Sa oled siin

Rehabilitatsiooni korduma kippuvad küsimused

 

Kellele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus mõeldud?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud kõigile puudega või osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad abi elukvaliteedi parandamisel seoses puudest või erivajadusest tulenevate toimetuleku piirangutega.

Näiteks:
- inimene ei saa iseseisvalt kodus hakkama,
- inimene ei suuda nägemise kaotuse järel linnas orienteeruda ning sellest tulenevalt ei käi väljas,
- inimene ei saa suhelda enam teiste inimestega, kuna ta ei oska kasutada vajalikke abivahendeid või ei suuda muutunud olukorra tõttu emotsionaalselt toime tulla.

Teenus ei ole mõeldud puhtalt füüsiliste vaevuste leevendamiseks. Näiteks kui inimesel on seljavalud, vajab ta hoopis taastusravi, mida saab läbi pere-või eriarsti ilma puuet või töövõimetust taotlemata. 

Lisainfo

 

Mis muutus 2016. aastal sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis?

Rehabilitatsiooniteenus jagunes sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenused on mõeldud 16-aastastest kuni vanaduspensioni ealistele inimestele ning neid teenuseid vahendab Töötukassa (link). Teenuste kasutamiseks pead olema töövaldkonnas aktiivne - töötama, tööd otsima või õppima.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega või osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevases elus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.

Muutus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ja korraldus. Täiskasvanute puhul lisandus teenuse vajaduse hindamine, mis on oma olemuselt vestlus Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga eesmärgiga välja selgitada, milliseid teenuseid inimene vajab. Senine kogemus näitab, et suur hulk inimesi on teenuseid saanud, arvestamata, kas teenuse sisu ja eesmärk toetavad inimese vajadusi. Hindamine võimaldab läheneda kõikidele inimestele individuaalselt ja tagada, et inimene saab talle vajaliku abi kas rehabilitatsiooni- või mõne muu teenuse kaudu.

Uute teenustena lisandusid kogemusnõustaja, arsti ja õe teenused.

Kogemusnõustaja on sarnase puude või erivajaduse kogemusega isik, kes on läbinud abistamiseks vajaliku koolituse ning saanud ettevalmistuse rehabilitatsioonimeeskonnas töötamiseks. Tema roll rehabilitatsioonimeeskonnas on pakkuda nõu ja tuge inimesena, kes on ise sarnase puude, terviseolukorra, kogemuse või erivajadusega. Isiklikele kogemustele toetudes saab kogemusnõustaja teenusesaajaga teadmisi ja kogemusi vahetada ning pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge.

Arstil ja õel on peamiselt meeskonda toetav roll selleks, et vältida inimese tervise kahjustamist. Õe roll on lisaks teavitustöö tervise ja enese eest hoolitsemise valdkondades, nõustamine ja haiguste ennetamise suhtes teadlikkuse tõstmine. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames ei ole arsti ja õe rolliks diagnoosi ja ravi määramine või inimese täiendavatele uuringutele saatmine.
Kui seni olid teenuse sihtrühmad jaotatud alaealisteks ja täisealisteks inimesteks, siis alates aastast 2016 jaotatakse kliendid tööea alusel. See tähendab, et inimesed vanuses 0-15 saavad teenust ühtedel alustel ning 16-aastased ja vanemad teistel alustel. Teenusevajaduse hindamist viiakse läbi 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul.
Lisandusid ka teenuse osutamine programmide ja tegevuskavade alusel.

Lisainfo

 

Mis vahe on rehabilitatsiooni programmil, tegevuskaval ja rehabilitatsiooniplaanil?

