Sa oled siin

Abivahendid

 

Abivahendite riiklik eelarve ei jagune 2016. aastast alates enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et abivahendi soetamiseks võib pöörduda ükskõik millisesse abivahendite ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping. 


Kui arst on väljastanud tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võib inimene otse ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda.

Alates 1. jaanuarist täienes abivahendite loetelu, milles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab. Selle leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/.

Kui inimesel on mõjuval põhjusel vaja taotleda abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud erisusi, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotlus.Sotsiaalkindlustusamet menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul.

Alates 1. jaanuarist 2016. a on antud abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Sotsiaalkindlustusameti poole võib pöörduda infotelefonidel 6121360 või 16106.

 

Abivahend

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

 

Abivahendi vajajale

Abivahendeid saab osta või üürida isikliku abivahendi kaardi alusel.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemise aluseks on arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud vajadus abivahendi järele.
Arstitõendil või rehabilitatsiooniplaanil ei pea olema abivahendi vajadus määratud ISO-koodi täpsusega, kuid peab olema üheselt arusaadav, millist abivahendit inimene vajab. Teatud abivahendite puhul (näiteks sääreproteesid, ratastoolid, invarollerid jne) saab vajaduse tuvastajaks olla ainult eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.

Kuni 18-aastase lapse puhul, kellele ei ole määratud puude raskusastet, võib abivahendi vajaduse tuvastaja olla ainult eriarst ning seda ka korduvtõendi väljastamisel.

Vastav info selle kohta, kes võib olla abivahendi vajaduse tuvastaja, on ära toodud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 lisas „Abivahendite loetelu“, mis on leitav SIIT (PDF).

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik, kellel on olemas kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, võib koheselt pöörduda abivahendi saamiseks mistahes abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole üle Eesti.

Inimene, kes taotleb isikliku abivahendi kaarti esmakordselt või selle duplikaati, peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. Meile saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita taotluse vorm ja lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Isikliku abivahendi kaardi taotluse vorm on leitav SIIT (406 KB, PDF) ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete klienditeeninduste asukohad koos lahtiolekuaegadega leiab SIIT (45.04 KB, XLSX) ja pdf formaadis SIIT (570.43 KB, PDF).

Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks klienditeeninduses tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Välismaal õppiv 18-26-aastane inimene peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa koolitõendi. Kaardi taotleja esindamise korral peab esindajal kaasas olema enda kehtiv isikut tõendav dokument, esindatava arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud vajaliku abivahendi nimetus või kirjeldus.

Abivahendeid on õigustatud taotlema:

  • kuni 18-aastane laps;
  • kuni 18-aastane puudega laps;
  • 16 – 63-aaastane tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 protsendi ulatuses või enam;
  • 18-aastane ja vanem puudega isik;
  • alates 16-aastane tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
  • 63-aastane ja vanem vanaduspensioniealine isik;

ning lisaks

  • isik, kes vajab rinnaproteesi;
  • isik, kes vajab silmaproteesi;
  • isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:
info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee

Infotelefon: 612 1360 või 16106.

 

Abivahendite eest tasumine

Riik kompenseerib abivahendi vastavalt ühe või teise abivahendi piirhinnale.

Kui varasemalt kompenseeris riik teatud protsendi abivahendi hinnast, siis nüüd on abivahenditele kehtestatud lisaks piirhinnad, mille eest on kättesaadavad kaks kolmandikku enimkasutatavatest abivahenditest. Piirhinna sees kehtib ka abivahendi soodustus.

Laste ja vanaduspensioniealiste inimeste eest toimub riigipoolse osaluse tasumine riigieelarvest.

Tööealiste ehk 16-63-aastaste inimeste eest toimub riigipoolse osaluse tasumine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Sellega käib kaasas vastav aruandlus. Kui riik tasub kas tervikuna või osaliselt abivahendi eest, on tööealisel abivahendi saajal kohustus täita tööhõive ja koolitusel/kursusel osalemise ankeet.

