Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Euroopa Liidu liikmesriigid
Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis
Hüvitised EL liikmesriikides
Euroopa Liidu õigusaktid
EL liikmesriikide asutused
Vajalikke linke
Statistika
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

22.06.2016 töötab infotelefon 9.00 - 12.00

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

 

 

 

 

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

print

Euroopa Komisjoni lehekülg:
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

ELi sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine


Euroopa Liidu riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eesmärk on hõlbustada tööjõu vaba liikumist ühenduse piires, tagades ühest riigist teise liikuvale töötajale kõik sotsiaalsed garantiid.

Alates 01. maist 2010.a reguleerivad rändtöötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid varem kehtinud EL Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72.

Üksnes Eestis elava ja töötava isiku sotsiaalset kindlustatust määrused ei mõjuta. Teise liikmesriiki elama ja/või töötama asudes tuleb aga otsustada, mis riigile peavad laekuma sotsiaalkindlustusmaksed ning milline riik on pädev maksma sotsiaaltoetusi.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon tugineb neljale põhimõttele:

1) Võrdne kohtlemine. Igasugune diskrimineerimine on keelatud. Põhjusel, et mõnes liikmesriigis toetust taotlev isik ei ole selle riigi kodanik ega alaline elanik, ei või teda toetusest ilma jätta.

2) Korraga on kohaldatavad ühe liikmesriigi õigusaktid. Tavapäraselt on töötaja sotsiaalselt kindlustatud töökohariigis.

3) Pensionide, toetuste ja hüvitiste eksport. Näiteks Eestis teenitud pensioni makstakse ka siis, kui pensionär siirdub elama mõnda teise EL riiki.

4) Kindlustusperioodide kokkuliitmine. Hinnates isiku õigust saada sotsiaalkindlustushüvitist, summeeritakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid.

Määruse nr 883/2004 reguleerimisalasse kuuluvad haigushüvitised, sünnitus- ja isadushüvitised, invaliidsushüvitised, vanadushüvitised, toitjakaotushüvitised, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised, matusetoetus, töötushüvitised, perehüvitised ning eelpensionihüvitised. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon ei hõlma sotsiaalabi ega sõja ja selle tagajärgede ohvrite hüvitiste skeeme.

Isikute ringi kuuluvad EL liikmesriikide kodanikud või pagulased 1951 või kodakondsuseta isikud. Alates 2003. aasta 1.juunist hõlmavad koordinatsioonireeglid ka Euroopa Liidu mittekodanikke, kes elavad legaalselt Euroopa Liidu riigis. ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas – kõigis ELi liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.
 

TÄHTIS: Siiski tuleb silmas pidada, et et määrused nr 883/2004 ja 987/2009 kehtivad Šveitsis alates 1. aprillist 2012 ning Norras, Liechtensteinis ja Islandil alates 1. juunist 2012. Varasemate perioodide puhul kehtivad nimetatud riikides endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Samuti ei laiene uued reeglid UK-sse ja Taani minevatele kolmandate riikide kodanikele.

 

 
all web industry