Sa oled siin

Üksi elava pensionäri toetuse korduma kippuvad küsimused

Üksi elava pensionäri toetuse korduma kippuvad küsimused

 

1. Millal hakatakse vastu võtma avaldusi üksi elava pensionäri toetuse saamiseks?

Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

2. Kuidas ma saan kontrollida, kes on registreeritud minuga ühele elamispinnale, kuna ise enam ei mäleta?

Elukoha aadressi kontrollimiseks või kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku poole.

3. Minu korterisse on sisse kirjutatud minu lapselaps, kes tegelikult ei ela minuga juba aastaid. Elan täitsa üksi, kas mul on õigus saada toetust?

Pensionär, kes elab küll üksi, kuid temaga samale aadressile on registreeritud (sisse kirjutatud) laps või lapselaps või keegi muu isik, kes seal tegelikult ei ela, ei vasta toetuse saamise tingimustele.

4. Elame abikaasaga juba ammu eraldi korterites omaette, me ei ole lahutatud. Kas mul tekib õigus toetusele?

Toetuse maksmisel ei arvestata pensionäride perekonnaseisu, vaid rahvastikuregistri andmete alusel üksi elamist. Kui olete registreeritud üksi oma korterisse, tekib Teil õigus toetusele.

5. Kui eramul on kaks omanikku ja rahvastikuregistri andmetel elavad nad samal aadressil, kas siis on õigus saada üksi elava pensionäri toetust?

Kui eramul on kaks omanikku ja rahvastikuregistri andmetel elavad nad samal aadressil, siis ei ela nad üksi ja ei vasta toetuse saamise tingimustele. Kui ühes hoones asuvad majapidamised on rahvastikuregistris eraldi aadressidena, siis vastab pensionär toetuse saamise tingimustele.

6. Kas pensionär, kes elab eraldi eramaja teisel korrusel, omab õigust saada üksi elava pensionäri toetust?

Pensionär, kes elab küll eraldi eramaja teisel korrusel, kuid rahvastikuregistris on samal aadressil ka teisi elanikke, ei vasta toetuse saamise tingimustele.

7. Minu aadress on kohaliku omavalitsuse täpsusega - näiteks Audru vald - kas ma saan üksi elava pensionäri toetust?

Üksi elamine tähendab, et olete oma elukoha aadressil üksi sisse kirjutatud. Kohaliku omavalitsuse täpsusega aadressi ei loeta üksi elamiseks.

8. Kui palju ma tohin saada pensioni, et saada üksi elava pensionäri toetust? Kas see arvesse võetav summa on netosumma või brutosumma?

Õigus toetusele on pensionäridel, kelle igakuine pensioni netosumma jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra. 2018. aastal on pensionäritoetuse määr 492 eurot.

9. Kas hooldekodus elavad pensionärid saavad ka toetust?

Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem, kui 492 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust. Andmed hooldekodus elamise kohta perioodil 1. aprill kuni 30. september kontrollitakse ja kui isik siis vastab toetuse saamise tingimustele, on tal õigus toetust saada.

10. Minu vanemad elavad kahekesi ühes korteris, minu isa on emale eestkostjaks määratud. Kas emal või isal on õigus toetusele?

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka eestkostjatel-eestkostetavatel. See tähendab, et kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest või mõlemad on pensionärid, omavad nad õigust üksi elava pensionäri toetusele. Kui eestkostja ja eestkostetavaga koos samale aadressile on registreeritud (sisse kirjutatud) teisi elanikke, ei vasta pensionär toetuse saamise tingimustele.

11. Kaks vanaduspensionäri elavad ühel aadressil ja üks on teisele vormistatud hooldajaks kohaliku omavalitsuse lepingu alusel? Kas hooldajal ja hoolealusel on õigus toetusele?

Hooldusleping ei anna õigust üksi elava pensionäri toetusele, kui hooldaja ja hoolealune elavad koos samal aadressil.

12. Olen elanud üksi juba mõnda aega, kuid maikuus seisab ees kolimine uude elukohta, kus samuti hakkan elama üksinda. Kas toetuse maksmisel kontrollite, et elasin enne maikuud üksinda?

Kui pensionär elas esimeses elukohas üksi ja hiljem elukoha vahetusel elab taas üksi, siis on tal õigus saada üksi elava pensionäri toetust.

13. Elan üksinda, käin tööl ja pension jääb alla 492 eurot, kas mina saan toetust või töötamise pärast ei maksta mulle toetust?

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, ei ole oluline, kas pensionär töötab täis- või osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

14. Millal toetus välja makstakse?

Kui Te vastate toetuse saamise tingimustele kontrollitaval perioodil 01. aprill kuni 30. september, siis maksame toetuse välja 2018. aasta oktoobris.

15. Millises seaduses alusel makstakse üksi elava pensionäri toetust?

Üksi elava pensionäri toetust reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus §1391-1393

16. Kui pensionäri korterisse registreeritud endised omanikud või elanikud, kes täna enam seal ei ela, siis kuidas saaks nende andmed rahvastikuregistris korda?

Kui korterisse on sisse kirjutatud inimene, kes seal enam ei ela ning kellel ei ole õigust enam kasutada seda eluruumi oma elukohana, siis korteri omanikul on õigus esitada aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele avaldus rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks.

Omaniku õigustatud nõudmist on ruumi omanikul võimalus esitada ruumi asukoha järgsele valla- või linnavalitsusele:

  • ise kohale minnes;
  • saates posti teel ja lisades avaldusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • saates digitaalse allkirjaga e-posti teel või
  • kasutades rahvastikuregistri e-teenust riigiportaalis eesti.ee (vajalik ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu).