Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Korduvekspertiisi taotlemine juuli-detsember 2016
Korduvad taotlejad, kelle ekspertiisi tähtaeg on 2017 või hiljem
Taotlused ja infomaterjalid
Abiks sotsiaaltöötajale
Kaitstud töö
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Küsimused ja vastused
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Töövõimereformi käigus uueneb töövõime hindamine ja toetuste süsteem

print

Jaanuarist käivitunud töövõimereform toetab töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu.

Reformi käigus uueneb töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenuste valik ning süsteemi haldamise võtab üle töötukassa.
• Aitame leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi.
Töövõimereform käivitub kolmes järgus:
• 2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid.
• 2016. aasta 1. juulist hindab töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole Sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aasta juulit.
• 2017. aasta 1. jaanuarist on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.

Küsimustele, mis on seotud töövõimereformiga leiab vastused siit

Vaata töövõimereformiga seotud videoklippe siit (videod on varustatud viipekeele tõlkega)

 

Töövõimereform toob mitmeid muutusi

Töövõime reform on samm edasi Eesti sotsiaalkindlustuse kaasajastamisel, millega lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentide tuvastamine ning hakatakse hindama töövõimet. Uus töövõime toetamise korraldus sisaldab isikupõhist lähenemist ja juhtumitööd. Alates 1. jaanuarist 2016 alustab tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldamist ja rahastamist Eesti Töötukassa (TK). Tööalase rehabilitatsiooni teenust võib saada tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) isik, kellel on vähenenud töövõime (puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi tunnistatud töövõimetuks) ja kes on tööturul aktiivne (on töötuna arvele võetud või õpib või töötab või on füüsilisest isikust ettevõtja).

Inimeste töövõimet hakkavad hindama ekspertarstid, seejärel nõustavad ning pakuvad teenuseid juhtumikorraldajad, kes on saanud selleks vastava koolituse.

Igale osalise töövõimega inimesele pakutakse läbi TK just talle vajalikke teenuseid ja tööalaseid abivahendeid ning otsitakse talle kõige paremini sobivat töökohta. Osalise töövõimega isiku töövõimetoetus 30 päeva eest on ca 192 eurot.

Puuduv töövõime tähendab, et inimene pole kohustatud tööturul osalema, aga ta võib seda teha. Inimese soovil osutatakse talle kõiki vajalikke tööturuteenuseid. Töövõimetule inimesele makstakse toetust 30 päeva eest ca 337 eurot.

Rehabilitatsiooniteenuse korraldus kujundatakse ümber nii tööturu- kui ka sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Sellega lisandub tööturuteenuste loetellu uus teenus – tööalane rehabilitatsioon, mida hakkab pakkuma TK (https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform). Kuna tööalast rehabilitatsiooni pakutakse koos teiste tööturuteenustega, tekib sellest terviklik pakett, millest on inimesele rohkem abi kui praegusest süsteemist, kus selge seos rehabilitatsiooni ja tööturuteenuste vahel puudub.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jääb ikka puuet tuvastama ja maksma puuetega inimestele sotsiaaltoetusi. SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumisega lastele, eakatele ja nendele tööealistele inimestele, kellel töövõime puudub või kellel on osaline töövõime ning kes ei ole tööturul aktiivsed.

Loe lisaks töövõimereformi tutvustavast infolehest ja vaata selgitavat animeeritud filmi, kuidas inimene, kes soovib hinnata oma  töövõimet, peaks tegutsema.

Ülemineku periood 1. jaanuar 2016 kuni 1. jaanuar 2017

Üleminek püsiva töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele toimub järk-järgult - 1. jaanuar 2016- SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse pakkumist ja töövõimetuse hindamist, lisandub abivahendite süsteem. Paralleelselt hakkab Töötukassa pakkuma tööalast rehabilitatsiooniteenust. SKA teenuste portfelli lisandub Euroopa Sotsiaalfondi programmi rahastuse kaudu pikaajalise kaitstud töö teenus.

1. juuli 2016 – Töötukassa hakkab hindama esmakordseid töövõimehindamise taotlejaid ja neid, kelle töövõimet ei ole alates 2010 hinnatud või kes soovivad oma töövõimet uues süsteemis ümber hinnata. SKA hindab korduvaid taotlejaid.

1. jaanuar 2017 - töötukassa hakkab hindama ka seniseid töövõimetuspensionäre, kellel selleks ajaks lõpeb püsiva töövõimetuse tähtaeg, SKA hindab vaid puuet.
 

Töövõimereformi rakendamine toob muudatusi ka SKA-le

Vähenenud iseseisva toimetuleku võimega inimese paremaks toetamiseks ja tööeas inimese töövõime tõstmiseks on oluline tagada elamiseks ja töötamiseks vajalikud tehnilised abivahendid. Tänasel päeval ei tegele SKA abivahendite korraldamisega, seda teevad maavalitused. Tulevikus hindab TK ainult tööalase abivahendi vajadust ja hüvitab ainult tööalaseks kasutuseks vajaliku abivahendi. SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse muude abivahendite kasutamise osas kui inimene on õigustatud selleks. Abivahendi määrab perearst, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahendeid pakkuv ettevõte täpsustab detailsemalt vajaduse ja aitab inimest, leidmaks talle õige abivahendi.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uue süsteemi kohaselt hinnatakse kõigepealt 16-aastaste ja vanemate inimeste rehabilitatsiooniteenuse vajadust, mida teevad SKA hindajad.

Tänu hindamisele selgub kiiremini ja väiksema ressursiga inimese tegelik (rehabilitatsiooni)teenuse vajadus. Rehabilitatsiooniteenuste vajaduse hindamiseks võtame aluseks juba varem Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt piloteeritud küsimustiku, mis muuhulgas sisaldab ka toimetuleku hindamist.

Samuti saab oluliseks programmiline lähenemine rehabilitatsioonile - väljatöötatud programmid, mis põhinevad hindamistel, kogemustel ning kliendi tagasisidel, peavad muutma rehabilitatsiooniteenuse eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks. Oluline on, et reaalselt paraneb inimese iseseisev toimetulek ja et see tulemus oleks püsiv.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusena väheneb rehabilitatsiooniplaanide koostamise vajadus ja plaanide arvelt vabanev raha võimaldab osutada rohkem teenuseid.

 

 

 

 

 
all web industry