Programm on sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühmale kokku pandud tegevuste pakett. Sobiva programmi olemasolul saab inimene rehabilitatsiooniplaani koostamise sammu vahele jätta ja saada vajalikke teenuseid kiiremini. Programmidega pakutakse teenust ühele kindlale sihtrühmale, kelle rehabilitatsiooni eesmärgid on sarnased. Näiteks programm liikumispuudega inimestele eesmärgiga iseseisvalt kodus toime tulla – selleks on vajalikud tegevusterapeudi või füsioterapeudi teenused, koduse keskkonna ja abivahendite vajaduse hindamine, abivahendite hankimine ja kasutama õpetamine ning sotsiaaltöötaja abi. Programmid on rehabilitatsiooniasutustes eelnevalt välja töötatud selliselt, et kõik programmis planeeritud tegevused aitavad saavutada seatud eesmärki, näiteks oma kodus iseseisev toimetulek. Programmid võivad sisaldada nii ühele inimesele kui ka grupile mõeldud teenuseid. Rühmategevusi kasutatakse näiteks selleks, et tutvustada erinevaid teenuseid ja võimalusi, õppida koos uusi ning vahetada kogemusi ja õppida üksteiselt.

Tegevuskava on uus dokument, mida alates 2016. aastast saab koostada inimese teenuste vajadust hindav Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Juhtumikorraldaja hindab inimese sotsiaalse rehabilitatsiooni vajadust ja kui vestlusel leitakse, et rehabilitatsiooni eesmärk ja teenused on võimalik kohtumisel kokku leppida, on juhtumikorraldajal võimalik vormistada eesmärkide saavutamiseks tegevuskava. Tegevuskava olemasolul saab inimene rehabilitatsiooniplaani koostamise sammu vahele jätta ja vajalikke teenuseid kiiremini. Juhul, kui inimese vajadused on keerulisemad ning tegevuskava teha ei saa ning pakkuda ei ole ka sobivaid programme, suunab juhtumikorraldaja inimese juba kogutud andmetega rehabilitatsioonimeeskonna juurde rehabilitatsiooniplaani koostama.

Rehabilitatsiooniplaan on ühele konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga, kus on kirjas, mida inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada. Näiteks vaimupuudega laps õpib kella tundma, linnas orienteeruma ja isikliku hügieeni eest hoolitsema, mis omakorda võimaldab tal iseseisvalt osaleda päevakeskuse tegevuses ja viibida kollektiivis. Või näiteks pannakse rehabilitatsiooniplaanis kirja, et järgmise kolme kuu jooksul tegeleb kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks inimesega eripedagoog ja sotsiaaltöötaja ning kui arengut on raske saavutada ja motivatsioon langeb, kaasatakse vajadusel psühholoog.

Lisainfo

 

Millisel juhul tuleb juhtumikorraldaja minu juurde koju?

Üldjuhul toimub rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes. Põhjendatud juhtudel, näiteks siis, kui inimesel on kohtumisele tulek puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu olulisel määral raskendatud, on võimalik, et kohtumine juhtumikorraldajaga toimub ka inimese kodus, tervishoiu- või hoolekandeasutuses. Kui rehabilitatsioonivajaduse hindamine toimub inimese kodus, võib juhtumikorraldaja eelnevalt kontakti võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

Kui inimesel on erivajadus, mille tõttu ta ei saa tulla rehabilitatsioonivajaduse hindamisele Sotsiaalkindlustusametisse, siis saab sellest märku anda rehabilitatsiooniteenuse taotluses ja sobiva kohtumiskoha täpsemalt juhtumikorraldajaga kokku leppida.

Lisainfo

 

Kui esitasin sotsiaalse rehabilitatsiooni taotluse enne 2016. aastat, siis kas ja kuidas 1. jaanuaril 2016 jõustunud muudatused mind mõjutavad?

Juhul, kui taotlus on esitatud enne 2016. aastat, oleneb edasine sellest, kui kaugele oli taotlusprotsessiga jõutud. Siin on võimalikud alljärgnevad võimalused.

1. Kui taotlus on esitatud ja on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja otsus (suunamiskiri) ning rehabilitatsiooniasutus juba osutab ühte või teist teenust, siis teenuse saamine jätkub ning inimesel täiendavaid kohustusi ei teki. Teenuse osutamine jätkub kuni kehtiva rehabilitatsiooniplaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31.detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui 2 aastat. Pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada uus taotlus ning 16-aastasel ja vanemal inimesel läbida uus teenuste vajaduse hindamine.

