Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Vanaduspension
Soodustingimustel vanaduspension
Rahvapension
Töövõimetuspension
Toitjakaotuspension
Väljateenitud aastate pension
Eripensionid
Pensionilisad ja vanemapension
Represseeritutele
Välisriigis elavale pensionisaajale
Pension ja tulumaks
Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine
Riigipoolne täiendav sissemakse II sambasse
Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine
Pangaülekannete tähtajad
Riiklik pensionikindlustuse register
Projektid
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

         116 111
Lasteabi telefon 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

Infotelefon 16106
või +372 612 1360

vastab tööpäeviti 9.00–17.00 ja 
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Infotelefonile helistades kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif.

 

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

 

Töövõimetuspension

print

Töövõimetuspensioni saamise õigus on vähemalt 16-aastasel Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti.
Samuti peab tal olema püsiva töövõimetuse tuvastamise ajaks Eestis pensionistaaži alljärgnevalt:


16-24 aastat   staažinõuet ei ole
25-26 aastat                1 aasta
27-28 aastat                2 aastat
29-30 aastat                3 aastat
31-32 aastat                4 aastat
33-35 aastat                5 aastat
36-38 aastat                6 aastat
39-41 aastat                7 aastat
42-44 aastat                8 aastat
45-47 aastat                9 aastat
48-50 aastat              10 aastat
51-53 aastat              11 aastat
54-56 aastat              12 aastat
57-59 aastat              13 aastat
60-62 aastat              14 aastat

Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.

Samuti ei ole töövõimetuspensioni määramisel staažinõuet, kui inimene on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas lapsinvaliidsuse.

Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.

Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist. Sellisel juhul rakendatakse ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. Vanaduspensionikka jõudes jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma, et oleks vaja kirjutada lisaavaldust.

Töövõimetuspensioni arvutamine

Töövõimetuspension koosneb:

- baasosast (B), mis on kõigile ühesuurune 144,2585 eurot kuus (1. aprilli 2015 seisuga).

- staažiosast (S), mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega. Teisisõnu suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosaku arvutamiseks korrutatakse pensionisaaja pensioniõigusliku staaži aastate arv ja aastahinne. Aastahinde väärtus on 1. aprilli 2015 seisuga 5,245 eurot.

- kindlustusosast (K), mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgalt alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosak võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu.

Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosa arvutatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on alates 1. jaanuarist 1999 maksnud või kelle eest tööandja on maksnud sotsiaalmaksu.

Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks üks kahest variandist ja neist see, mis annab kokku suurema pensioni:
1) kas staažiosa ja kindlustusosa alusel arvutatud vanaduspension;
2) või arvutatakse vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.

Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.

Näide
40-aastase püsivalt töövõimetuks tunnistatud inimese töövõime kaotus on 80 protsenti. Tal on Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži 10 aastat ja tema kindlustusosakute summa on 8,988.

Isiku staažiosaku ja kindlustusosa alusel arvutatakse töövõimetuspensioni aluseks võetav vanaduspension järgmiselt:
1. baasosa 144,2585
2. staažiosa 10 x 5,245 = 52,45
3. kindlustusosa 8,988 x 5,245= 47,142
Kokku 243,85 eurot.

Isiku töövõime kaotus on 80%, seega arvutatud töövõimetuspensioni suurus oleks 80% x 243,85 eurot 195,08 eurot.

Selles näites toodud inimese puhul võetakse aga töövõimetuspensioni arvutamise aluseks 30-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension, kuna see on suurem kui isiku staažiosa ja kindlustusosa alusel arvutatud vanaduspension. Ehk teisisõnu saadud summat võrreldakse üldise pensionivalemi alusel arvutatud 30-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku vanaduspensioni suurusega. 

1. baasosa 144,2585
2. staažiosa 30 x 5,245 = 52,45
Vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral on 301,61 eurot.

 Isiku töövõime kaotus on 80%, seega arvutatud töövõimetuspensioni suurus on 80% x 301,61 = 241,29 eurot.

Kui arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks kui rahvapensioni määr (158,37 eurot), siis makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määraulatuses.

 

 

Kuidas töövõimetuspensioni taotleda

print

Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ja esitada:

- avaldus;
- pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
- töövõimetust tõendav dokument;
- töövõimetu isiku pensioniõiguslikku ja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid (tööraamat; kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom; sõjaväepilet ja muud dokumendid);
- foto (3 x 4 cm).

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusametist (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused") või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Riiklikku pensioni maksab Sotsiaalkindlustusamet iga kuu jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
► pensionäri arvelduskontole Eestis;
► pensionäri Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
► pensionäri kulul posti teel kojukandena;
► pensionäri kulul pensioni saaja arvelduskontole välisriigis.

Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel.

Pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. Kahtluse korral, kas asjaolu on pensioni saamiseks oluline, soovitame alati konsulteerida Sotsiaalkindlustusametiga. Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk pensioniks liigselt makstud summad. See tähendab, et inimesele on välja makstud pension, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil pensioni saada. Enammakstud pensionisummad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada, kui pensionär on esitanud teadlikult valeandmeid või jätnud teatamata pensioni saamist mõjutavatest asjaoludest.

Kui inimene ei maksa alusetult saadud pensionisummasid tagasi, võib isikule enammaksud pensionisummad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavast pensionisummast kinni pidada. Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast pensionäri surma on pärijad kohustatud alusetult väljamakstud pensioni summad Sotsiaalkindlustusametile tagastama.

 

 

 
all web industry