Soovitame abivahendite hinnapakkumisi küsida ettevõtetest üle Eesti, et leida endale sobivaima funktsionaalsuse ja maksumusega abivahend. Ettevõtete nimekirja leiab SIIT (45.04 KB, XLSX) ja pdf formaadis SIIT (570.43 KB, PDF). Infot abivahendi hindade kohta võib küsida ettevõtetelt ka telefoni teel.

Kallimate abivahendite puhul on võimalik taotleda erimenetlust.

Kui vajalik abivahend on keerukam ja kallim, inimene vajab mitut abivahendit või on raskusi omaosaluse tasumisega, tuleb esitada taotlus erimenetluseks Sotsiaalkindlustusametile. Võrreldes vana süsteemiga, kus kallima ja keerulisema abivahendi taotlemine võis kesta ka 8-9 kuud, vaadatakse nüüd taotlus läbi maksimaalselt 30 päevaga ja vajadusel kaasatakse Sotsiaalkindlustusamet eksperte.

Taotluse vormi leiab SIIT (33.65 KB, DOCX).

Posti või e-posti teel taotlust esitades tuleb lisada koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on kirjas isikuandmed ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas nimetuse või kirjeldusena välja toodud.

Taotlust saab esitada ka klienditeeninduses. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressile abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee. Vastus saadetakse taotlejale posti teel ja see tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta koos isikut tõendava dokumendi ning arstitõendi või rehabilitatsiooniplaaniga. Kui taotleja on avaldanud soovi saada otsus e-posti teel, peab ta selle välja printima koos kinnituslehega ja ettevõttesse kaasa võtma.

Kuidas käib piirhinna arvestamine?

näited 70% soodustuse korral

  • Odavam abivahend: müügihind: 25,00 piirhind: 27,80; riigi poolt ülevõetav osa: 25,00 x 0,70 = 17,50 kasutaja omaosalus: 25,00-17,50 = 7,50
  • Kallim abivahend: müügihind: 35,00 piirhind: 27,80; riigi poolt ülevõetav osa: 27,80 x 0,70 = 19,46 kasutaja omaosalus: 35,00-19,46 = 15,54
 

Abivahendi eest tasumine erimenetluse korras

Erandkorras võib abivahendi ostmisel või üürimisel taotleda tasu täieliku maksmise kohustuse ülevõtmist riigi poolt.

Erimenetlust on õigus taotleda juhtudel, kui inimene taotleb:

  • omaosaluse vähendamist, kuna isikul on tulenevalt majanduslikust olukorrast raske omaosalust tasuda;
  • uut abivahendit enne talle hüvitatud sama abivahendi kasutusaja lõppu kui abivahend on sobimatu tervislikel või inimesest mitteolenevatel põhjustel);
  • abivahendit, mis puudub riigi poolt osaliselt hüvitatavate abivahendite loetelus (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • abivahendit, mille puhul on abivahendite loetelus piirhinna kohta märgitud „eritaotlus“ (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • kasutusaja piirlimiidi suurendamist kui vajadus on põhjustatud diagnoosist või funktsioonihäirest tulenevalt;
  • abivahendi piirhinna ühekordset suurendamist (lisada tuleb kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
  • erimenetlust mõnel muul juhul.

Erimenetlust taotledes on vaja Sotsiaalkindlustusametile esitada arstitõend või rehabilitatsiooniplaani esileht koos isikuandmetega ning leht, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Erimenetluse taotlus on kättesaadav SIIT (33.65 KB, DOCX) või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Taotlust on võimalik esitada posti, e-posti teel või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Sotsiaalkindlustusamet teeb erimenetluse taotluse osas kas rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel kaasab Sotsiaalkindlustusamet erimenetluste käigus eksperte (nt Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse), kes aitab ja nõustab abivahendite vajaduse tuvastamisel ja vajaduse hindamisel.

