Sa oled siin

Puudega inimesele

 

 

Mis on puue ja millal see tuvastatakse

Puue on pikaajaline väljakujunenud (st raskesti tagasipööratav või pöördumatu) seisund:

  • mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire (üks või mitu),
  • mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud
  • mille tõttu inimene vajab kõrvalabi ja/või abivahendeid

Ravivajadus ei ole puude tuvastamise aluseks sellepärast, et:

  • puuet ei ole võimalik kompenseerida ravi ja/või ravimitega
  • puuet ei põhjusta pidev ravimite kasutamise vajadus, ägeda või kroonilise haiguse ravi
  • puuet ei põhjusta kasutatavate ravimite suur hulk
  • puuet ei põhjusta sagedaste arstivisiitide vajadus
  • lapsele ravimite (tablettravi, inhalatsioonravi) andmine on eakohane kõrvalabi ja ei põhjusta puuet
  • sageli infektsioonhaigusi põdevad lapsed, kes puuduvad seetõttu sageli lasteaiast või koolist - tegemist on sagenenud ravivajadusega ja püsiva iseloomuga funktsioonipiiranguid ei ole raviarstide poolt kirjeldatud - puudub alus puude tuvastamiseks.

Puuet tuvastame nii lastel, tööealistel kui ka vanaduspensioniealistel.

Erivajadustest tulenevate lisakuludega toimetulekuks maksame puuetega inimestele igakuiseid sotsiaaltoetusi. Puuetega inimestele teevad soodustusi ka mitmed teenusepakkujad. Näiteks soodustused ühistranspordis, praamisõidul, muuseumides ja teatrites. Soodustustega saab tutvuda teenusepakkujate kodulehel.

Alates 01.01.2018 kustutab riik enne lapse puude või laenuvõtja töövõimetuse tuvastamist võetud õppelaenu. Lähemalt loe siit.

Vaata ka: puude tuvastamisest üldiselt.

 

Töövõimereform ja töövõime hindamine

Töövõimereformi eesmärgiks on toetada töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega tööealiste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida tööturul pakutavate teenuste abil võimetekohast tööd ja tööl püsida.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa.

Töötukassasse pöördu töövõime hindamiseks ka siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Soovi korral võid esitada töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu.
Kui ekspertiisi tulemusel selgus sinu osaline või puuduv töövõime maksab töötukassa sulle töövõimetoetust. Lähemalt saad lugeda töötukassa kodulehelt  https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetus.

Kui sul on sotsiaalkindlustusameti poolt varasema ekspertiisi tulemusel määratud invaliidsusgrupp või tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma töötukassasse töövõime hindamiseks. Maksame sulle töövõimetuspensionit edasi kuni vanaduspensioniea saabumiseni.

Taotluse töövõime hindamiseks saad esitada ja taotluse vormi leiad:

Küsimustele, mis on seotud töövõimereformiga leiab vastused siit

Vaata töövõimereformiga seotud videoklippe siit (videod on varustatud viipekeele tõlkega)

 

 

Püsiv töövõimetus

Püsivat töövõimetust tuvastasime kuni 31.12.2016.a. Alates 1. jaanuarist 2017. a hindab töövõimetuse asemel töövõimet töötukassa. Lisainfot töövõime hindamise kohta leiad aadressilt www.tootukassa.ee.

Kui sul on tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus või invaliidsusgrupp, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma töötukassasse töövõime hindamiseks. Sinu otsus kehtib kuni vanaduspensioni eani.

Kui püsiv töövõimetus on eelnevalt tuvastatud, siis otsus on kehtiv kuni otsusel märgitud kuupäevani. Selle perioodi jooksul maksame sulle töövõimetuspensionit.

Palun pöördu töötukassasse töövõime hindamiseks siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Vajaduse korral võid esitada töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu, nt kui sinu terviseseisundis on olulised muutused.

Töövõime hindamiseks saad taotluse esitada:

Kuue kuu jooksul enne töövõimehindamise taotluse esitamist pead olema käinud oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kindlasti teavitage vastuvõtul oma arsti, et pöördumise põhjus on töövõime hindamise taotlemine. Arst kirjeldab sinu terviseseisundit ja sisestab andmed tervise infosüsteemi.

Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on sinuga tegelenud. töötukassa teeb otsuse sinu töövõime kohta ekspertarsti arvamuse põhjal.

Töövõime hindamise taotlusega koos esita ka töövõimetoetuse taotlus. Kui sul on osaline töövõime või töövõime puudub, siis on sul õigus saada töövõimetoetust.

Töövõime hindamisest ja töövõimetoetusest saad lähemalt lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform.

Vajadusel osutab töötukassa sulle tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.

