Sa oled siin

Sotsiaalne rehabilitatsioon

 

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Mis on sotsiaalne rehabilitatsioon ja kellele on see mõeldud?

Rehabilitatsiooniteenused jagunesid alates 1. jaanuarist 2016 sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kaudu võivad saada alla 16-aastased lapsed, vanaduspensioni ealised isikud ja need tööealised isikud, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud.
Tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kaudu võivad saada tööealised inimesed, kes on tööturul aktiivsed – töötavad, õpivad või on töötuna arvele võetud.

Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016-2018 võivad ka tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.detsembrini 2018.
Kehtiva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamise õigus lõpeb, kui inimesele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellel on hinnatud rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.
Rehabilitatsiooni vajadust hinnatakse eraldi puude tuvastamisest. Puude tuvastamise kohta saad lugeda siit.


Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenuseid võivad saada 16-aastased kuni vanaduspensioni ealised inimesed ning neid teenuseid vahendab Töötukassa. Teenuste kasutamiseks pead olema töövaldkonnas aktiivne - töötama, tööd otsima või õppima.

Alates 1.01.2016 muutus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ja korraldus. Tööealiste ja vanaduspensioni ealiste puhul lisandus teenuse vajaduse hindamine, mis on oma olemuselt vestlus Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga eesmärgiga välja selgitada, kas ja milliseid teenuseid inimene vajab.

Juhul, kui on kindlaks tehtud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus, siis Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutakse inimesele välja rehabilitatsiooniprogrammis osalemist või teenuste vajaduse hindamise käigus koostatakse talle tegevuskava. Keerulisematel juhtudel suunatakse rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.
Rehabilitatsiooniprogramm pannakse kokku sarnaste probleemide ja eesmärkidega inimeste rühma jaoks.

Alates 2016. aastast koostab inimesele isikliku tegevuskava Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja. Sel juhul rehabilitatsiooniasutuses rehabilitatsiooniplaani ei koostata ja inimene saab vajalikke teenuseid kiiremini.

Rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga, kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada.

Rehabilitatsiooniprogrammi, tegevuskava või plaani tegemise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja seda, missugune on tema kõrvalise abi vajadus. Samuti tehakse ettepanekuid kodu, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks ja abivahendite kasutamiseks ning nõustatakse puudega inimest tema edasise sotsiaalse toimetuleku parandamise huvides kõikides vajalikes valdkondades.

Pane tähele!

Ravi, sealhulgas taastusravi ei ole sotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi ja taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.
Tööalast rehabilitatsiooni pakub Töötukassa.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus alates 1. jaanuarist 2016 on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses
ja selle alusel kehtestatud rakendusaktides:

 

 

Kuidas rehabilitatsiooniteenuseid taotleda?

Kuidas ja kellele saan ma esitada avalduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks? 

Ühendust tuleb võtta Sotsiaalkindlustusametiga ja esitada vastav taotlus. Digitaalselt allkirjastatult taotluse võib saata e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee, paberil allkirjastatud taotluse posti teel. Avalduse saab esitada ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses üle Eesti. Taotlust on võimalik esitada riigiportaalis eesti.ee. Loe juhendit riigiportaalis taotluse esitamiseks -  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine eesti.ee-s (452.9 KB, PDF).

Klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiad siit:

Taotluse vormi leiad meie blankettide lehe rehabilitatsiooniteenuste osast.

Taotlust ei pea esitama:

  • Alla 16-aastased lapsed, kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid puude ekspertiisi taotluse alusel seoses esmakordse puude raskusastme määramisega ja
  • 7-18-aastased lapsed, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangu alusel.

Pane tähele!

Tööealisel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel) psüühikahäirega inimesel on võimalik taotlemisel valida, millises sihtgrupis ta teenuse rahastamist taotleb – kas tööealiste psüühikahäirega isikute rühmas (kalendriaasta teenuste limiit kuni 2325 eurot) või 16-aastaste ja vanemate inimeste sihtgrupis (kalendriaasta limiit kuni 483 eurot või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 eurot). Psüühikahäirete hulka kuuluvad ka vaimse arengu häired (vaimupuue), käitumis- ja sõltuvushäired.

Taotluse läbivaatamise tähtajad

  • Alla 16-aastase lapse taotlus vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul.
  • 16-aastase ja vanema inimese taotluse kohta tehakse otsus 40 tööpäeva jooksul.