Erimenetluse otsus saadetakse taotlejale posti teel, mis tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta. Ilma erimenetluse otsuseta ei saa ettevõte määruse tingimustega mitte kooskõlas olevat abivahendit väljastada. Samuti peab kaasa võtma arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani ning isikut tõendava dokumendi.

Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loetelu lisaga leiab Riigi Teatajast SIIT (PDF).

 

Järjekorrad

Igale abivahendi grupile on määratud oma eelarve. Kui konkreetse abivahendi eelarvest on raha lõppenud, on inimesel võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda panna. Järjekordi on üks ning inimesel ei ole vaja end lisada sama abivahendi saamiseks järjekorda mitmes ettevõttes.

Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet inimesele posti teel järjekorra saabumise teate, seejärel peab inimene 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ette poole ning võtma kaasa:

  • saabunud järjekorra teate
  • isikut tõendava dokumendi
  • isikliku abivahendi kaardi
  • arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel.

Abivahendite süsteemi muutustest on teadlikud ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Nende käest saab küsida nõu ning abi taotluste vormistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ettevõtte leidmiseks või muul viisil abivahendi kättesaamiseks, näiteks hinnapakkumiste küsimiseks ning vajadusel transpordi organiseerimiseks.

Küsimuste tekkimisel tasub võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga kas e-posti teel abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee, infotelefonil 6121360 või 16106 või minna enda jaoks sobivaimasse klienditeenindusse, mille asukohad leiab siit.

 

Ettevõttesse pöördumine

Inimene, kellel on kehtiv isikliku abivahendi kaart, võib pöörduda abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel ning inimesel on õigus pöörduda talle sobiva ettevõtte poole. Sotsiaalkindlustusametiga lepingu sõlminud abivahendeid müüval ja üürival ettevõttel on õigus teostada tehinguid riigi poolse osalusega. Nimekiri ettevõtetest on leitav SIIT (45.04 KB, XLSX) ja pdf formaadis SIIT (570.43 KB, PDF).

Kui kehtivale isikliku abivahendi kaardile ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, peab inimene ettevõttesse pöördumisel kaasa võtma töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsuse. See nõue ei puuduta vanaduspensioniealisi inimesi.

 

Ettevõtete nimekiri ja teeninduskohad

Alates 1. jaanuarist 2016. a ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Riigipoolse osalusega abivahendi saamiseks on inimesel õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu.

Nimekiri ettevõtetest ja nende teeninduskohtadest on leitav exceli formaadis SIIT (45.04 KB, XLSX)  ja pdf formaadis SIIT (570.43 KB, PDF).

 

Taotluse vorm

Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel või erimenetluse taotlemiseks tuleb täita taotluse vorm, mis on leitav SIIT (33.65 KB, DOCX) .

Kui inimene taotleb isikliku abivahendi kaarti posti või e-posti teel, siis tuleb lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus.

 

Abivahendite määrus

Riigi poolt kompenseeritavate abivahendite nimistu määrab ära Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loeteluga, mis on leitav SIIT.

01.09.2016 jõustusid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ ning määruse lisa „Abivahendite loetelu“ muudatused.

Rakendamise esimene poolaasta tõi välja kehtestatud määruse lisa tehnilised vead ning käesolevaks hetkeks on need ebatäpsused parandatud. Ühtlasi laiendati määruses nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole enam vaja vajaduse tuvastamiseks kordustõendit (üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin) ja pikendati üleminekuperioodi enne 1. jaanuari 2016. a laenutuses olevate abivahendite välja vahetamisele. Muudatusega pikendati aasta võrra üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul kui arstitõendil (perearst, eriarst) või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus tuvastatud ISO-koodi täpsusega, vaid on abivahendit kirjeldatud või märgitud selle nimetus.
Samuti taastati määruse lisas „Abivahendite loetelu“ osade abivahendite puhul võimalus üüril olevaid tooteid osta riigipoolse soodustusega, tehti täpsustusi piirhindades ja piirlimiitide arvestuses ning laiendati individuaalsete toodete ringi.