Kui soovid samal ajal taotleda puude raskusastet, saad seda teha koos töövõime hindamisega töötukassas. Puuet tuvastame ja sotsiaaltoetust määrame ikka meie.

 

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule.

Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017. aastal on 25,57 eurot.

Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga.

Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.

Sotsiaaltoetuse taotlus tuleb esitada:
  1. igal esmakordsel taotlemisel;

  2. puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese toetusele;

  3. puude raskusastme korduval tuvastamisel, kui toetuse maksmise lõpetamisest on rohkem kui 1 aasta.

Sotsiaaltoetuse taotlust ei tule esitada:
  1. puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest;

  2. üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest.

Näide 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni 25.05.2017. Isik saab tööealiseks (16+) 26.05.2017. Puude tuvastamise taotlus esitatakse 26.05.2017. 
Puudega tööealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 2
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 05.01.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

Näide 3
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 01.06.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 4
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 05.01.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks ei ole vaja toetuse taotlust  esitada.

Näide 5
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 01.06.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused 2017. aastal:

 

                       Toetuse liik

 Maksmise sagedus

 Summa  eurodes

  Keskmise puudega lapse toetus

 Kord kuus

69,04

 Raske ja sügava puudega lapse toetus

 Kord kuus

80,55

 Sügava puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

 Kord kuus

40,91

 Raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

 Kord kuus

26,85

 Keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

 Kord kuus

12,79

 Puudega tööealise inimese toetus

 Kord kuus

 16,62 – 53,70

 Puudega vanema toetus

 Kord kuus

19,18

 Õppetoetus

 10 korda aastas

  6,39 – 25,57

 

 Täienduskoolitustoetus

3 kalendriaasta jooksul  toetuse esmakordsest  määramisest arvates

Kuni 613,68

 (kokku)

 

 

Puudega vanema toetus

Puudega vanema toetust makstakse ühele puudega vanematest või last üksi kasvatavale vanemale, eestkostjale või perekonnas hooldamise lepingu alusel iga kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kohta 19,18 eurot kuus.

Alla 19-aastase lapse õpingute jätkamisel samal kalendriaastal, makstakse pärast õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetust tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

Näide: Laps õppis gümnaasiumis kuni 31.08.2017. Puudega vanema toetust makstakse kuni  31.08.2017.  Septembris jõuavad andmed tema õppimise kohta kutseõppeasutuses alates 01.09.2017. Oktoobris maksame puudega vanema toetust summas 38,36 eurot (s.o september 19,18 eurot, oktoober 19,18 eurot).

Näide: Laps lõpetas põhikooli 30.06.2017. Puudega vanema toetust makstakse kuni 30.06.2017.  Septembris jõuavad andmed tema õppimise kohta gümnaasiumis (või kutseõppeasutuses) alates 01.09.2017. Oktoobris maksame puudega vanema toetust summas 76,72 eurot (s.o juuli 19,18 eurot, august 19,18 eurot, september 19,18 eurot, oktoober 19,18 eurot).

Kui laps saab 19-aastaseks, maksame puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Toetuse maksmine lõpetatakse õppimise lõpetamisele järgnevast kuust. Andmed õpingute kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Puudega vanema toetuse määramisel ja maksmisel on oluline, et lapse kasvataja(te)l on tuvastatud puue. Seega toetust makstakse ka siis, kui lapsel ei ole puuet tuvastatud. Küll aga lõpetatakse puudega vanema toetuse maksmine juhul kui ühel vanematest enam puuet ei tuvastata.

Näide: Puudega vanema toetust maksame ühele puudega vanematest. Ühel vanemal on tuvastatud puue kuni 30.09.2020 ning teisel vanemal 30.09.2017. Puudega vanema toetust maksame kuni 30.09.2017. Maksmist saame jätkata siis, kui  teisel vanemal on puue uuesti tuvastatud.

Kui peres on mitu kuni 16-aastat või kuni 19-aasta vanust õppivat last, siis makstakse toetust iga lapse kasvatamise eest.

Näide: Peres on 2 alla 16-aastast last, puudega vanemale toetuse summa ühes kuus on 38,36 eurot (s.o 2 x 19,18 eurot)

Näide: Peres on 1 alla 16-aastane laps ja 17-aastane põhikoolis õppiv laps, puudega vanema toetuse summa ühes kuus on 38,36 eurot (s.o 2 x 19,18 eurot)

Näide: Peres on 1 alla 16-aastane laps ja 18-aastane laps, kes ei õpi, puudega vanema toetuse summa ühes kuus on 19,18 eurot

Toetuse maksmist alustame taotluse esitamise päevast. Selle toetuse saamiseks palume esitada:

  • lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole rahvastikuregistris;

  • õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemist (nt laps õpib välisriigis);

  • perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

  • teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest. Nõusolekut ei ole vaja, kui toetust taotletakse esimest korda.

 

Puudega lapse toetus ja pere- või asenduskodus viibiv laps

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel maksame keskmise, raske või sügava puudega lapsele iga kuu toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest rahastatavateks tegevusteks. Kuni 31.12.2017 rahastatakse asenduskoduteenust riigieelarvest maavalitsuste kaudu ning seetõttu puudega lapse toetust asenduskodus viibivale lapsele ei maksta.

01.01.2018 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega muudetakse vanemliku hoolitsuseta laste asenduskodu- ja perekonnas hooldamise teenus asendushooldusteenuseks ning teenuse korraldus koos rahaliste vahenditega antakse kohalikele omavalitsustele. Muudatus toob kaasa selle, et pere- või asenduskodus viibival lapsel tekib alates 01.01.2018 õigus puudega lapse toetusele.

Asendushooldusel viibivale puudega lapsele saab puudega lapse toetust taotleda lapse eestkostja. Juhul, kui lapse eestkostja on kohalik omavalitsus, on õigus puudega lapse toetust taotleda kohalikul omavalitsusel.

Kui laps suunatakse asendushooldusele, siis puudega lapse toetuse maksmine senisele saajale lõpetatakse. Erisus on nende laste puhul, kes viibivad asendushooldusel ajutiselt lapsevanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul. Tegemist on perest eraldamise juhtumiga ning sellel perioodil (st lapse asendushooldusel viibimise perioodil) puudega lapse toetuse maksmine peatatakse järgmisest kuust alates asendushooldusteenuse osutamise algusajast. Toetuse maksmist jätkatakse päevast, mil asendushooldusteenust enam ei osutata.

 

Puudega isiku kaart

Puudega isiku kaardiga saad teenusepakkujate juures lihtsalt tõendada oma puude raskusastet, nägemis- ja/või liikumispuuet ning õigust saada teenustelt soodustust. Kaarte väljastame nii lastele kui täiskasvanutele.

Puudega isiku kaart on plastist ning kahevärviline – oranž ja kollane või valge ja sinine, 54 x 86 mm suurune.

Kaardil on järgmised andmed:

  • kaardi number

  • ees- ja perekonnanimi

  • isikukood

  • sünniaeg

  • puude raskusaste

  • puudeliigi andmed: nägemis- ja/või liikumispuue

  • kaardi kehtivusaeg

  • väljaandja 

Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, sealhulgas õpilaspiletiga.

Kui sa ei ole taotlenud puudega isiku kaarti juba koos puude taotlusega, siis esimest korda kaarti taotledes palume täita taotlus.

Taotluse saad esitada meile paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse vormi leiad meie kodulehelt puude tuvastamise ja töövõime hindamise blankettide alt ning sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest.

Vaatame sinu taotluse läbi ja väljastame kaardi 10 tööpäeva jooksul. Kui märkisid puude taotluse esitamisel, et soovid ka kaarti, siis puude tuvastamise korral väljastame kaardi sulle 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Kaart kehtib sama kaua kui sinu puue.

Kui taotled puude tähtaja lõppemisel puuet korduvalt ja sul on varasemalt puudega isiku kaart, väljastame sulle koos uue puude otsusega ka uue kaardi.

Kui varasemalt on tuvastatud lisaks ka püsiv töövõimetus ja väljastatud pensionitunnistus, milles info puude kohta, siis pärast püsiva töövõimetuse otsuse lõppemist muutub pensionitunnistus kehtetuks ja uut infot puude tuvastamise kohta me pensionitunnistusele ei kanna.

 

Puudega inimeste sõidusoodustuse kord

Sotsiaalkindlustusamet juhib reisijate veoga tegelevate ettevõtete tähelepanu sellele, et ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud, raske nägemispuudega isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.

Tasuta sõiduõigust saab puudega inimene tõendada kolmel erineval viisil – pensionitunnistusega, puudega isiku kaardiga ning Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendiga. Tõenditega koos tuleb esitada isikut tõendav dokument.

  • Pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.

  • Puudega isiku kaart – plastikust kahevärviline (oranž, kollane või valge, sinine) kaart, millega saab saad tõendada oma puude raskusastet ja õigust tasuta sõidule.

  • Sotsiaalkindlustusameti tõend – tõendile on märgitud isiku puude raskusaste ja puude liik (nt nägemispuue) ja selle kehtivuse aeg. Tõend on allkirjastatud, ilma pitsatita.

Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevale tasuta sõidu õigusele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülal kirjeldatud dokumendid.