Sa oled siin

Seksuaalvägivalda kogenud ohvri kompleksteenus tervishoiuasutustes

 

 

 

 

Seksuaalvägivalla ohvrite multidistsiplinaarse kompleksteenusega arendamist alustasime 2017. aastal. Meie eesmärgiks on võimaldada seksuaalvägivalla ohvritele aastast 2021 komplekset abi neljas Eesti piirkonnas. 

Töösuuna üldeesmärgiks on seksuaalvägivalla ohvritele multidistsiplinaarse kompleksteenuse koordineerimine ja arendamine valitud tervishoiuasutustes.  Üldeesmärgiks on vähendada seksuaalvägivalla ohvritele sobivate teenuste puudumisest tingitud üldist koormust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile ning ühiskonnale tervikuna. 

Selle saavutamiseks on töösuuna alaeesmärkideks: 

  1. Pakkuda koordineeritult valdkonna asjatundjaid ühendavat standardiseeritud abi  nelja Eesti piirkonna tervishoiuasutustes, mis võimaldab SV ohvritel saada vahetult traumaolukorras esmast abi  ja järelravi ennetamaks  SVst tingitud kehalise ja vaimse tervise ning sotsiaalse toimetuleku pikaajalisi probleeme. 

  2. Kindlustada ja arendada seksuaalkuriteoga seotud standardiseeritud tõendite kogumist tervishoiuasutustes, et senisest paremini menetleda SVga seotud kuritegusid Eestis. 

  3. Seada sisse süsteem, mis võimaldab järjepidevalt SVga seotud pöördumiste kohta andmeid koguda ja analüüsida, nt  pöördunute hulk tervishoiuasutustesse ja sealt edasi politseisse; aeg, mil pöördutakse abi saamiseks; SV ohvrite ja toimepanijate profiil; SVst tingitud ja pöördumisel registreeritud tervisekahjud.

  4. Arendada koostööd eri osapoolte vahel (tervishoiuasutused, politsei, kohtumeedikud, prokuratuur, tugikeskused jm).

  5. Teavitada SV ohvreid, nende lähedasi, spetsialiste ja laiemat avalikkust loodavatest teenustest tervishoiuasutuses aidates kaasa teadlikkuse suurendamisele SV lubamatusest ja abi olemasolust. 

  6. Osaleda SV ohvrite abistamiseks jätkusuutliku strateegia väljatöötamisel ministeeriumidevahelises juhtrühmas, et SV kompleksteenuse pakkumine oleks tulevikus jätkusuutlik (vastavalt vajadusele teenuste viimine haigekassa hinnakirja, teenusega seotud kulude jätkusuutlik rahastus, koolitused, jätkuv valmidus tõendmaterjali kogumiseks). 

Töösuuna sihtrühmaks on SV järgselt tervishoiuasutusse abi järele pöördunud inimesed sõltumata soost ja vanusest, naiste osakaal on prognoositavalt 95%. SV ohvrid pöörduvad vabatahtlikult. Prognoosikohaselt, kui üldine teadlikkus SV lubamatusest ja ohvritele loodavatest teenustest kasvab, siis sihtgrupi arv ja hõlmatus suureneb. 

Teenuse koordineerimine, meeskondade juhendamine, teenuse kvaliteedi arendamine ning tööjuhenduse- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel.

Töösuuna eest vastutav koordinaator:

Keete Janter

Keete.janter@sotsiaalkindlustusamet.ee

Valdkonna sisueksperdid:

Kai Part
kai.part@kliinikum.ee
 
Made Laanpere
Made.laanpere@ut.ee
 
 

Töösuuna oodatavad tulemused 

  • Toimivad eri valdkonna spetsialiste ühendavad standardiseeritud abi- ja nõustamisteenused neljas Eesti piirkonnas;  
  • on pakutud teenuseid SV ohvritele (esmane abi vahetus traumaolukorras ja järelravi); 
  • on sisse viidud standardiseeritud tõendmaterjali kogumine, hoiustamine ja üleandmine uurimisorganitele kaasatud tervishoiuasutustes; 
  • on koordineeritult pakutud juhendamist ja nõustamist SV meeskondadele tervishoiuasutustes; 
  • toimiv koostöö SV ohvriga seotud osapoolte vahel;
  • on paikkonniti läbi viidud teavitustegevused loodavate teenuste kohta;  
  • on olemas strateegia teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. 

