Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Peretoetused
Vanemahüvitis
Vanemapension
Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine lapsi kasvatavate isikute eest
Elatisabi
Pangaülekannete tähtajad
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

 

 

 

 

Peretoetused

print

Riiklikke peretoetusi makstakse:

- Eesti alalisele elanikule;
- Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 130 sätestatud alusel;
- tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse üheksat liiki peretoetusi.

Peretoetuste maksmisel kehtivad kindlad alused ja toetuste suurused ning määrad.

Lapsetoetuse
määr 2016. aastal on 9,59 eurot.
Lapsehooldustasu määr 2016. aastal on 76,70 eurot.

Sünnitoetus
on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või kaksikud. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta.

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot.

Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta lapse õppimisel kutseõppe tasemeõppes makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.

.

Näide 1: peres on kaks last, 4-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse lapsetoetust kummagi lapse eest 50 eurot, kokku 100 eurot.

Näide 2: peres on kolm last, 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse lapsetoetust 50 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 200 eurot.

 Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse
- kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,35 eurot iga kuni kolmeaastase lapse kohta
- peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
- kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta 19,18 eurot.

Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.

Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 6,40 eurot.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mis sõltub lapsetoetuse määrast (lapsetoetuse määr 2016.aastal on 9,59) ning mida makstakse juhul, kui:
- lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud andmetes puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
- vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (lapsetoetuse määr 9,59 eurot x 2=19,18 eurot).

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse aja- või asendusteenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (lapsetoetuse määr 9,59 eurot x 5 = 47,95 eurot).

 

Taotlemisel on isikul vajalik esitada täiendava dokumendina Kaitseväe tõend lapse vanema ajateenistuses viibimise kohta või Kaitseressursside Ameti tõend lapse vanema asendusteenistuses viibimise kohta. Tõendis märgitakse aja- või asendusteenistuse periood.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele:
- kelle üle on seatud eestkoste;
- kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot.

Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr ( lapsetoetuse määr 9,59 x 40 = 383,60 eurot).

Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.
Toetuse suurus on 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (lapsehooldustasu määr 76,70 eurot x 2,2 = 168,74 eurot).

Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
3. tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik);
4. lapsendamise määrus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
6. Kaitseväe tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta või Kaitseressursside Ameti tõend vanema asendusteenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse taotlemisel);
7. eestkostjaks määramise määrus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).
Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.
Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt riigiportaali kaudu (aadressil www.eesti.ee )    

Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest.
Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused”) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuse saaja soovile:
- toetuse saaja arvelduskontole Eestis;
- toetuse saaja poolt Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
- toetuse saaja kulul tema arvelduskontole välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse peretoetuste väljamaksmisele sama väljamakseviisi.

Peretoetuse saaja peab teatama kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust 10 tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Asjaoludest saab teatada kas kirjalikult posti teel või Sotsiaalkindlustusameti e-posti aadressile info at sotsiaalkindlustusamet dot ee või tulles kohale Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Kindlasti tuleks Sotsiaalkindlustusametit teavitada sellistel juhtudel nagu:
- kui lapse kasvatamise eest makstakse peretoetusi mõnes teises riigis
- kui eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saajal lõpeb eestkoste või hooldusleping;
- kui üksikvanema lapse toetust saava lapse isadus tuvastatakse;
- kui üksikvanema lapse toetust saav laps lapsendatakse;
- kui 16-aastane või vanem laps lõpetab või katkestab oma õpingud;
- kui laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses;
- muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist.

Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasa arvestus.

Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
 

 

 

 

 
all web industry