Üla- ja alajäsemeproteeside puhul kohandub vastav erisus aktiivsusgruppide põhiselt. Seega, kui inimese vajadus muutub ja ta vajab teise aktiivsusgrupi jäsemeproteesi, siis on vajalik uuesti eriarsti või rehabilitatsioonimeeskonna poolt abivahendi vajaduse tuvastamine.

Alates 01.09.2016 on inimesel juba abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes võimalik otsustada, kas soovib näiteks rulaatorit (ISO-koodida 12.06.06), tualetitooli (ISO-koodiga 09.12.03.01) või vanni- ja dušitooli (ISO-koodiga 09.33.03) osta või üürida. Müügi- ja üüritehingute võimaldamise vajadus tuleneb teenuseosutamise praktikast ning Sotsiaalkindlustusametile esitatud erimenetluse taotlustest osasid abivahendeid ka osta.

Rulaatorite puhul on müügitehingu piirmääraks kehtestatud 40% ning piirhinnaks 153 eurot. Tualetitooli puhul on müügitehingu piirmääraks 60% ning piirhinnakas 125 eurot. Piirmäära arvutuse aluseks on võetud toodete ringlust üüriteenusel ning põhimõte, et keskmist kasutusaega arvestades ei oleks riigile müügitehingu korral suuremaid kulusid ühe inimese kohta rohkem, kui üüriteenuse puhul. Piirhind on arvestatud turul olevatest müügihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed. Vanni- ja dušitoolide piirmääraks arvestati müügitehinguga analoogselt 70% ning piirhinnaks 9 eurot, mis on arvestatud turul olevatest üürihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed.

Naha kaitse ja puhastamise vahendite (ISO-koodiga 09.21) piirhinna arvestamist muudeti ning edaspidi arvestatakse piirhind mitte enam 100 ml kohta, vaid kogu piirlimiidi (nt 500 ml) kohta perioodis. Varasem piirhind 100 ml kohta summeritakse lähtuvalt piirlimiidist perioodis (kuus). Muudatuse vajaduse on tinginud rakendamise praktika, kus piirhinna arvestamine 100 ml kohta on infosüsteemides olnud raskendatud, tekitanud ettevõtete poolt esitatud aruannetes segadust ning ülemäärast halduskoormust. Samuti muudeti niisutatud salvrätikute (ISO-koodiga 09.33.30.01) arvestamist ning edaspidi arvestatakse piirhind paki kohta (näiteks 1 pakk) kuus, mitte enam 1 tüki kohta. Varasem piirhind 1 tüki kohta summeritakse lähtuvalt seni kehtinud piirlimiidist 60 tükki perioodis. Pakipõhisele arvestusele üleminek ei halvenda olulisel määral niisutatud salvrätikute kättesaadavust ning annab võimaluse osta ka suurema tükiarvuga tooteid.

Seisuraamide ja -tugede piirmäära tõsteti varasema 70% asemel 90%-ni. Seisuraamide piirmäära tõstmise vajadus 90%-ni tulenes teenuse praktikast, mille korral on kõik püstitõusmisfunktsiooniga ratastooli üürijad, v.a puuetega lapsed, teinud eritaotluse omaosaluse vähendamiseks, kuna 30%-line omaosalus on olnud inimeste jaoks kallis.

Ratastooli muud varuosad (ISO-koodiga 12.24.00) piirhinda tõsteti varasemalt 200 eurolt 400 eurole. Muudatus tagab inimesele abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse piisavamas mahus. Antud muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.
Ortooside ja proteeside abivahendite grupis ühtlustatakse labajalaortooside laste ja täiskasvanute piirlimiidid perioodis. Varasemalt oli piirlimiidiks lastel 2 paari aastas ning täiskasvanutel 1 paar. Edaspidi on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik soetada labajalaortoose 2 paari aastas.

