Sa oled siin

Represseeritule

 

Kes on represseeritu?

Riik näeb okupatsioonirežiimide poolt kannatanud inimesele ette mitmeid soodustusi ja maksab üks kord aastas hüvitisena represseeritu toetust. 

Represseerituks loeme inimesed, kes on: 

  • genotsiidiohvrid;
  • tõekspidamiste, varandusliku seisu, päritolu või usu tõttu vangistatud või asumisele saadetud;
  • okupantriigi poolt oma kodanikele kehtestatud erikohustuste (nt väeteenistus, riigitruudus) täitmata jätmise tõttu vangistatud või asumisele saadetud;
  • okupatsioonirežiimide poolt karistatud vabadusvõitlejad – meelsusvangid;
  • küüditatud;
  • II maailmasõja ajal või sõjavangina vahetult pärast II maailmasõja lõppu Nõukogude Liidu tööpataljonis sunniviisilisele tööle allutatud;
  • Saksa okupatsiooni ajal väljapoole Eestit sunniviisilisele tööle saadetud;
  • tuumakatsetuste ohvrid ja sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda saadetud;
  • lapsed, kes sündisid asumisel või kinnipidamiskohas, kus tema vanem oli õigusvastase repressiooni ohvrina.

Represseerituga võrdsustuks loeme inimest, kes:

  • võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest;
  • invaliidistusimobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa repressioonide läbiviimisest Eesti territooriumil.
 

Represseeritu tunnistus

Kui sa oled represseeritu või represseerituga võrdsustatud isik, siis väljastame sulle represseeritu tunnistus. Tunnistusega saab tõendada õigust represseeritud isikutele ettenähtud soodustustele. Tunnistus kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.  

Tunnistuse saamiseks esita palun taotlus (105.59 KB, PDF) ja lisa sellele:

  • represseerimist tõendav dokument, kuhu on märgitud repressiooni alguse ja lõpu aeg;
  • 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis elamise õigust tõendav dokument, kui sa ei ole olnud repressiooni ajal Eesti kodanik;
  • lapsed, kes sündisid asumisel või kinnipidamiskohas, esitavad enda sünnitunnistuse ning vanema represseerimist ja selle alguse ja lõpu aega tõendava dokumendi (sünnitunnistus tuleb esitada juhul, kui need andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse).

Kui sul ei ole represseerimist tõendavat dokumenti, teeb sotsiaalkindlustusamet selle saamiseks päringu arhiivi. Sinul tuleb maksta arhiiviteatise väljastamisega kaasnev riigilõiv.

 

Represseeritu toetus

Kõik represseeritud, kellele on väljastatud represseeritu tunnistus saavad  represseeritu toetust.

Toetuse suurus 2018.a on 230 eurot. Toetuse maksame välja üks kord kalendriaastas 12. jaanuaril.

Toetuse taotlemiseks esita palun meile ühekordne taotlus (105.59 KB, PDF), mille alusel maksame sulle toetust kogu elu.

Toetuse maksame vastavalt soovile, kas:

  • sinu arvelduskontole;
  • teise isiku arvelduskontole (meie juures vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel) või
  • sinu arvelduskontole välisriigis. 

Represseeritu majanduslikud ja kultuurilised soodustused

Lisaks toetusele saab represseeritu kasutada järgmisi soodustusi:

  • külastada tasuta riigimuuseume, üldlaulu- ja –tantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu;
  • tegeleda tasuta harrastuskalapüügiga, välja arvatud püügivahenditega või piirkondades kus on nõutud kalastuskaart (nt püük nakkevõrguga, õngejadaga, vähipüügivahenditega, lõhe ja meriforelli püük jõgedes jt);
  • represseeritu omandis oleva kinnisasja kohta väljavõtete tegemine maakatastrist on vabastatud riigilõivust;
  • kohalik omavalitsus võib maamaksust vabastada elamumaa, kui represseeritu ei saa sellelt rendi- või üüritulu.

Represseeritu pensioniõigustest saad lugeda siit.