Sa oled siin

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

 

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

Euroopa Komisjoni lehekülg:
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused
ELi sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine

Euroopa Liidu riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eesmärk on hõlbustada tööjõu vaba liikumist ühenduse piires, tagades ühest riigist teise liikuvale töötajale kõik sotsiaalsed garantiid.

Alates 01. maist 2010.a reguleerivad rändtöötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid varem kehtinud EL Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72.

Üksnes Eestis elava ja töötava isiku sotsiaalset kindlustatust määrused ei mõjuta. Teise liikmesriiki elama ja/või töötama asudes tuleb aga otsustada, mis riigile peavad laekuma sotsiaalkindlustusmaksed ning milline riik on pädev maksma sotsiaaltoetusi.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon tugineb neljale põhimõttele:

1) Võrdne kohtlemine. Igasugune diskrimineerimine on keelatud. Põhjusel, et mõnes liikmesriigis toetust taotlev isik ei ole selle riigi kodanik ega alaline elanik, ei või teda toetusest ilma jätta. 

2) Korraga on kohaldatavad ühe liikmesriigi õigusaktid. Tavapäraselt on töötaja sotsiaalselt kindlustatud töökohariigis. 

3) Pensionide, toetuste ja hüvitiste eksport. Näiteks Eestis teenitud pensioni makstakse ka siis, kui pensionär siirdub elama mõnda teise EL riiki. 

4) Kindlustusperioodide kokkuliitmine. Hinnates isiku õigust saada sotsiaalkindlustushüvitist, summeeritakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid.

Määruse nr 883/2004 reguleerimisalasse kuuluvad haigushüvitised, sünnitus- ja isadushüvitised, invaliidsushüvitised, vanadushüvitised, toitjakaotushüvitised, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised, matusetoetus, töötushüvitised, perehüvitised ning eelpensionihüvitised. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon ei hõlma sotsiaalabi ega sõja ja selle tagajärgede ohvrite hüvitiste skeeme.

Isikute ringi kuuluvad EL liikmesriikide kodanikud või pagulased 1951 või kodakondsuseta isikud. Alates 2003. aasta 1.juunist hõlmavad koordinatsioonireeglid ka Euroopa Liidu mittekodanikke, kes elavad legaalselt Euroopa Liidu riigis. ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas – kõigis ELi liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. 

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.  

TÄHTIS: Siiski tuleb silmas pidada, et et määrused nr 883/2004 ja 987/2009 kehtivad Šveitsis alates 1. aprillist 2012 ning Norras, Liechtensteinis ja Islandil alates 1. juunist 2012. Varasemate perioodide puhul kehtivad nimetatud riikides endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Samuti ei laiene uued reeglid UK-sse ja Taani minevatele kolmandate riikide kodanikele.

 

Hüvitised EL liikmesriikides

Andmed sotsiaalkindlustusest 28 EL liikmesriigis, Islandil, Norras, Liechtensteinis ja Šveitsis leiab Euroopa Komisjoni hallatavast andmebaasist MISSOC (Mutual Information System on Social Protection).

Andmebaas annab ülevaate riikide sotsiaalkindlustussüsteemidest, nende administreerimisest ja rahastamisest ning sisaldab sotsiaalkindlustusharude (ravi-, pensioni-, töötuskindlustus, peretoetused jt) detailset kirjeldust inglise, saksa ja prantsuse keeles.

Pensionid

Määruste 883/2004 ja 987/2009 rakendusalasse kuuluvad pensioniliigid – vanadus-, toitjakaotus- ja töövõimetuspensionid, mis on määratud järgnevate seaduste alusel: 

1) Riikliku pensionikindlustuse seadus
2) Soodustingimustel vanaduspensionide seadus
3) Väljateenitud aastate pensionide seadus
4) Riigikontrolli seadus
5) Õiguskantsleri seadus
6) Kohtute seadus
7) Prokuratuuriseadus
8) Kaitseväeteenistuse seadus
9) Politseiteenistuse seadus

Kui isikul on Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis või Šveitsis omandatud pensionistaaž vähemalt 1 aasta, tuleb esitada pensionitaotlus koos staaži tõendavate dokumentidega kas elukohajärgse riigi pädevale asutusele või Sotsiaalkindlustusametile.

 

Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis

ELis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Šveitsis töötavatele isikutele ja FIE-dele kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi valiku reeglid

Selleks, et inimene saaks ELis vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele. Üksnes riigisisest õigust rakendades ei ole alati võimalik tagada rändtöötajale sotsiaalkaitset. Olenevalt elu- ja töökohariigi ravi- või pensionisüsteemist võib inimene sattuda olukorda, kus ta on sotsiaalselt kindlustatud mõlemas riigis korraga või vastupidi – pole kindlustatud mitte üheski.