Kuulmisabivahendite varuosade (ISO-koodiga 22.06.21.03) piirhinda tõsteti varasema 300 euro asemel 375 eurole. Muudatus tagab inimesele vajaliku abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse arvestuslikult piisavas mahus. Muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Laiendati üleüldiselt abivahendite loetelus individuaalsusmärget omavate abivahendite ringi. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikele 3 ei ole mitte individuaalse abivahendi eest õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist hoolekandeasutuses, vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. See õigus on aga individuaalsete abivahendite puhul.

Individuaalset abivahendit käsitletakse kui toodet, mis on spetsiaalselt inimesele valmistatud või mida ei ole võimalik anda kasutada järgmisele isikule. Kirjeldatud määratlusest lähtuvalt vaadati abivahendite loetelu täiendavalt üle ning peeti põhjendatuks lisada järgmised abivahendid individuaalsete abivahendite hulka: songaplaastrid, vööd ja bandaažid, rinnaproteesid, silmaproteesid, valgusfiltrid, binoklid ja teleskoobid, kõrvasisesed kuulmisabivahendid, kõrvatagused kuulmisabivahendid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak, implantaadi kõneprotsessor, kõrimikrofon, dialoogiseadmed (kommunikaator).

 

Eelarve jagunemine ja suletud ISO-koodid

Abivahendite rahastus jaguneb Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve vahel. Sellest tulenevalt on abivahendite määruse loetelu lisas abivahendeid, mille abivahendi grupp on suletud ning abivahendi taotlemiseks soodustingimustel tuleb esitada eritaotlus.

Nimekiri suletud ISO-koodidega abivahenditest on leitav SIIT (12.22 KB, XLSX). Nimekiri pdf-formaadis (74.93 KB, PDF) ja docx-formaadis (33.65 KB, DOCX).

 

Abivahendite teatmik

Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loetelu lisaga leiab Riigi Teatajast  SIIT (PDF).

Loetelu põhjal on välja töötatud Abivahendi teatmik, mis on mõeldud arstile või rehabilitatsioonimeeskonnale abistavaks töövahendiks tõendi väljakirjutamisel. Teatmikus on välja toodud kõik riigi poolt kompenseeritavad abivahendid koos ISO-koodide, nimetuste, kirjelduste, näidustuste, abivahendi vajaduse tuvastajate ja piltidega.

Abivahendi teatmiku kohta leiad rohkem informatsiooni ning saad teatmiku alla laadida SIIT (9.07 MB, PDF).

 

Abivahendit müüvale või üürivale ettevõttele

Tulenevalt Sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu abivahendite müügi- ja/või üüriteenuse teenuseosutajaga.

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

Abivahendit müüv või üüriv ettevõtte on kohustatud järgima ja täitma teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“, mis on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001.

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ lisa „Abivahendite loetelu“, on kättesaadav SIIT (11.11 KB, XLSX).

Täiendavat informatsiooni erinevate abivahendite kohta leiate Astangu Keskkonnakohanduste ja abivahendite teabekeskuse poolt koostatud abivahendite teatmikust, mis on kättesaadav SIIT (9.07 MB, PDF).

Hinnapakkumiste vormid: proteesidele (29.44 KB, DOCX), elektrilistele ratastoolidele (28.85 KB, DOCX), manuaalsetele ratastoolidele (31 KB, DOCX) ning invaskuutritele (28.27 KB, DOCX), teiste abivahendite puhul võib ettevõte kasutada ettevõttes olemasolevat hinnapakkumise vormi.

Abivahendite rahastus jaguneb Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve vahel. Sellest tulenevalt on abivahendite määruse loetelu lisas abivahendeid, mille abivahendi grupp on suletud ning abivahendi taotlemiseks soodustingimustel tuleb esitada eritaotlus. Alates 1. jaanuarist teenuse osutamiseks suletud abivahendite ISO-koodid on kättesaadavad xlsx formaadis (12.22 KB, XLSX), pdf formaadis (74.93 KB, PDF) ja docx-formaadis (14.19 KB, DOCX).                   

