Sa oled siin

Puude korduma kippuvad küsimused

 

 

1. Mis on puue?

 

Puue on inimese tevisekahjustus, mis koosmõjus erinevate suhestumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab inimesel ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Tervisekahjustus üksi ei ole veel puue. Puue võib olla  ajas muutuv, kuna tervisekahjustus, inimese toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole (nt haiguse progresseerumine või osaline tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm tulemusel). Seetõttu hinnatakse inimest teatud aja tagant uuesti (kuni 5 a.). Korduvhindamisel vaadatakse seda, kas toimetulek on muutunud, kas kõrvalabivajadus on suurenenud või vähenenud.

2. Kuidas puuet taotleda?

Kui puue on eelnevalt tuvastatud, siis otsus on kehtiv kuni otsusel märgitud kuupäevani. Selle perioodi jooksul maksame sulle juba määratud sotsiaaltoetust.

Palun esita uus puude tuvastamise taotlus siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Vajaduse korral võid esitada taotluse puude tuvastamiseks ka enne tähtaja lõppu, nt kui sinu terviseseisundis on olulised muutused.

Kui sa oled tööealine isik, siis on sul võimalik taotleda puuet esitades taotluse sotsiaalkindlustusametile. Kui soovid üheaegselt taotleda nii töövõime hindamist kui puude tuvastamist, saad esitada ühistaotluse.

Puude tuvastamiseks saad taotluse esitada:

3. Kes on puudega inimene?

Tööealise puudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kelle igapäevatoimingud ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud, piiratud või takistatud.

Puude raskusastmeid on kolm – sügav, raske ja keskmine puue. Keskmine puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on raskendatud. Raske puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sügav puue on inimesel, kelle igapäevatoimingutes ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Lapse ja vanaduspensionärist puudega inimese määratlus.

Puue on inimesel, kellel on kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus võrreldes eakaaslastega suurem. Kõrvalabi ja juhendamine on abi osutamine söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Järelevalve on ohutuse tagamine.

Keskmine puue on inimesel, kes vajab regulaarset kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Raske puue on inimesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Sügav puue on inmesel, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.


4. Kes peaks puuet taotlema?

Taotle puude tuvastamist siis, kui sul on terviseprobleemide tõttu raske igapäevaelus toime tulla ja ühiskonnas tegutseda või sa vajad igapäevaelus eakaaslastest rohkem juhendamist, järelevalvet ning abi.

5. Kuidas tuvastatakse puuet?

 

Puuet tuvastab sotsiaalkindlustusamet nii lastel, tööealistel kui ka vanaduspensioniealistel. Tööealiste puude tuvastamine erineb laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamisest.

Puude tuvastamisel võtame arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, elukeskkonda. Muuhulgas arvestame, kas ja kui palju leevendavad piiranguid määratud ravi ja abivahendid.

6. Milline on tööealise inimese puude tuvastamise metoodika?

Puude tuvastamise taotluses tuleb inimesel vastata küsimustele, mis puudutavad inimese toimetulekut ja hakkamasaamist 7 valdkonnas – liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimeste-vaheline lävimine ja suhted.

Taotluse küsimustele vastates annab inimene kõigepealt ise hinnangu oma toimetulekule ja hakkamasaamisele. Seejärel hindab ekspertarst inimesel esinevaid piiranguid. Ekspertarst hindab piiranguid nullist neljani (0 - piirangut ei tuvasta, 4 - esineb täielik piirang). Ekspertarst peab antud hinnangut põhjendama. Taotlust viimasena läbi vaatav sotsiaalkindlustusameti menetleja võib ekspertarsti hinnangut inimese sotsiaalset suutlikkust arvesse võttes korrigeerida 0,5 ühikuga, mis võib mõjutada määratavat puude raskusastet.

Puue ja selle raskusaste tuvastatakse valdkonna järgi, milles esinevad piirangud on kõige suuremad.

Kui inimese taotlus on läbi vaadatud, saadetakse talle puude otsus. Puude otsusel märgitakse ära kõik inimesel esinevad funktsioonihäired vastavalt puude raskusastmele.

7. Milline on lapse ja vanaduspensioniealise puude tuvastamise metoodika?

Taotluse küsimustele vastates annab inimene kõigepealt ise hinnangu oma kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele ning seejärel annab hinnangu ekspertarst. Ekspertarst hindab inimese eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust. Vastavalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sagedusele tuvastab ekspertarst puude raskusastme. Puude raskusastme otsuse vormistab sotsiaalkindlustusameti menetleja.

8. Millised toetused on puudega inimestele?

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid või nende hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Sotsiaaltoetusi saab taotleda sotsiaalkindlustusametist. Sotsiaaltoetust maksame vastavalt puude raskusastmele ja valdkonnale, kus esinevad kõige suuremad piirangud. Rohkem infot sotsiaaltoetuste kohta https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Puuetega%20inimeste%20sotsiaaltoetused

Puuetega inimestele teevad soodustusi ka mitmed teenusepakkujad. Näiteks soodustused ühistranspordis, praamisõidul, muuseumides ja teatrites.