Taotlejale otsusest teatamine

Otsusest antakse taotlejale teada viisil, mille ta oma taotluses märkis, näiteks kas riigiportaali eesti.ee kaudu, e-posti teel, posti teel või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Otsusele on lisatud osutatavate teenuste loetelu ja nende jaoks saadaolev summa ning rehabilitatsiooniasutuste nimekiri koos kontaktandmete, nende poolt osutatavate teenuste ja orienteeruva esimese vaba ajaga.

Teenuse kasutamise aeg

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saab ühe otsuse alusel kasutada kuni kahe aasta jooksul. Kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud enne 2016. aastat, saab teenuseid kasutada kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni, aga mitte kauem kui 31.detsembrini 2018 ja samuti mitte kauem kui kaks aastat.
Teenusepakkujaga tuleb ühendust võtta 60 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist kas e-posti, posti, telefoni teel või minna ise asutusse kohale.

Teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee/, valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

Rehabilitatsiooniteenuste pakkujate nimekiri kättesaadav siit

Järjekorrad

Juhul, kui riigieelarves puudub raha, paneb Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja järjekorra pikkus võib olla kuni ühe aasta pikkune.

Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet inimesele teate ja sellega tuleb 60 päeva jooksul pöörduda teenusepakkuja poole ning leppida kokku teenuse kasutamise aeg.

 

Kas oled juba avalduse esitanud või seda esitamas

Tööealiste ja vanemate inimeste puhul võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ise ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. Hindajaga kohtumisel selgitatakse välja konkreetsete teenuste vajadus, leitakse koos juhtumikorraldajaga sobiv rehabilitatsiooniprogramm, koostatakse tegevuskava või suunatakse isiklikku rehabilitatsiooniplaani koostama.

Missuguses asutuses isiklik rehabilitatsiooniplaan koostada või teenuseid saada, selle kohta annab nõu juhtumikorraldaja.

Kuni 16-aastased puudega lapsed ja kohaliku omavalitsuse hinnanguga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunatud 7-18-aastased lapsed saavad rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt hinnatud rehabilitatsioonivajaduse korral teenuseid ilma hindamiseta Sotsiaalkindlustusametis. Teenuse osutaja koostab neile isikliku rehabilitatsiooniplaani.

Varasemalt hindas konkreetsete teenuste vajadust alati vähemalt 5-liikmeline rehabilitatsioonimeeskond ning enne teenuste saamist koostati rehabilitatsiooniplaan. Nüüd, kui seadus on muutunud, sõltub edasine korraldus sellest, kas rehabilitatsiooniasutus juba osutab puudega inimesele teenuseid või ollakse alles rehabilitatsiooniasutuse juures järjekorras ja plaan on olemas või ollakse küll järjekorras, aga kehtiv rehabilitatsiooniplaan puudub või mingil põhjusel pole olnud võimalik end järjekorda registreerida. Kuidas ühel või teisel puhul toimida, vaata siit lehelt altpoolt.

Kui taotlesid rehabilitatsiooni enne 2016. aastat. Vaata juhist (187.7 KB, PDF).

Kui esitasid taotluse enne 1. jaanuari 2016, siis:
kui on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja otsus (suunamiskiri) ning rehabilitatsiooniasutus juba osutab ühte või teist teenust, teenuse saamine jätkub ning inimesel täiendavaid kohustusi ei teki. Teenuse osutamine jätkub kuni kehtiva rehabilitatsiooniplaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31.detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui 2 aastat. Pärast rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppu tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada uus taotlus ning 16-a ja vanemal isikul läbida uus teenuste vajaduse hindamine.

Pane tähele!

Kui taotled teenust täna, aga sulle on koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan enne 1. jaanuari 2016, siis pead vastama plaani koostamise ajal kehtinud tingimustele.
Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud seaduse alusel pidi isikul olema kas puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta või Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus ( mis kehtis alla 16-a lapse puhul).

Näide: kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile psüühikahäire ja vähemalt 40-protsendilise töövõimekaotuse tõttu. Kui inimese töövõimekaotus on alates 1. jaanuarist 2016 väiksem kui 40 protsenti, aga tal on puue, siis on tal ikkagi õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks. 

Kui taotled rehabilitatsiooni 2016 või hiljem. Vaata juhist (184.64 KB, PDF).

Pane tähele!

2016. aastal jõustus täisealiste puudega inimeste puhul rehabilitatsiooniteenusele suunamisel oluline seadusemuudatus – rakendus rehabilitatsioonivajaduse hindamine.

