Sa oled siin

Berit Rohtjärv: Tervisekahjustuste ennetamine on abivahendite hüvitamisel alati esmatähtis

Sinised ratastoolid. Foto: Pexels.com
Sinised ratastoolid. Foto: Pexels.com

Eesti Päevalehes ilmunud artiklist „Lapse selgroog kasvagu kõveraks, riigi arvates pole see eluliselt oluline“ jäi kahetsusväärselt välja sotsiaalkindlustusameti selgitus, mille siin esitame.

Erinevalt artiklis väidetust ei lähtu sotsiaalkindlustusamet abivahendite hüvitamisel sugugi ainult inimese nö elus püsimisest, vaid ka tervisekahjustuse süvenemise ärahoidmisest. Just täiendavate tervisekahjustuste tekkimise ennetamine on üheks eluks vajalikkuse kriteeriumiks, millele artiklis viidatakse ning millest amet oma otsuse tegemisel lähtub. See omakorda väldib tulevikus ka inimese ravi- ning hoolduskulude ja abivahendite kulutuste suurenemist.

Meie eesmärk on aidata mures abivajajat ning meil on selleks olemas võimalused ja lahendused. Kuid oluline on siinjuures see, et need lahendused oleksid ka õiged lahendused.

Artiklis viidatud juhtumite puhul ei olnud küsimus sugugi mitte tervisekahjustuste ärahoidmises. Nende juhtumite puhul ei olnud võimalik tõenduspõhiselt väita, et taotletud surverõivad tõepoolest lülisamba ebaloomulike kõveruste ja deformatsioonide teket aitaksid ennetada. Oleme korduvalt küsinud asjakohaseid teadusuuringuid ka kõne all olevate surverõivaste maaletoojalt, kuid pole neid seni saanud ega ka ise leidnud (kõik saadaolevad dokumendid on nö populaarteadusliku käsitlusega).

Ühele artiklis mainitud lapsele on abivahenditest võimaldatud riigipoolse soodustusega seisuraam ja eriiste, mis aitavad vältida lülisamba ebaloomuliku kõveruse süvenemist. Teise artiklis välja toodud juhtumi puhul andsime eitava otsuse sellepärast, et meie spetsialistide hinnangul ei ole vest esmane meede tema terviseseisundi parandamiseks, vaid tema tervist ja seisundit toetab kõige paremini füsioteraapia.

Enne 2017. aastat ei hinnatud tõepoolest iga juhtumi puhul seda, kas abivahend ka reaalselt aitab tervisekahjustusi ära hoida. Eelmisel aastal täienes aga sotsiaalkindlustusameti abivahendite talitus spetsialistidega, kes on oma erialalt tegevus- ja füsioterapeudid, mistõttu hakati iga taotluste puhul muuhulgas põhjalikult ka seda hindama.

Eritaotlusi menetletakse põhjalikult ja selle raames võtame ühendust ka arstide ja terapeutidega, kes vastavad abivahendid on määranud. Selle käigus on välja tulnud mitmeid juhtumeid, kus abivahendi vajadus ongi jäänud selgusetuks või on see määratud lapsele, kellele see on tootja hinnangul on hoopis vastunäidustatud. Näiteks on surverõivast soovitatud kopsuprobleemiga lapsele, mis on sellise seisundi puhul vastunäidustatud.

Meie ameti ülesanne on tagada, abivajajad saaksid oma murele lahenduse. See tähendab nii õige lahenduse leidmist kui ka eelarve sihipärast kasutamist, et võimalikult paljud abivajajad saaksid just neile vajalikke abivahendeid. Seetõttu on ka erimenetluse taotluste läbivaatamine põhjalikumaks muutunud. Kindlasti ei ole siin aga eesmärk kokkuhoiu tõttu kedagi vajaminevast abivahendist ilma jätta – näiteks eelmisel aastal esitati meile 2813 erimenetluse taotlust, millest rahuldati 1897 ehk peaaegu kaks kolmandikku summas enam kui 1,6 miljonit eurot.

Berit Rohtjärv
Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juht