Millises riigis on rändtöötaja või FIE sotsiaalselt kindlustatud? Valik tuleb teha inimese elu- ja töökohariigi sotsiaalkindlustussüsteemide vahel.

ELis on vastu võetud reeglid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Vastavalt määruse nr 883/2004 artiklile 3 kuuluvad EL sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni reguleerimisalasse järgnevad sotsiaalkindlustusliigid:

  • haigushüvitised;
  • sünnitus- ja isadushüvitised;
  • töövõimetuspensionid;
  • vanaduspensionid;
  • toitjakaotuspensionid;
  • tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;
  • matusetoetus;
  • eelpensionihüvitised;
  • perehüvitised.

Isiku suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusõiguse kindlaksmääramise reeglid on sätestatud määruse nr 883/2004 II jaotises.

1) Euroopa majanduspiirkonna riikides liikuvatele töötajatele või ettevõtjatele kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, vältimaks mitme liikmesriigi õigussüsteemi kohaldamist ja sellisest olukorrast tulenevaid komplikatsioone.

2) Teine printsiip on töökohariigi sotsiaalkindlustus. EL-i piirides ei ole õigustatud sotsiaalkindlustusõiguste sidumine asjaomase isiku elukohaga. Olenemata tööandja asukohamaast ja töötaja elukohast hõlmab rändtöötajat selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab. FIE-le kehtib ettevõtjana tegutsemise riigi sotsiaalõigus, seda ka juhul, kui ta elab teises EL-i riigis. Avalikus teenistuses töötavatele isikutele laieneb neid teenistusse võtnud valitsusasutuse riigi õigus. Liikmesriigi lippu kandval laeval töötavat isikut kindlustab laevalipuriik. Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutavate lennumeeskonna või salongipersonali töötajat kindlustab liikmesriik kus asub põhibaas ehk kust töötaja tavaliselt alustab ja lõpetab oma tööülesande täitmist.

Üldeeskirjad

Isikute suhtes kohaldatakse korraga üksnes ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. 

Isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi oma töötamise või FIE-na tegutsemise tagajärjel (v.a pension, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis või rahaline haigushüvitis, mis hõlmab piiramata kestusega ravi), käsitletakse vastavalt töötajate või FIE-dena. 

Liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva inimese suhtes kohaldub töötamise /FIEna tegutsemise riigi sotsiaalkindlustussüsteem. 

Riigiteenistuja suhtes kohalduvad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub teda teenistusse võtnud riigiasutus. 

Liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või riigiteenistusse kutsutud isiku suhtes kohalduvad selle liikmesriigi õigusaktid. 

Töötamist või FIE-na tegutsemist liikmesriigi lipu all merd sõitval laeval käsitletakse selles liikmesriigis töötamise või FIE-na tegutsemisena. 

Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali tegevus loetakse toimuvaks liikmesriigis, kus asub määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas määratletud põhibaas

Töötushüvitisi saavale isikule kohaldub talle töötushüvitisi maksva liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem. 

Ülejäänud isikutele (majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele) kohaldub nende elukohajärgne sotsiaalkindlustussüsteem.  

 

Erandid üldeeskirjadest 


Lähetus ning kahes või mitmes riigis töötamine /FIE-na tegutsemine.

Lähetusena käsitletakse töötaja ajutist välisriiki suunamist kuni 24 kuud kestvaks perioodiks ettevõtte poolt, kellega töötaja on tavaliselt seotud. Lähetuse vältel tuleb töötaja eest tasuda lähetajariigi seadustes ette nähtud sotsiaalkindlustusmakseid ning töötajale jääb jätkuvalt kehtima koduriigi ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb FIE-na liikmesriigis ja läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldub jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem tingimusel, et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

Mitmes riigis töötamisena käsitletakse olukorda, kus töötaja tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis erinevate või ühe tööandja heaks. See hõlmab isikuid, kes ühes liikmesriigis töötamise ajal töötavad samal ajal veel ühes või mitmes muus liikmesriigis ja korraga on jõus rohkem kui üks tööleping. Samuti hõlmab see isikuid, kellel on ainult üks tööleping ning kes tavaliselt töötavad oma tööandja heaks rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil. Kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, millises riigis toimub oluline osa töötaja tegevusest. FIE-de, kes tegutsevad tavaliselt korraga või vaheldumisi kahes või enamas liikmesriigis, kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, kus toimub oluline osa tema tegevusest või asub huvikese.

Täpsemalt lugege erieeskirjadest.

 

Erieeskirjad


Töötamine laeval – erand lipuriigi sotsiaalkindlustusest

Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on teises liikmesriigis, kohaldatakse viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui kõnealune isik elab selles riigis.