Rehabilitatsioonivajadust hindab vestluse vormis Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes kasutab selleks otstarbeks koostatud küsimustikku. Vestluse käigus selgitab ta koostöös inimesega välja, millised on puudega inimese terviseolukorrast tingitud raskused peamistes eluvaldkondades (tajumine, liikumine, enese eest hoolitsemine, suhtlemine, igapäevased toimingud kodus ja tööl/koolis ning ühiskonnaelus osalemine jne). Vajaduse korral küsib juhtumikorraldaja lisainfot teistelt seotud osapooltelt, näiteks pereliikmelt, sotsiaaltöötajalt või perearstilt. Koos otsustatakse, kas inimesele on vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või muud toetavad teenused.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamist on vaja vaid tööealistel ja vanematel inimestel, kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani. 

 

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste korraldamine kuni 16-aastaste laste puhul

Laste puhul rehabilitatsiooniteenuste taotlemise protsess 1. jaanuarist 2016 ei muutunud. Ainsaks erisuseks on võrreldes enne 1. jaanuari 2016 kehtinud korraga see, et 16-18-aastased noored liigituvad uue seaduse alusel tööealisteks ning peavad teenust taotlema viisil, nagu eespool kirjas.

  • 16-17-aastased lapsed, kes taotlesid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust enne 2016. aastat, saavad teenust lastele mõeldud tingimuste ja piirmäärade alusel kuni enda plaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui  kaks aastat.
  • 16-17-aastased lapsed, kes taotlesid teenust enne 2016. aastat, aga ei ole jõudnud veel rehabilitatsiooniplaani saada, saavad minna rehabilitatsiooniplaani tegema ning teenuseid osutatakse lastele mõeldud tingimuste ja piirmäärade alusel kuni plaani lõpuni (maksimaalselt kuni 31. detsembrini 2018), kuid mitte kauem kui kaks aastat.

Pane tähele!

Juhul, kui 16-17-aastane inimene taotleb teenust täna, aga talle on koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan enne 1. jaanuari 2016, siis teenuse saamiseks peab puudega inimene vastama plaani koostamise ajal kehtinud tingimustele, mis talle selleks õiguse andsid. Enne 1. jaanuari 2016 kehtinud
seaduse järgi pidi inimesel olema kas Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude ekspertiisi taotlus (kehtis alla 16-a lapse puhul) või puue või töövõimekaotus vähemalt 40 protsendiulatuses ja psüühikahäire või alaealiste komisjoni otsus rehabilitatsiooniteenuse vajaduse kohta.

Näide: Kehtiva rehabilitatsiooniplaaniga inimesel oli õigus rehabilitatsiooniplaanile puude tõttu. Kui inimesel alates 1. jaanuarist 2016. enam puuet ei ole, aga tal on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti ja tal on psüühikahäire, siis inimesel on õigus olemasoleva plaani alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste saamiseks.

 

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:

  • võimaldab tuvastada inimese terviseolukorrast tingitud piiranguid, mõista esinevate raskuste põhjuseid ning selgitada välja sotsiaalse rehabilitatsiooni ja/või muude toetavate teenuste vajaduse,
  • annab teenuse taotlejale võimaluse saada informatsiooni ja tuge rehabilitatsioonieesmärgi seadmisel ja asutuse valikul,
  • võimaldab rehabilitatsiooniteenuseid saada ilma rehabilitatsiooniplaanita –juhtumikorraldaja koostatud tegevuskava või rehabilitatsiooniprogrammi alusel,
  • toetab edasist rehabilitatsiooniprotsessi. Hindamisel kogutud teave edastatakse teenuseosutajale, et edasises töös saaks sellele tugineda.
  • loob eelduse rehabilitatsiooniks eraldatud raha säästlikumaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks.

Hindamisintervjuud juhib rehabilitatsioonialase ettevalmistusega spetsialist, Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kes kasutab selleks hindamisküsimustikku. Hindamisküsimustik sisaldab ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO poolt välja töötatud standardiseeritud puude hindamise küsimustikku DAS 2.0.

Kui ühte või teist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on vaja, toetab juhtumikorraldaja siin inimest esmaste eesmärkide seadmisel ja sobiva asutuse või rehabilitatsiooniprogrammi valikul. Kui rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks on riigieelarves raha (raha eraldatakse igaks kalendriaastaks eraldiseisvalt), siis saab inimene hakata kohe teenust kasutama. Vastasel juhul paneb juhtumikorraldaja inimese teenuse järjekorda. Kui on vaja muid teenuseid, siis annab juhtumikorraldaja nõu, kuidas ja kust vajalikke teenuseid saab.