2. Kui taotlus on esitatud ja on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja otsus (suunamiskiri), aga ollakse rehabilitatsiooniasutuse juures alles järjekorras, siis Sotsiaalkindlustusamet teeb ise jätkuotsuse ning inimesel täiendavaid kohustusi ei teki. Teenuse osutamine jätkub kuni kehtiva rehabilitatsiooniplaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31.detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui 2 aastat. Vajaduse säilumisel tuleb pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu esitada Sotsiaalkindlustusametile uus taotlus ning 16-aastasel ja vanemal inimesel läbida uus teenuse vajaduse hindamine.

3. Kui taotlus on esitatud, olemas on otsus (suunamiskiri) ja ollakse rehabilitatsiooniasutuse juures järjekorras, aga puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan, siis Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja võtab 16-aastase ja vanema inimesega ise ühendust ning lepib kokku sobiva aja ja koha teenuste vajaduse hindamiseks.

16-17-aastased lapsed, kes taotlesid teenust enne 2016. aastat, aga kellele ei ole jõutud veel rehabilitatsiooniplaani koostada, saavad minna rehabilitatsiooniplaani tegema või teenust lastele mõeldud tingimuste ja piirmäärade alusel kuni enda plaani lõpuni või kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018).

4. Kui taotlus on esitatud, otsus (suunamiskiri) on olemas, aga mingil põhjusel ei ole õnnestunud end ühe või teise teenuse osutaja juures järjekorda registreerida, siis tuleb võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga. Aitame leida sobiva lahenduse.

Pane tähele!
Kui kehtiv rehabilitatsiooniplaan on koostatud enne 1. jaanuari 2016, siis teenuse saamiseks peab puudega inimene vastama plaani koostamise ajal kehtinud õigustatuse tingimustele. Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud seaduse alusel pidi isikul olema kas puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta või Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus ( mis kehtis alla 16-a lapse puhul).

Näide: kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile psüühikahäire ja vähemalt 40-protsendilise töövõimekaotuse tõttu. Kui inimese töövõimekaotus on alates 1. jaanuarist 2016 väiksem kui 40 protsenti, aga tal on puue, siis on tal ikkagi õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks.

Lisainfo

 

Mul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan ning mulle osutati eelmisel aastal selle alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, kuidas jõustunud muudatused mind mõjutavad?

Juhul, kui kehtiv rehabilitatsiooniplaan on olemas ning teenuse osutamine jätkub ka 2016. aastal, siis ei muutu inimese jaoks midagi. Sotsiaalkindlustusamet pikendab teenuse saamise õigust oma jätkuotsusega ning vanadel alustel osutatakse teenuseid kuni plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 2 aastat (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018).

Lisainfo

 

Miks nüüd viiakse läbi teenuse vajaduse hindamist ning mida see teenuse taotlejate jaoks tähendab?

• Enne 1. jaanuari 2016 ei tuginenud rehabilitatsiooniteenusele suunamine mitte alati inimese vajadustele, nagu näeb ette üks hoolekande kaasaegsetest põhimõtetest. Kõik teenust taotlenud inimesed suunati rehabilitatsiooniasutusse, kus kõikidele koostati rehabilitatsiooniplaan. Sellesse investeeriti nii puudega inimese kui rehabilitatsioonispetsialistide aega ja raha. Samas ilmnes sageli, et inimene ei vajagi rehabilitatsiooniteenust, vaid hoopis muid teenuseid, näiteks taastusravi. Seega aitab rehabilitatsioonivajaduse hindamine välja selgitada, kes tõesti vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, kes vajab rehabilitatsiooniplaani või ka muid teenuseid. Nii saab riik rohkem raha kasutada teenuste osutamiseks ja mitte plaanide koostamiseks ja ning läheneda kõigile vajadusepõhiselt.

• Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus saab inimene palju uut informatsiooni. Juhtumikorraldaja selgitab, mis on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk, millised spetsialistid teenuseid osutavad, millised on teenuste mahud ja missugune inimese enda roll. Samuti abistab juhtumikorraldaja sobiva rehabilitatsiooniasutuse valikul. Vanas süsteemis oli sageli probleemiks just see, et inimesed ei teadnud, mis on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu või kuidas leida sobiv teenusepakkuja.

• Samuti selgitab juhtumikorraldaja muude teenuste taotlemise võimalusi. Näiteks millised on kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused, erihoolekandeteenused, tervishoiuteenused jm. Vajadusel toetab ta inimest ka teiste teenuste kättesaamisel. Väga sageli inimesed ei tea, millised teenused on üldse olemas ning kust neid taotleda ja jäävad seetõttu abita.

• Varem puudus erivajadusega inimesel sageli võimalus spetsialistiga oma olukorrast lihtsalt rääkida. Rehabilitatsioonivajaduse hindamises osalenud inimesed ise hindavad väga kõrgelt seda, et nad on saanud võimaluse oma olukorrast rääkida.

• Rehabilitatsioonivajaduse hindamisest kujuneb ka infopank riigile ehk teadmised selle kohta, millised on puudega inimeste vajadused ning milliste teenuste mahtusid on vaja suurendada, milliseid teenuseid eeskätt arendada. 

Lisainfo

 

Mida endast kujutab rehabilitatsioonivajaduse hindamine puudega inimese jaoks?

Rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ei pea inimene ise täitma pikka taotlusvormi või aruannet, vaid see toimub vestluse vormis. Juhtumikorraldaja uurib, milliseid raskusi inimene kogeb peamistes eluvaldkondades, näiteks teiste inimestega suhtlemisel, liikumisel, enese eest hoolitsemisel, kodustes toimingutes, töötamisel ja vaba aja veetmisel. Inimene saab küsimustele vastata ja selgitada, milles raskused seisnevad. Kui vaja, võib vestlusele kaasa võtta pereliikme, lähedase inimese või tugiisiku, kes tunneb olukorda ja aitab küsimustele vastata.

• Rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks võiks varuda aega vähemalt poolteist tundi, et segamatult vestelda.

• Vajaduste väljaselgitamine on aluseks edasisele abi ja teenuste pakkumisele.

Lisainfo

 

Mida pean tegema, kui olen hindamisel saanud teenuste kasutamise võimaluste kohta eitava otsuse?

Juhtumikorraldaja läheneb iga inimese olukorrale individuaalselt, hinnates seda, millised on inimese raskused, millist abi ta vajaks ja millised on edasised soovitused. Kui juhtumikorraldaja ja inimene jõuavad ühise vestluse käigus tõdemuseni, et inimene ei vaja sotsiaalset rehabilitatsiooni, siis mõistagi rehabilitatsiooniteenuseid ei pakuta. Samas ei jäta juhtumikorraldaja soovitamata teisi vajalikke teenuseid ning vajadusel aitab ka nendeni jõuda, näiteks konsulteerib perearstiga, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga jm. See tähendab – kui juhtumikorraldaja on langetanud negatiivse otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni osas, annab ta siiski mitmeid soovitusi, mida teha edasi ja inimene saab neid soovitusi järgides vajalikku abi.

Kui arvate, et eitav otsus ei ole asjakohane, on võimalik esitada Sotsiaalkindlustusametile vaie. Vaie peab olema esitatud 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist.

Lisainfo

 

Kui mul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja saan tänavu 16-aastaseks, kas saan siis teenuseid laste või tööealiste sihtgrupi reeglite alusel?

Kui rehabilitatsiooniplaan on kehtiv, siis vanuse muutumine määrav ei ole ning inimene saab teenuseid endiselt laste sihtgrupi reeglite alusel. Sellisel juhul on siiski oluline, et rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal kehtinud õigustatuse alustest vähemalt üks (näiteks puue või psüühikahäirega inimesel töövõime kaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses) oleks olemas.

Juhul kui inimene, kellel on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, ei vasta ühelegi plaani koostamise ajal kehtinud õigustatuse alusele, ei ole võimalik kehtiva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid enam saada. Sel juhul on inimesel järgmised võimalused.

Kui inimene õpib, töötab või otsib tööd, võib pöörduda Töötukassa poole, kes aitab leida vajalikud teenused.

Kui inimene ei õpi, ei tööta ega otsi tööd, saab ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kus juhtumikorraldaja hindab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadust ning vajaduse olemasolul saab inimene sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust tööealiste sihtgrupi reeglite alusel.

Lisainfo

 

Miks ma ei saa sotsiaalse rehabilitatsiooni raames massaaži ja ravivanne? Kuidas neid saab?

Sotsiaalne rehabilitatsioon on hoolekandeteenus ning sellest tulenevalt ei pakuta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames massaaži ja ravivanne. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut igapäevases keskkonnas, näiteks kodus, koolis, vaba aja tegevustega seoses jne. Lisaks on rehabilitatsiooniteenuse eelduseks alati inimese aktiivne osalus, mistõttu passiivsed protseduurid nagu massaaž ja ravivann ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka. Kui inimesel on tervisega probleeme, näiteks seljavalud, siis peaks ta pöörduma oma perearsti või raviarsti poole, kes terviseseisundist tingitud vajaduse korral võivad inimese suunata taastusravile. Taastusravi võib kindlaksmääratud juhtudel muuhulgas sisaldada ka massaaži ja ravivanne, kuid neid ei tehta ilma kindlate näidustusteta ja ainult inimese soovi järgi.

Lisainfo

 

Kas lapsehoiu-, tugiisiku- või muude kohtaliku omavalitsuse teenuste saamiseks peab olema rehabilitatsiooniplaan?

Rehabilitatsiooniplaani ei pea olema. Kuni eelmise aasta lõpuni tõepoolest pidi lapsehoiuteenuse vajadus olema kirjas rehabilitatsiooniplaanis, kuid alates 1.01.2017 sellist nõuet sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) enam ei ole.

SHS § 452 lg 2 järgi peab raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse vajadust hindama kohalik omavalitsus (KOV) igal lapsel eraldi. Sama kehtib ka tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu KOV osutatava teenuse kohta. Seega KOV teenuste saamiseks ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani koostada. Juhul, kui plaan on olemas, saab KOV hindamisel sellele tugineda, kuid KOV ei saa keelduda teenuse osutamisest sel põhjusel, et inimesel pole rehabilitatsiooniplaani.

Lisainfo

 

Kas lapse kohta, kellele koostati rehabilitatsiooniplaan puude tuvastamiseks, peab pärast puude määramist esitama rehabilitatsiooniteenuste saamiseks uue rehabilitatsioonitaotluse?

Uut rehabilitatsioonitaotlust ei pea esitama, kui lapsel on kehtiv rehabilitatsiooniteenuse suunamise otsus. Rehabilitatsiooniteenusele suunamise otsuse teeme puuet taotlevale lapsele 2 aastaks (ajavahemik on otsusel märgitud kuupäevaliselt) ning pärast puude määramist ta võib jätkata rehabilitatsiooniteenuste saamist sama otsuse alusel samas asutuses, kus plaan koostati. Uue rehabilitatsioonitaotluse esitamine ei ole vajalik ja olukorras, kus on rehabilitatsiooniteenusele järjekord, on see teenuse kohest saamist takistav, sest laps jääks järjekorda.

Juhul, kui mõjuval põhjusel on siiski vaja teenuse osutajat vahetada, tuleb meile esitada vabas vormis põhjendatud avaldus asutuse vahetamiseks, mitte rehabilitatsiooniteenuse taotlus. On oluline vahet teha, milline avaldus/taotlus esitatakse, sest asutuse vahetamise avalduse esitamisel saame inimese suunata kohe teenust jätkama, aga uue rehabilitatsioonitaotlusega võib ta jääda järjekorda.

Lisainfo