Töötaja lähetus

Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki oma nimel töötama, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, tingimusel, et töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning töötajat ei saadeta teist töötajat asendama.

FIE ajutine tegevus välisriigis

Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb FIE-na liikmesriigis ja läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldub jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

Töötamine kahes või enamas riigis

Isiku suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes riigis, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, kui oluline osa tema tegevusest toimub elukohariigis.

Kui kõnelause isiku oluline tegevuse osa ei toimu elukohariigis, kohaldatakse sotsiaalkindlustusskeemi järgnevalt:

  • selle liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, kui isik töötab ühe ettevõtja või tööandja heaks;
  • selle liikmesriigi õigusakte, kus asuvad talle tööd andvate ettevõtjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad, kui isik töötab kahe ettevõtja heaks, kelle registrisse kantud asukohad või tegevuskohad asuvad samas liikmesriigis;
  • selle muu liikmesriigi kui elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, kui isik töötab kahe ettevõtja heaks, kellest ühe registrisse kantud asukoht on isiku elukohajärgses liikmesriigis ja teise registrisse kantud asukoht on mõnes teises liikmesriigis;
  • elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui isik töötab mitme ettevõtja või mitme tööandja heaks, kelle registrisse kantud asukohad või tegevuskohad asuvad eri liikmesriikides väljaspool elukohajärgset liikmesriiki;
  • kui isik töötab kahes või enamas liikmesriigis tööandja heaks, kes on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, ja kui kõnealune isik elab ühes liikmesriigis, ilma et ta tegeleks seal olulise osaga oma tegevusest, kohaldatakse tema suhtes elukohajärgse liikmesriigi õigusakte.

FIE-na tegutsemine kahes või enamas riigis

FIE suhtes, kes tegutseb tavaliselt kahes või mitmes riigis, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, kui oluline osa tema tegevusest toimub elukohariigis.

Kui FIE ei tegutse olulisel määral oma elukohariigis, kohaldub talle selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, kus asub tema tegevuste huvikese.

Samaaegne palgatöö ja FIE-na tegutsemine eri riikides

Isiku suhtes, kes tavaliselt teeb palgatööd ja tegutseb FIE-na eri riikides, kohaldatakse töötamise riigi sotsiaalkindlustust.

Riigiteenistuja, kes on samaaegselt palgatöötaja või FIE

Isiku suhtes, kes on riigiteenistuja ühes liikmesriigis ja kes töötab või tegutseb FIE-na teises liikmesriigis, kohaldub selle riigi sotsiaalkindlustus, mille subjektiks on talle tööd andev riigiasutus.

Euroopa Ühenduste lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustus

Euroopa Ühenduste lepinguline töötaja võib valida, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi tema suhtes kohaldatakse:

·         liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mille territooriumil ta töötab;
·         liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mis viimati tema suhtes kehtis;
·         liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mille kodanik ta on.

Valikuõigust saab kasutada üks kord ja see jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Riikidevahelised kokkulepped erandite kohta (nn art. 16 kokkulepped)

Kaks või mitu liikmesriiki, nende pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikute või isikukategooriate huvides erandid ülalnimetatud reeglitest.

Eestis on pädev selliseid kokkuleppeid sõlmima Sotsiaalkindlustusamet.

 

Tõendi A1 taotlemine

Euroopa Komisjoni juurde loodud sotsiaalkindlustuse halduskomisjon on kehtestanud tõendi A1 (Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend). Tõendiga A1 (varasem vorm E101) määratakse kindlaks isiku kindlustajariik ja selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu, ei ole tal ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides vaid kõik tööandjad täidavad kõiki oma töötajate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustuse õigusaktidega kehtestatud kohustusi, eelkõige tasuda sotsiaalkindlustusmakseid isiku kindlustajariigis, kus talle on tagatud kõik sotsiaalõigused ning -hüved.

Taotlusi saavad Sotsiaalkindlustusametile elektroonselt esitada tööandjad, töövõtjad ja ka ametnikud riigiportaali eesti.ee kaudu. Sisenemine riigiportaali toimub ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Kasutades järgnevaid otseteid leiate e-teenused vastavalt sihtgrupile:

(Avaleht → E-teenused → Ettevõtjale → Töökeskkond ja personal)

Teenuse kasutamiseks ettevõtte kasutajana tuleb esmalt valida ekraani ülal paremal asuvast rippmenüüst Roll soovitud ettevõtte ametikoht. Ettevõtte B-kaardil olev ainuesindusõiguslik isik saab administraatorina riigiportaali ettevõtja teenuseid vaikimisi kasutada. Administraator saab anda ka teistele isikutele õiguseid ettevõtte nimel e-teenuste kasutamiseks (riigiportaalis Minu asjad – Seaded – Õigused teenuste kasutamiseks). Riigiportaali õiguste haldamise lühijuhend (PDF)

(Avaleht → E-teenused → Kodanikule → Töö ja töösuhted)

(Avaleht → E-teenused → Ametnikule → Töö ja töösuhted)

Riigi- ja avalik õiguslikud asutused, mis ei ole Äriregistris registreeritud, peavad esmalt määrama riigiportaalis administraatori esitades vastava taotluse (vorm .doc või .odt formaadis). Taotlus tuleb allkirjastada asutuse esindusõigusliku isiku poolt ning saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile help@ria.ee või paberil postiga aadressile Riigi Infosüsteemi Amet, Rävala 5, Tallinn, 15169.