 

Lapse rehabilitatsioonivajaduse hindamine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamine toimub eraldi puude tuvastamisest.

Lapse rehabilitatsioonivajadust hindab rehabilitatsiooniteenuse osutaja meeskond, kuhu kuuluvad erinevate erialade spetsialistid. Plaani koostavasse meeskonda kuuluvad kindlasti sotsiaaltöötaja ja eripedagoog, teised spetsialistid kaasatakse vastavalt lapse vajadustele.

Plaani koostamiseks vähemalt 3 rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti kohtuvad lapsega ja perega ning hindavad lapse toimetulekut erinevates valdkondades, samuti lapsevanemate vanemlikke oskusi.

Hindamise käigus spetsialistid vestlevad lapsega ja perega, võidakse teha erinevaid teste ja anda ülesandeid. Hinnangute põhjal spetsialistid selgitavad välja erinevate teenuste ja abivahendite vajaduse, annavad soovitusi ja koostavad tegevuskava. Koostöös lapse ja perega seatakse rehabilitatsiooni eesmärk, mis sõnastatakse selliselt, et hiljem on võimalik eesmärgi täitmise tulemusi mõõta.

Juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et lisaks haridusasutuse või KOV teenustele laps ei vaja SRT või tema toimetulekut ei ole võimalik SRT abil parandada, siis põhjendatakse seda rehabilitatsiooniplaanis ja plaani tegevuskavas rehabilitatsiooniteenust ei määrata.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamisel võib selguda, et laps ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Selgitame seda  astmahaige lapse näitel, kelle haigus on raviga kompenseeritud – selline laps enamasti ei vaja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (edaspidi: SRT).

Kopsuarstide, allergoloogide, lastearstide ja perearstide seltsi esindaja ühine seisukoht on, et astma diagnoosiga lapsel, kellel on küll puude raskusaste määratud, puudub üldjuhul näidustus ja vajadus SRT saamiseks.

SRT vajadus võib olla põhjendatud juhul, kui astma diagnoosiga lapsel on tuvastatud liitpuue, kaasuvad muud seisundid (nt arengulised iseärasused), lapse sotsiaalne keskkond on teadaolevalt haigusega hakkamasaamist mittetoetav jne.

Arstid on analüüsinud kõikide SRT raames rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide poolt osutatavate teenuste sisu ja leidnud järgmist:

  • võrgustikutöö kooli/lasteaia õpetajatega ei ole põhjendatud, kuna haridusasutuse õpetajal ei ole õigust ravimeid manustada. Kooli/lasteaia töötajate teavitamine lapse haigusest ja võimalikest probleemidest on jõukohane lapsevanemale või KOV lastekaitse- ja sotsiaaltöötajale;
  • arsti teenus – eriarstide hinnangul teenus praktikas puudub või see ei ole vajalik lisaks raviarsti tegevusele;
  • õe teenus – ei asenda astmakabineti õe nõustamist ravimite õige kasutamise, doseerimine jne osas;
  • psühholoogi teenus – kui teenuse sisuks on lapsevanema informeerimine lapse haiguse eripärast, siis seda teevad raviarst ja astmakabineti õde kliinilises meditsiinis, rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti dubleeriv tegevus ei ole vajalik. Juhul, kui tegemist on raske haigusseisundiga ja võib eeldada, et tekivad suhetest (nt haigusest põhjustatud sildistamine ja tõrjutus) ja/või hoiakutest (nt lapsevanema liigne kartus, mistõttu lapsel ei lubata osaleda temale jõukohastes tegevustes, nt tegeleda spordiga) tingitud probleemid, on psühholoogi teenus õigustatud. Teenuse sisuks on nende probleemide ennetamine ja lahendamine, samuti lapse valmisoleku arendamine (julgustamine, jõustamine) ea- ja jõukohasteks tegevusteks haiguse foonil:
  • sotsiaaltöötaja teenus – seos lapse seisukohalt on nõrk või puudub. Lapsevanemale või perele on piisav KOV sotsiaaltöötaja nõustamine;
  • füsioterapeudi teenus – füsioterapeudi abi vajavad astmaga lapsed, kellel on kujunenud rühihäire ja sellega seoses süveneb hingamisfunktsiooni puudulikkus. SA TÜK Lastekliiniku füsioterapeudi hinnangul annab tulemuse pidev füsioteraapia ca poole aasta jooksul üks kord nädalas, eeldusel, et harjutusi tehakse ka kodus. Teenust rahastab Eesti Haigekassa. 2 korda aastas 10 seanssi füsioterapeudi teenust SRT raames ei anna soovitud tulemust. Samuti vajavad füsioterapeudi teenust skolioosi jm lülisamba probleemidega astmahaiged lapsed, 1 kord nädalas kogu aasta jooksul. Seda teenust rahastab Eesti Haigekassa. Nendel lastel, kellel astmaga kaasneb suurenenud rögaeritus ning on probleeme selle välja köhimisega, on küll õigustatud puude tuvastamine, kuid sekreedi väljaköhimise abistamiseks on vaja füsioteraapiavõtteid teha kohe probleemi ilmnemisel ja oluliselt suurema sagedusega, kui seda võimaldab SRT teenus;
  • tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi ja logopeedi teenusel puudub seos haigusega ja võimalike piirangutega;
  • kogemusnõustaja teenus võib olla vajalik haiguse raskemate vormide korral.
 

Missuguseid teenuseid pakutakse?

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavas või isiklikus rehabilitatsiooniplaanis pakutakse:

  • tegevusterapeudi
  • loovterapeudi
  • sotsiaaltöötaja
  • psühholoogi
  • eripedagoogi
  • logopeedi
  • füsioterapeudi
  • kogemusnõustaja
  • arsti
  • õe teenuseid.

Kõiki teisi teenuseid peale arsti teenuse pakutakse individuaalselt, perele või grupis. Arsti teenust osutatakse ainult individuaalselt.

 

Pane tähele!

Arsti ja õe teenused on nõustava sisuga ning ei sisalda ravimisega seotud tegevusi nagu näiteks diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt.

Teenuste täpse loetelu ja sisu kirjelduse leiad SIIT (PDF).

 

Teenuse eest tasumine ja kulude hüvitamine

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumist riigi poolt saavad taotleda:

  • alla 16-aastane puudega laps,
  • vanaduspensioni ealine puudega inimene,
  • tööealine (16-aastane kuni vanaduspensioni ealine) puuduva töövõimega inimene,
  • tööealine puudega või töövõimetu või osalise töövõimega inimene, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel Töötukassas.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasub riik ilma taotluseta:

  • kõigi esmakordselt puude saanud alla 16-aasta vanuste laste eest, samuti korduvalt puuet taotlevate laste eest juhul, kui ekspertarsti otsustuse kohaselt on rehabilitatsiooniplaani koostamine vajalik puude raskusastme määramiseks;

  • kohaliku omavalitsuse hinnangu alusel teenusele suunatud 7-18-aastaste laste eest.

Kui suure summa eest ühe kalendriaasta jooksul ühele inimesele maksimaalselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutatakse?

 

Enamikku teenustest võib vajadusel saada kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse summa eest, näiteks puudega lastele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid kuni 1395 euro eest ja puudega täisealistele kuni 483 euro eest või rehabilitatsiooniprogrammi alusel kuni 1000 euro eest kalendriaastas. Tööealistel psüühikahäirega inimesel on kalendriaasta teenuste limiit kuni 2325 eurot.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise, rehabilitatsiooniprotsessi juhendamise ja võrgustikutöö, rehabilitatsioonitulemuste hindamise ja füsioterapeudi teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad.

Näiteks rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooniplaani koostamise teenust võib osutada kuni 206,55 euro eest kalendriaastas, füsioterapeudi individuaalteenust, pereteenust ja grupiteenust kokku võib osutada lastele kuni 234,12 euro eest ja 16-aastastele ning vanematele inimestele kuni 117,06 euro eest kalendriaastas.

Liikumispuudega laps võib füsioterapeudi individuaal- ja pereteenust saada kokku 3-kordses määras (702,36 eurot) ja lisaks füsioterapeudi pereteenust 234,12 euro eest, seega kokku 936,48 euro eest kalendriaastas.

Osutatavate teenustega koos võib vajadusel kaasneda majutuse eest tasumine – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse teenuse saajale ööbimine koos toitlustamisega üks kord päevas, arvestusega, et üks ööpäev maksab maksimaalselt 23,97 eurot.

Alates 1.09.2017 tasutakse majutusteenuse eest riigieelarvest järgmiselt:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saaja eest üldjuhul kuni 119,85 eurot kalendriaastas (erand: tööealise psüühikahäirega inimese eest kuni 838,95 eurot kalendriaastas),
  • alla 16-aastase lapse saatja eest kuni 91,09 eurot kalendriaastas.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatavad teenused, teenuste hinnad ja iga teenuse maksimaalne hüvitatav maksumus kalendriaastas on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.

Info sõidukulude hüvitamise kohta:

Juhul, kui inimese elukoht ja teenuse osutamise koht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale).

Alates 1.09.2017 hüvitatakse teenuse saajale ja saatjale kokku kuni 41,55 eurot kalendriaastas.

Sõidukulude hüvitamiseks tuleb pärast  rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus ja kuludokumendid. Taotlus on kättesaadav meie blankettide lehelt. Taotlusele märkida järgmised andmed:

  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
  • juhul, kui taotletakse teenust saanud isiku saatja sõidukulu hüvitamist, siis ka saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
  • Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniotsuse number;
  • arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
  • andmed teenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);

 

 

Teenuste järjekord

Järjekorras ei pea ootama esmakordselt puude saanud alla 16-a lapsed, kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangu alusel teenusele suunatud lapsed ning need 16-a ja vanemad inimesed, kes vajavad rehabilitatsiooniplaani erihoolekandeteenusele suunamiseks.

Need inimesed, kes 2016. aastal said sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuse kaheks aastaks, saavad teenust ka 2017. aastal.

Juhul, kui otsuse kehtivuse ajal tekib vajadus rehabilitatsiooniteenuse osutajat vahetada, tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile sellekohane vabas vormis, kuid kindlasti põhjendatud avaldus. Teenuse osutaja vahetamise vajadus võib tekkida elukoha vahetamisel. Samuti on vahetamine põhjendatud näiteks sel juhul, kui lapse esmakordse rehabilitatsiooniplaani koostas haigla, kus laps oli ravil, kuid pärast haiglaravi lõppu on vaja teenuseid osutada tema elukohas. Mõjuva põhjuse korral on teenuse osutaja vahetamine võimalik ja inimene ei pea järjekorras ootama, vaid võib kohe jätkata teenuse saamist teises asutuses.

Juhul, kui eelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et rehabilitatsiooniteenust taotlenud inimene kohe teenusele suunata, paneb sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda. Järjekorda võtmisest teavitatakse inimest. Järjekorra pikkus on kuni 1 aasta. Sotsiaalkindlustusamet jälgib eelarve täitmist igakuiselt ja võimalusel suunab inimesed varem teenusele.

Järjekorra saabumisel väljastab sotsiaalkindlustusamet inimesele järjekorra saabumise teate, millele on lisatud rahastatavate teenuste loetelu ja teenuse osutajate nimekiri. Järjekorra teate saamisel peab inimene 60 päeva jooksul pöörduma teenuse osutaja poole ja kokku leppima teenuse osutamises. 

 

Sotsiaalteenuste maksumused

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste maksumused

  • alla 16-aastased puudega ja puuet taotlevad lapsed ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangu alusel suunatud 7-18-aastased lapsed – kuni 1395 eurot kalendriaastas;
  • 16-aastased ja vanemad isikud – kuni 483 eurot kalendriaastas. Juhul, kui teenust osutatakse rehabilitatsiooniprogrammi alusel, siis kuni 1000 eurot kalendriaastas;
  • tööealised (16-a kuni vanaduspensioni ealised) psüühikahäirega isikud – kuni 2325 eurot kalendriaastas;
  • ööpäevaringne majutus teenuse saajale – kuni 119,85 eurot kalendriaastas (kuni 23,97 eurot ööpäevas); tööealisele psüühikahäirega isikule kuni 838,95 eurot kalendriaastas;
  • ööpäevaringne majutus alla 16-a lapse saatjale – kuni 91,09 eurot kalendriaastas (kuni 18,22 eurot ööpäevas);
  • sõidukulu isikule ja tema saatjale sõitmiseks isiku elukohast rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohast isiku elukohta – kuni 41,55 eurot kalendriaastas (arvestusega ühe hüvitatava kilomeetri eest 0,1 eurot või sõidupileti esitamisel pileti maksumus).

Teenuste maksumus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“, vaata https://www.riigiteataja.ee/.

 

Riigilõivude kontonumbrid

Riigikassa riigilõivude kontod (rehabilitatsiooni- ja hoolekandeteenuste osutamiseks):

SEB pank IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011, saaja Rahandusministeerium, viitenumber 2900082414

Swedbank IBAN EE93 2200 2210 2377 8606, saaja Rahandusministeerium, viitenumber 2900082414

Lisainfo