Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Vanaduspension
Ennetähtaegne vanaduspension
Edasilükatud vanaduspension
Soodustingimustel vanaduspension
Rahvapension
Kutsealade sooduspensionid
Eripensionid
Töövõimetuspension
Toitjakaotuspension
Pensionilisad
Üksi elava pensionäri toetus
Represseeritutele
Välisriigis elavale pensionisaajale
Pension ja tulumaks
Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine
Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine
Pangaülekannete tähtajad
Riiklik pensionikindlustuse register
Projektid
Lastega peredele
Lastekaitse
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360

23.detsembril teenindame
9.00-14.00

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Töövõimetuspension

print

Seoses 01.07.2016 jõustuva töövõimereformi II etapiga saavad perioodil 01.07.2016 - 31.12.2016 Sotsiaalkindlustusametisse püsiva töövõime tuvastamiseks ja töövõimetuspensioni taotlemiseks või maksmise jätkamiseks pöörduda need isikud, kellel on pärast 01.07.2010 tuvastatud püsiv töövõimetus Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud.

Isikud, kellel ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt püsivat töövõimetust tuvastatud või kelle viimane püsiv töövõimetusperiood on lõppenud enne 01.07.2010, peavad alates 01.07.2016 töövõime hindamiseks pöörduma Töötukassasse. Isikud, kes soovivad koos töövõime hindamisega taotleda puude raskusastet, võivad ühise taotluse ekspertiisi teostamiseks esitada kas Töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile.

Töövõimetuspensioni saamise õigus on vähemalt 16-aastasel Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti.

Samuti peab tal olema püsiva töövõimetuse tuvastamise ajaks Eestis pensionistaaži alljärgnevalt:

16-24 aastat staažinõuet ei ole
25-26 aastat 1 aasta
27-28 aastat 2 aastat
29-30 aastat 3 aastat
31-32 aastat 4 aastat
33-35 aastat 5 aastat
36-38 aastat 6 aastat
39-41 aastat 7 aastat
42-44 aastat 8 aastat
45-47 aastat 9 aastat
48-50 aastat 10 aastat
51-53 aastat 11 aastat
54-56 aastat 12 aastat
57-59 aastat 13 aastat
60-62 aastat 14 aastat

Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.

Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui inimene on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.

Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.

Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist. Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma, et oleks vaja kirjutada lisaavaldust.

Töövõimetuspensioni arvutamine

Töövõimetuspension koosneb:
- baasosast (B), mis on kõigile ühesuurune 153,3035 eurot kuus (1. aprilli 2016 seisuga).

- staažiosast (S), mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega. Teisisõnu suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosa arvutamiseks korrutatakse pensionisaaja pensioniõigusliku staaži aastate arv ja aastahinne.

Aastahinde väärtus on 1. aprilli 2016 seisuga 5,514 eurot.

- kindlustusosast (K), mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgalt alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosa võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega. Kindlustusosak näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu.

Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosa arvutatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on alates 1. jaanuarist 1999 maksnud või kelle eest tööandja on maksnud sotsiaalmaksu.

Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks üks kahest variandist ja neist see, mis annab kokku suurema pensioni:
1) kas staažiosa ja kindlustusosa alusel arvutatud vanaduspension;
2) või arvutatakse vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.

Näide
40-aastase püsivalt töövõimetuks tunnistatud inimese töövõime kaotus on 80 protsenti. Tal on Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži 10 aastat ja tema kindlustusosakute summa on 8,988.
Isiku staažiosaku ja kindlustusosa alusel arvutatakse töövõimetuspensioni aluseks võetav vanaduspension järgmiselt:
1. baasosa 153,3035
2. staažiosa 10 x 5,514=55,14
3. kindlustusosa 8,988 x 5,514=49,56
Kokku 258 eurot.

Isiku töövõime kaotus on 80%, seega arvutatud töövõimetuspensioni suurus oleks 80% x 258 eurot = 206,4 eurot.
Selles näites toodud inimese puhul võetakse aga töövõimetuspensioni arvutamise aluseks 30-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension, kuna see on suurem kui isiku staažiosa ja kindlustusosa alusel arvutatud vanaduspension. Ehk teisisõnu saadud summat võrreldakse üldise pensionivalemi alusel arvutatud 30-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku vanaduspensioni suurusega.
1. baasosa 153,3035
2. staažiosa 30 x 5,514 =165,42
Vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral on 318,72 eurot.
Isiku töövõime kaotus on 80%, seega arvutatud töövõimetuspensioni suurus on 80% x 318,72 = 254,98 eurot.
Kui arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks kui rahvapensioni määr (167,40 eurot), siis makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määra ulatuses.

 

 

Kuidas töövõimetuspensioni taotleda

print

 Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ja esitada:

- avaldus;
- pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
- töövõimetust tõendav dokument;
- töövõimetu isiku pensioniõiguslikku ja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid (tööraamat; kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom; sõjaväepilet ja muud dokumendid);
- foto (3 x 4 cm).

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusametist (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused") või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Riiklikku pensioni maksab Sotsiaalkindlustusamet iga kuu jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
► pensionäri arvelduskontole Eestis;
► pensionäri Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
► pensionäri kulul posti teel kojukandena;
► pensionäri kulul pensioni saaja arvelduskontole välisriigis.
Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel.

Pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. Kahtluse korral, kas asjaolu on pensioni saamiseks oluline, soovitame alati konsulteerida Sotsiaalkindlustusametiga. Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk pensioniks liigselt makstud summad. See tähendab, et inimesele on välja makstud pension, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil pensioni saada. Enammakstud pensionisummad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada, kui pensionär on esitanud teadlikult valeandmeid või jätnud teatamata pensioni saamist mõjutavatest asjaoludest.

Kui inimene ei maksa alusetult saadud pensionisummasid tagasi, võib isikule enammaksud pensionisummad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavast pensionisummast kinni pidada. Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast pensionäri surma on pärijad kohustatud alusetult väljamakstud pensioni summad Sotsiaalkindlustusametile tagastama.
 

 
all web industry