasutud sotsiaalmaksust aastas.

2015.a vabariigi keskmiselt palgalt (969,05 € x12) tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) aastasumma on 2325,73 eurot. 

Riiklike pensionide indekseerimine ehk ümberarvutamine uute väärtusega toimub igal aastal 1. aprilliks. Aprilli kuus välja makstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. 

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi täpsusega kolm kohta pärast koma. 

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata – sel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staaźiosast.

Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee


 

Oma kindlustusosakute summat näete Pensionikindlustuse registri teatiselt  alates 10. aprillist 2016. riigiportaalis eesti.ee.


Vanaduspensioni arvutamine:

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine 2016. aasta väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja kindlustusosa puudub (inimene pole töötanud peale 31.12.1998):

 baasosa (B) 153,3035 eurot + staažiosa (S) 165,42 ( arvutuskäik: 30 a x 5,514 ) eurot
———————————————————————
kokku 318,72 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et 15-aastase pensionõigusliku staažiga vanaduspensioni suurus on 236,01 eurot, 40-aastase pensioniõigusliku staažiga 373,86 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 395,92 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat seisuga 31.12. 1998 ja kindlustusosakute summa alates 01.01.1999 on 10:

baasosa (B) = 153,3035 eurot
staažiosa (S) – 30 a x 5,514 = 165,42 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,514 = 55,14 eurot
———————————————————————–
kokku 373, 86 eurot

 

 

 

 

 

Vanaduspensioni taotlemine

print

Vanaduspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ja esitada:

- avaldus;
- pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
- tööraamat;
- kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom;
- sõjaväepilet;
- lapse sündi tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
- abiellumisel nime muutnud isikul abielu tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris;
- muud pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid;
- foto (3 x 4 cm);
- arvelduskonto number, kuhu taotleja soovib pensioni kanda.

Taotluse võib esitada Sotsiaalkindlustusametile kuni 6 kuud enne vanaduspensioniea saabumist. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusametist (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused") või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Riiklikku pensioni makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
► pensionäri arvelduskontole Eestis;
► pensionäri Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
► pensionäri kulul posti teel kojukandena;
► pensionäri kulul pensioni saaja arvelduskontole välisriigis.

Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav.
Sotsiaalkindlustusamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel eelkirjeldatud otsuse reeglina kuni üheaastase kehtivusajaga, kuid teatud juhtudel võib otsuse kehtivusaeg olla ka pikem.

Pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise.

Kahtluse korral, kas asjaolu on pensioni saamiseks oluline, soovitame alati konsulteerida Sotsiaalkindlustusametiga.
Kui Sotsiaalkindlustusametit sellistest asjaoludest mitte informeerida, tekivad enammaksed ehk pensioniks põhjendamatult makstud summad. See tähendab, et inimesele on välja makstud pension, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil pensioni saada.

Enammakstud pensionisummad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada, kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest. Kui inimene ei maksa alusetult saadud pensionisummasid tagasi, võib need pensionisummad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavast pensionisummast kinni pidada.

Oluline on ka teada, et pärast pensionäri surma alusetult väljamakstud pensionisummad on pärija või muu makse saaja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile tagastama.



 

 
all web industry