Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Kaitstud töö
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Küsimused ja vastused
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


Lühinumber 16106

Reedel, 27. mail
infotelefon ei tööta

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

 

 

 

 

Töövõimereformi eesmärk

print

Töövõimereformi eesmärk

Töövõime reform on samm edasi Eesti sotsiaalkindlustuse kaasajastamisel, millega lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentide tuvastamine ning hakatakse hindama töövõimet. Uus töövõime toetamise korraldus sisaldab isikupõhist lähenemist ja juhtumitööd. Alates 1. jaanuarist 2016 alustab tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldamist ja rahastamist Töötukassa (TK). Tööalase rehabilitatsiooni teenust võib saada tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) isik, kellel on vähenenud töövõime (puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi tunnistatud töövõimetuks) ja kes on tööturul aktiivne (on töötuna arvele võetud või õpib või töötab või on füüsilisest isikust ettevõtja).

Rehabilitatsiooniteenuse korraldus kujundatakse ümber nii tööturu- kui ka sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Sellega lisandub tööturuteenuste loetellu uus teenus – tööalane rehabilitatsioon, mida hakkab pakkuma TK (https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform). Kuna tööalast rehabilitatsiooni pakutakse koos teiste tööturuteenustega, tekib sellest terviklik pakett, millest on inimesele rohkem abi kui praegusest süsteemist, kus selge seos rehabilitatsiooni ja tööturuteenuste vahel puudub.

Igale osalise töövõimega inimesele pakutakse läbi TK just talle vajalikke teenuseid ja tööalaseid abivahendeid ning otsitakse talle kõige paremini sobivat töökohta. Osalise töövõimega isiku töövõimetoetus 30 päeva eest on ca 182 eurot.

Puuduv töövõime tähendab, et inimene pole kohustatud tööturul osalema, aga ta võib seda teha. Inimese soovil osutatakse talle kõiki vajalikke tööturuteenuseid. Töövõimetule inimesele makstakse toetust 30 päeva eest ca 320 eurot.

Inimeste töövõimet hakkavad hindama ekspertarstid, seejärel nõustavad ning pakuvad teenuseid juhtumikorraldajad, kes on saanud selleks vastava koolituse.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jääb ikka puuet tuvastama ja maksma puuetega inimestele sotsiaaltoetusi. SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumisega lastele, eakatele ja nendele tööealistele inimestele, kellel töövõime puudub või kellel on osaline töövõime ning kes ei ole tööturul aktiivsed.

Ülemineku periood

Üleminek püsiva töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele toimub järk-järgult - 1. jaanuar 2016- SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse pakkumist ja töövõimetuse hindamist, lisandub abivahendite süsteem. Paralleelselt hakkab Töötukassa pakkuma tööalast rehabilitatsiooniteenust. SKA teenuste portfelli lisandub Euroopa Sotsiaalfondi programmi rahastuse kaudu pikaajalise kaitstud töö teenus.

1. juuli 2016 – Töötukassa hakkab hindama esmakordseid töövõimehindamise taotlejaid ja neid, kelle töövõimet ei ole alates 2010 hinnatud või kes soovivad oma töövõimet uues süsteemis ümber hinnata. SKA hindab korduvaid taotlejaid.

1. jaanuar 2017 - töötukassa hakkab hindama ka seniseid töövõimetuspensionäre, kellel selleks ajaks lõpeb püsiva töövõimetuse tähtaeg, SKA hindab vaid puuet.
 

Töövõimereformi rakendamine toob muudatusi ka SKA-le

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uue süsteemi kohaselt hinnatakse kõigepealt 16-aastaste ja vanemate inimeste rehabilitatsiooniteenuse vajadust, mida teevad SKA hindajad.

Tänu hindamisele selgub kiiremini ja väiksema ressursiga inimese tegelik (rehabilitatsiooni)teenuse vajadus. Rehabilitatsiooniteenuste vajaduse hindamiseks võtame aluseks juba varem Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt piloteeritud küsimustiku, mis muuhulgas sisaldab ka toimetuleku hindamist.

Samuti saab oluliseks programmiline lähenemine rehabilitatsioonile - väljatöötatud programmid, mis põhinevad hindamistel, kogemustel ning kliendi tagasisidel, peavad muutma rehabilitatsiooniteenuse eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks. Oluline on, et reaalselt paraneb inimese iseseisev toimetulek ja et see tulemus oleks püsiv.

Sotsiaalhoolekande seaduses on ka sätestatud nõue, et teenuse osutaja korraldab, et isik saab kõik talle rehabilitatsiooniteenuse raames vajalikud tegevused samaaegselt ühe teenuseosutaja juures. Teenuseosutaja võib kõiki teenuseid ise pakkuda või vajadusel kaasata teisi teenuseosutajaid. Igal juhul peab kaduma vajadus pendeldada mitme teenuseosutaja vahel.

Täna peab rehabilitatsiooniteenuse saamiseks koostama igale teenuse vajajale isikliku rehabilitatsiooniplaani ja teenust osutatakse vastavalt selle plaani tegevuskavale. 2016. aastal lisandub valikusse veel kaks teenuse osutamise alusdokumenti:
- rehabilitatsiooniprogramm, mis olemuselt on kindlate kriteeriumide alusel määratud sihtgrupile sobiv rehabilitatsiooniplaan (sobib paljudele sarnase erivajadusega isikutele) ja on eelnevalt kinnitatud SoM määrusega kehtestatud korras. Juhul, kui isikule sobiv programm on olemas, suunatakse ta programmi ja isiklikku rehabilitatsiooniplaani ei koostata,
- rehabilitatsioonivajaduse määratlemisel SKA poolt koostatud tegevuskava (kasutatakse 16-aastaste ja vanemate isikute puhul, kui SKA suudab hindamise tulemusena piisavalt selgelt määrata, milliseid tegevusi on isikule vaja) Tegevuskava ei nõua rehabilitatsiooniplaani koostamist.
Seega rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusena väheneb rehabilitatsiooniplaanide koostamise vajadus ja plaanide arvelt vabanev raha võimaldab osutada rohkem teenuseid.

Vähenenud iseseisva toimetuleku võimega inimese paremaks toetamiseks ja tööeas inimese töövõime tõstmiseks on oluline tagada elamiseks ja töötamiseks vajalikud tehnilised abivahendid. Tänasel päeval ei tegele SKA abivahendite korraldamisega, seda teevad maavalitused. Tulevikus hindab TK ainult tööalase abivahendi vajadust ja hüvitab ainult tööalaseks kasutuseks vajaliku abivahendi. SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse muude abivahendite kasutamise osas kui inimene on õigustatud selleks. Abivahendi määrab perearst, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahendeid pakkuv ettevõte täpsustab detailsemalt vajaduse ja aitab inimest, leidmaks talle õige abivahendi.

 

 

 

 

 
all web industry