Kui Teil puudub võimalus esitada taotlus riigiportaali eesti.ee kaudu, palume kasutada paberkandjal tõendi A1 (E101) taotlusvorme. Täidetud taotlus tuleb saata ID-kaardiga digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel võib omakäeliselt allkirjastatud taotluse saata postiga aadressil Endla 8, Tallinn 15092.

Tõendi A1 taotluse menetlemise tähtaeg

 

Esitades Sotsiaalkindlustusametile taotluse riigiportaalis elektroonselt saab tõendi A1 kätte järgneva tööpäeva jooksul kui on täidetud alljärgnevad tingimused: 

  • Oluline osa tööandja tavapärasest tegevusest toimub Eestis (vähemalt 25%);
  • Töötaja elukoht on Eesti ;
  • Töötaja eeldatav töö kestus välisriigis ei ületa 24 kuud;
  • Töötajat ei saadeta välisriiki asendama teist lähetatud töötajat;
  • Töötaja eelmisest lähetusest on möödunud vähemalt kaks kuud;
  • Kogu välisriigis töötamise ajal on töötaja ja tööandja vahel kehtiv töösuhe;
  • Töötamine on registreeritud Maksu- ja Tolliametis töötamise registris;
  • Vahetult enne lähetust kehtib töötajale Eesti sotsiaalkindlustus;
  • Kolmanda riigi kodanikul on Eestis töötamiseks kehtiv elamisluba

Taotlused, mis on esitatud paberkandjal või millel esineb puudusi, menetletakse haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras s.t hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest. Päevadega määratud tähtaja puhul lõpeb tähtaeg viimasel päeval s.o 30.päeval. Juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

Tõendi A1 kehtivuse vältel on tööandja kohustatud tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset Eestisse. Sotsiaalkindlustusametit tuleb teavitada ka kõigist muutusest, mis võivad mõjutada väljastatud tõendi A1 kehtivust. Nendeks muutusteks on töötaja töölepingu lõpetamine, töötaja tegevuse katkemine välisriigis, töötaja elukohariigi muutumine.

Lisainfo

Eesti Haigekassas kindlustatud ja tõendiga A1 (E101) välisriigis ajutiselt töötaval isikul on õigus saada välisriigis arstiabi Eesti Haigekassa poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, mitte tõendi A1 (E101) alusel. Pikaajalises lähetuses (üle 6 kuu) viibiv isik või tema tööandja saavad haigekassast avalduse alusel taotleda vormi E106. Vorm E106 annab inimesele õiguse registreerida end töökoha riigis ravikindlustussüsteemi ning sellisel juhul saab inimene tervishoiuteenuseid samadel alustel kui selles riigis kindlustatud isikudki. Informatsiooni töötaja EL ravikindlustusest ja E106 vormi taotluse leiab Haigekassa kodulehelt.

Eesti territooriumil töötavate isikute mitteresidendist tööandja leiab kohalike sotsiaalkindlustusmaksete (sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse) tasumise korra Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

EUROOPA KOMISJONI PRAKTILINE JUHEND
Praktiline juhend "Euroopa Liidus (EL), Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja Šveitsis töötajate suhtes korraldatavad õigusaktid" on leitav Euroopa komisjoni kodulehelt.

 
 
 

EL sotsiaalkindlustuse viited

Euroopa Liit ja Eesti:

Euroopa Liidu portaal

http://europa.eu/

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

http://ec.europa.eu/eesti/index_et.htm

Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis

http://www.europarl.ee/

Riigikantselei. Euroopa Liidu asjad

http://www.riigikantselei.ee/

Euroopa Liidu Innovatsioonikeskus

http://www.irc.ee/

Euroopa Liidu Kohus 

http://curia.europa.eu/ 

EUlisses – kindlustuskaitse Euroopas: pensionid

http://ec.europa.eu/employment_social/
social_security

Euroopa Komisjon: Tööhõive, sotsiaalküsimused ja
sotsiaalne kaasatus Euroopa piires. 

http://ec.europa.eu/social/

Sotsiaalkindlustus maailmas 

 

Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse 
Assotsiatsioon ISSA

http://www.issa.int/