 

 

 

Teenuse lühikirjeldus

Seksuaalvägivalda kogenud ohver saab pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt kolme teenusepakkuja juurde:

  • Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Sõle 23
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi L.Puusepa 8
  • Tartu Seksuaaltervise kliinikusse Vaksali 17

Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla (SV) ohvrid kiiret esmast abi koos  nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega.

Meditsiiniline läbivaatus toimub koos tõendmaterjali kogumisega, eesmärgiga see säilitada tervishoiuasutuses kindlaksmääratud aja jooksul juhul, kui ohver soovib hiljem veel politseisse pöörduda. Nõustamise kaudu toetatakse ohvri toimetulekut, pöördumist õigussüsteemi ning tema aktiivset suunamist järelravisse. Järelravi seisneb meditsiinilises ja psühhosotsiaalses aktiivses jälgimises ennetamaks SV tingitud pikaajalisi tervisemõjusid ning aitab välja selgitada need ohvrid, kes vajavad edasist suunamist psühholoogilise, psühhiaatrilise, eriarstliku jms abi järele.

SV ohvriga tegeleb tervishoiuasutuses kas valvepersonal või spetsiaalselt väljakutsutav spetsialist. Ohvri pöördumine võib toimuda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu või naistekliiniku vastuvõtuosakonna kaudu. Järelravi toimub ambulatoorsete vastuvõttudena. Järelravi osutajaks on naistearst koos õe/ämmaemandaga ja vajadusel psühholoog/terapeut. Haigla poolt on määratud vastav kontaktisik (koordinaator), kes koordineerib teenuseid ning teeb koostööd Sotsiaalkindlustusameti poolsete teenuste sisuekspertidega. Abi pakkumine on standardiseeritud vastavalt juhendile http://www.ens.ee/Ravijuhendid/sv_ohvrite_abistamise_juhend_eesti_demo.pdf (PDF)

Abi vahetus traumaolukorras

  1. esmane nõustamine – ohvriga kontakti loomine ning esmane seisundi hindamine; ettevalmistus läbivaatuseks ja tõendite kogumiseks; nõustamine politseisse pöördumiseks; ohvri, laste, pereliikmete turvalisuse hindamine; koju/varjupaika suunamine; vajadusel kontakti loomine sotsiaalabiasutustega; lähedaste esmane nõustamine; teave ja nõusolek järelravist ja kontaktide edastamine järelravi pakkujale.
  1. meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega (bioloogilise materjali kogumine ohvri kehalt/riietelt DNA isoleerimiseks), vigastuste kirjeldamise ja pildimaterjali salvestamisega, STLI/HIV analüüside kogumisega, vajadusel STLI/HIV kontaktijärgse ennetava ravi alustamisega ja soovimatu raseduse ennetamisega.

Järelravi  sisaldab tegevusi, mis on vajalikud võimalike seksuaalsel teel levivate infektsioonide/HIV-i nakatumise ja soovimatu raseduse kindlakstegemiseks, vaimse tervise probleemide, sotsiaalse toimetulematuse ja krooniliste somaatiliste haiguste avastamiseks ja ennetamiseks. Järelravi töö meetodiks on aktiivne kontakti loomine ohvriga (e-maili ja telefoni teel vastuvõtule kutsumine ja meeldetuletuste saatmine, telefoni teel nõustamine) ja visiitide läbiviimine.

Psühholoogiline abi (psühhoteraapia) on vajalik prognoositavalt 50%-le ohvritest.

Kõiki loetletud teenuseid pakutakse eelnevalt nõustatud seksuaalvägivalla ohvritele nende nõusolekul ja soovil.

 

 

 

Teenusepakkujad

Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid:
 

Põhja Piirkond:

Lääne-Tallinna Keskhaigla
Sõle 23, Tallinn
erakorraline vastuvõtt
vastuvõtutuba tel 53424724
http://www.synnitusmaja.ee/osakonnad/naise-tervis/erakorraline-vastuvott/

 

Lõuna Piirkond:

Tartu Ülikooli Kliinikum
L. Puusepa 8, Tartu
erakorralise meditsiini osakond ja naistekliinik
günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
https://www.kliinikum.ee/

 

Tartu Seksuaaltervise Kliinik
Vaksali 17, Tartu

tel 7442086
http://www.tstk.ee/sisu-abi-seksuaalvagivalla-korral