Abivahendeid müüvad või üürivad ettevõtted, kes taotlevad esmakordselt lepingu sõlmimist, soovitame pöörduda informatsiooni saamiseks sotsiaalteenuste üksuse peaspetsialisti Merlin Veinbergi poole telefonil 640 8123 või e-posti aadressil: Merlin.Veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

 

Hinnapakkumiste vormid


Proteeside, elektriliste ratastoolide, manuaalsete ratastoolide ning invaskuutrite hinnapakkumiste koostamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud vormi. Teiste abivahendite puhul võib ettevõte kasutada ettevõttes olemasolevat hinnapakkumise vormi. 

Hinnapakkumise vorm - elektrilised ratastoolid     *.docx (28.85 KB, DOCX)

Hinnapakkumise vorm - invaskuutrid       *.docx (28.27 KB, DOCX)

Hinnapakkumise vorm - manuaalratastoolid        *.docx (31 KB, DOCX)

Hinnapakkumise vorm - protees             *.docx (29.44 KB, DOCX)

 

 

Teade abivahendit müüvale või üürivale ettevõttele

Tulenevalt Sotsiaalhoolekande seadusest sõlmib Sotsiaalkindlustusamet riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu abivahendite müügi- ja/või üüriteenuse teenuseosutajaga.
Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, millega Sotsiaalkindlustusamet ja abivahendi müüja või üürija lepivad kokku korras, millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse.

Tasu ülevõtmise leping sõlmitakse ettevõttega, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 55 sätestatud nõuetele. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et abivahendi müüjal või üürijal on maksuvõlg, siis võib Sotsiaalkindlustusamet lepingut mitte sõlmida.

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus, mille vorm on leitav SIIT (24.58 KB, DOCX).

Taotlust täites palume arvestada, et lepingu kontaktisikud lisatakse abivahendeid müüvate või üürivate ettevõtete elektroonilisse nimekirja, mille kaudu edastatakse abivahendeid müüvatele või üürivatele ettevõttetele jooksvalt olulist infot. Eeldame, et lepingu kontaktisik teavitab olulisest infost asutuse huvitatud isikuid.

Taotlusele ettevõtte teeninduskohtade märkimisel palume arvestada, et kontaktandmed lisatakse ettevõtete nimekirja, mis antakse isikule kaasa isikliku abivahendi kaardi väljastamisel.

Ettevõtetega sõlmitava lepingu põhi ja lepingu lisad:

Müügi-ja üürileping (23.69 KB, DOCX)

Lisa 1 Järjekorda lisatud isikute nimekiri (12.89 KB, XLSX)

Lisa 2 Järjekorrateade isikule (15.19 KB, DOCX)

Lisa 3 Tehingute ja tööealiste seire koondaruande vorm (12.48 KB, XLSX)

Lisa 4 Isikliku abivahendi kaardi tehingute lisaleht (11.11 KB, XLSX)

Lisa 5 Tööhõive staatuse ankeet (79 KB, XLS)

Lisa 6 Keeldumise avaldus (111.39 KB, PDF)

Lisa 7 Hinnapakkumise vorm manuaalsetele ratastoolidele (31 KB, DOCX)

Lisa 8 Hinnapakkumise vorm elektrilistele ratastoolidele (28.87 KB, DOCX)

Lisa 9 Hinnapakkumise vorm invarolleritele (28.28 KB, DOCX)

Lisa 10 Hinnapakkumise vorm proteesidele (28.75 KB, DOCX)

Lisa 11 Hinnapakkumise üldvorm (26.07 KB, DOCX)

Lisa 12 Abistav materjal - Tööealiste seireandmete kogumine (17.92 KB, DOCX)

Lisa 13 Abistav materjal - Korralise hooldustööde nimekiri (252.6 KB, PDF)

Abivahendeid müüvad või üürivad ettevõtted, kes taotlevad esmakordselt lepingu sõlmimist, soovitame pöörduda informatsiooni saamiseks sotsiaalteenuste üksuse peaspetsialisti Merlin Veinbergi poole telefonil 640 8123 või e-posti aadressil: Merlin.Veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee