Sa oled siin

Pension, liigid ja soodustused

Pensionisüsteem, pensionite liigid, soodustused ja kutsealade sooduspensionid

 

Pension on makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek.

Pensionisüsteem toetub kolmele sambale.

  • I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet.
  • II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus.
  • III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad.

Riiklike pensionite liigid:

  • vanaduspension – oled jõudnud vanaduspensioni ikka
  • ennetähtaegne vanaduspension – sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat
  • edasilükatud vanaduspension – soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga
  • soodustingimustel vanaduspension – oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem
  • toitjakaotuspension – keegi su pereliikmetest on surnud
  • töövõimetuspension – sinu töövõime on vähenenud
  • rahvapension – sul on täitunud vanaduspensioni iga, aga sul ei ole pensionistaaži

Kutsealade sooduspensionid:

  • sooduspension kutsealade loetelu 1 ja 2 alusel – oled töötanud tervist kahjustaval kutsealal
  • väljateenitud aastate pension – oled teinud sellist tööd, mis ei võimalda teatud vanuses enam jätkata samas ametis
  • politseiametniku pension – oled töötanud politseiametnikuna
  • prokuröri pension – oled töötanud prokurörina
  • kaitseväelase pension – oled teeninud kaitseväelasena
  • kohtuniku pension – oled töötanud kohtunikuna
  • riigikontrolli pension – oled töötanud Riigikontrollis
  • õiguskantsleri pension – oled töötanud õiguskantslerina või õiguskantsleri asetäitja- nõunikuna

 

 

Vanaduspension


Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud vanus ja pensionistaaž.

1. jaanuarist 2017 hakkab vanaduspensioni iga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioni iga suureneb vastavalt sünniaastale.

Sünniaasta  Vanaduspensioni iga
1953 63 a
1954 63 a 3 kuud
1955 63 a 6 kuud
1956 63 a 9 kuud
1957 64 a
1958 64 a 3 kuud
1959 64 a 6 kuud
1960 64 a 9 kuud
1961 ja hiljem 65 a

Vanaduspensioni saamiseks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Vanaduspensionit makstakse ka siis, kui sa töötad.

Vanaduspensioni taotlemine.

 

 

Edasilükatud vanaduspension

 

Sa ei pea vanaduspensionit taotlema kohe, kui jõuad vanaduspensioni ikka. Kui lükkad pensioni saamise edasi, siis suureneb sinu edasilükatud vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud sinu jõudmisest vanaduspensioni ikka.

  • Näiteks. Kui taotled edasilükatud vanaduspensionit kaks aastat pärast vanaduspensioni ikka jõudmist, suurendame sinu igakuist vanaduspensionit 24 kuud x 0,9% = 21,6%.

Kui sa juba saad mõnda teist liiki pensionit, sealhulgas välisriigist, ei ole sul õigust saada edasilükatud vanaduspensionit.

 

 

Ennetähtaegne vanaduspension

 

Ennetähtaegset vanaduspensionit saad, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • sa ei tööta
  • sul on kolm või vähem aastat jäänud vanaduspensioni eani
  • sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži

Ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämisel on su pension iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra väiksem. Arvestus toimub täiskuudega ning poolikud kuud loetakse täiskuudeks.

  • Näide. Kui sa lähed ennetähtaegsele vanaduspensionile 11 kuud ja 4 päev varem, siis oled läinud 12 kuud varem pensionile.

Kõige varem saad pensionile minna kolm aastat enne vanaduspensioni iga. See vähendab sinu pensioni suurust 36 kuud x 0,4% = 14,4% võrra kuus. Sama protsendi võrra vähendatud pensionit saad ka pärast vanaduspensioni ikka jõudmist.

Kui sa juba saad ennetähtaegset vanaduspensionit, kuid lähed enne pensioni ikka jõudmist uuesti tööle, ei saa sa enam tööle asumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast pensionit.

Pensioni hakkad saama jälle kas pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioni ikka jõudmist.

Kui oled juba vanaduspensioni eas, on sul õigus nii töötada kui ka saada pensionit. Töötamise korral suureneb sinu pension isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

Ennetähtaegset pensionit ei maksta kui sa töötad ehk saad sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või tegutsed füüsilisest isikust ettevõtjana.

Kui oled füüsilisest isikust ettevõtja tekib sul õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile siis kui oled peatanud või lõpetanud Äriregistris enda tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana.

  • Näide. Jürjo töötas aastaid laotöölisena. Kuna firmal ei läinud hästi, siis tuli töötajaid koondada. Jürjo vabastati töölt kaks aastat enne vanaduspensioni ea saabumist. Jürjo taotles ennetähtaegset vanaduspensionit.
  • Näide. Juhan on füüsilisest isikust ettevõtja. Juhan soovib minna ennetähtaegsele vanaduspensionile. Kuna Juhan tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, siis ta ei saa ennetähtaegset vanaduspensionit.

Ennetähtaegse vanaduspensioni taotlemine.

 

 

Soodustingimustel vanaduspension

 

Saad minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui oled ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja.

  • 5 aastat varem saad vanaduspensionile minna kui oled vähemalt kaheksa aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last
  • 5 aastat varem saad vanaduspensionile minna kui oled vähemalt kaheksa aastat kasvatanud viite või enamat last
  • 3 aastat varem saad vanaduspensionile minna kui oled vähemalt kaheksa aastat kasvatanud nelja last
  • 1 aastat varem saad vanaduspensionile minna kui oled vähemalt kaheksa aastat kasvatanud kolme last

Kui samade laste suhtes on mitmel inimesel õigus soodustingimustel vanaduspensionile, siis lepivad nad omavahel kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult, vaata lehte „blanketid“.

Hüpofüsaarse kääbuskasvuga inimene saab jääda soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt. Selleks peab ta esitama meditsiinidokumendi (eri- või perearsti teatis), mis tõendab hüpofüsaarset kääbuskasvu.

Soodustingimustel vanaduspensioni taotlemine.

 

 

Toitjakaotuspension

 

Kui keegi perekonnas sureb, siis on pereliikmetel võimalik taotleda toitjakaotuspensionit.

Toitjakaotuspensionit saad, kui oled surnud pereliikme

  • alla 18-aastane laps;
  • 18–24-aastane laps ja õpid statsionaarses õppes;
  • lesk ja su töövõime on vähenenud;
  • vanaduspensioniealine lesk;
  • vanaduspensioniealine vanem;
  • vanem ja su töövõime on vähenenud;
  • mittetöötav lesk ja oled rase;
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta.

Toitjakaotuspensionit saad juhul, kui surnud pereliikmel oli omandatud pensionistaaž, mille suurus sõltub vanusest surma hetkel.

Vanus  Vajalik pensionistaaž
16-24 0 aastat
25-26 1 aasta
27-28 2 aastat
29-30 3 aastat
31-32 4 aastat
33-35 5 aastat
36-38 6 aastat
39-41 7 aastat
42-44 8 aastat
45-47 9 aastat
48-50 10 aastat
51-53 11 aastat
54-56 12 aastat
57-59 13 aastat
60-62 14 aastat

Kui inimene suri töövigastuse või kutsehaiguse tõttu, makstakse toitjakaotuspensionit ka pensionistaaži puudumisel.

Toitjakaotuspensioni taotlemine.

 

 

Töövõimetuspension

 

Töövõimetuspensionit saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimekaotuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla kas täielik (100%) või osaline (10-90%). Töövõimetuspensionit makstakse 40–100%-lise töövõime kaotuse korral.

Alates 1. juulist 2016 ei lisandu enam uusi töövõimetuspensione.

Töövõimetuspensione maksame välja kuni ekspertiisiotsuse kehtivuse lõpuni.

Kui sulle määratud töövõimetuspension lõpeb kuni 6 kuud enne vanaduspensioni iga, jätkame pensioni maksmist kuni vanaduspensioni eani. Sa ei pea vanaduspensioni saamiseks uut taotlust esitama.

Enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi ja pensioni taotlused vaatame läbi ja tuvastame püsiva töövõimetuse enne 1. jaanuari kehtinud reeglite alusel.

  • Näide. Eduard on 35-aastane ja tal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 60% kuni 30.06.2017. Meie maksame töövõimetuspensionit kuni 30.06.2017. Korduvekspertiisi tähtaja saabudes võib Eduard pöörduda töövõime hindamiseks ja töövõime toetuse taotlemiseks töötukassasse.
  • Näide. Hubert on 35-aastane ja tal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 60% kuni 30.06.2017. Meie maksame töövõimetuspensionit kuni 30.06.2017. Hubert taotleb 15.02 2017 ennetähtaegselt töövõime hindamist töötukassalt. Töötukassa tuvastab tal osalise töövõime alates 15.02.2017. Meie tunnistame kehtetuks püsiva töövõime ekspertiisiotsuse alates 01.03.2017 ning lõpetame töövõimetuspensioni maksmise. Hubertile hakkab maksma töövõimetoetust töötukassa.
  • Näide. Linda on sündinud 01.05.1954. Tal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 40% kuni vanaduspensioni eani. Tema vanaduspensioni iga on 63 aastat ja 3 kuud, mis saabub 01.08.2017. Meie maksame töövõimetuspensionit kuni 31.07.2017. Alates 01.08.2017 hakkab Linda saama vanaduspensionit.

Alates 01.01.2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust töötukassa. Töövõimereformist lähemalt.

 

 

Rahvapension

 

Sul on õigus saada rahvapensionit vanaduse korral, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • sa oled jõudnud vanaduspensioni ikka
  • sul ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži
  • sa oled elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis.

Sul on õigus rahvapensionile ka toitjakaotuse korral, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž
  • surnud perekonnaliige elas vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt ühe aasta Eestis.

Kehtiv rahvapensioni määr on 167,40 eurot.

Rahvapensioni taotlemine.

 

 

Kutsealade sooduspensionid

 

Kutsealade sooduspensionid on:

Väljateenitud aastate pension (loe väljateenitud aastate pensionist lähemalt

Politseiametniku pension

Sul on õigus politseiametniku pensionile, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused: 

  • oled politseiametnik
  • oled vähemalt 55-aastane
  • sul on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž
  •  oled viis viimast aastat olnud politseiametnik

Politseiametniku pensionit hakkad saama pärast politseiteenistusest vabastamist.

Politseiametniku pensioni suurus on 50% sinu valitud politseiametniku ametipalgast. Saad valida pensioni suuruse arvutamise aluseks

  • viimase ametikoha palgaastmele vastava palgamäära või

  • teenistuse viie viimase aasta soodsaima palgamäära, mida teenisid vähemalt 12 kuud järjest.

Politsei- ja piirivalveamet väljastab sulle teatise, mis tõendab sinu politseiteenistuse staaži, valitud ametipalka ja teenistusastmetasu suurust.

Politseiametniku pensioni taotlemine.

Prokuröri ​pension

Saad prokuröri vanaduspensioni, kui:

  • oled prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat või
  • oled prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt politseiametnikuna vähemalt 10 aastat
  • oled jõudnud vanaduspensioni ikka

Sinu prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 % sinu viimasele ametikohale vastavast minimaalsest palgamäärast. Kui muutub minimaalne palgamäär arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber.

Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal.

Saad prokuröri töövõimehüvitist, kui:

  • sul on vähenenud töövõime
  • oled jõudnud vanaduspensioni ikka
  • olid prokurör seisuga 01.07.2016
  • oled töötanud 15 aastat prokurörina

Prokurörina töötamist saad tõendada ametniku teenistuslehega. Sinu töövõimehüvitise suurus on:

  • osalise töövõime korral 50% viimase ametikoha minimaalsest palgamäärast
  • puuduva töövõime korral 65% viimase ametikoha minimaalsest palgamäärast

Prokurörina on sul võimalus vähenenud töövõime korral taotleda töötukassast ka töövõimetoetust. Sellisel juhul tuleb sul valida töövõimetoetuse ja prokuröri töövõimehüvitise vahel. Töövõimetoetust ja töövõimehüvitist samaaegselt ei maksta.

Prokuröri vanaduspensioni taotlemine.

Kaitseväelase pension

Saad tegevteenistuspensionit, kui:

  • oled vähemalt 50-aastane
  • sul on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.

Tegevteenistuspensionit hakkad saama pärast teenistusest vabastamist. Sinu tegevteenistuspensioni suurus on 50% kaitseväelase ametikoha palgaastmestiku keskmisest palgast. Kaitseväe teatisega saad tõendada tegevteenistuse staaži ja valitud ametipalka. Kaitseväe teatise väljastab Kaitseväe Peastaabi personaliosakond.

Saad kaitseväelase töövõimetuspensionit, kui:

  • kaitseväe arstlik komisjon on tuvastanud, et sul on teenistusülesannete täitmise tõttu püsiv töövõimetus.

Sinu töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse viimane statistikaameti avaldatud pooleteistkordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Kaitseväelase toitjakaotuspensionit saab teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelase perekonnaliige, kelleks on laps, õde, vend, vanem või lesk.

Kaitseväelase toitjakaotuspensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse viimane statistikaameti avaldatud pooleteistkordne Eesti keskmine brutokuupalk

Kaitseväelase pensioni taotlemine.

Kohtuniku pension

Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks peab sul olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  • oled kohtunikuna töötanud pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja sa olid 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
  • olid 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja sa oled pensionile jäämise ajaks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
  • oled olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja sa olid 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 10 aastat ning sul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
  • olid 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja sa oled pensionile jäämise ajaks töötanud kohtunikuna vähemalt 10 aastat ning sul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
  • kui sul on tuvastatud 100%, 90% või 80%-line püsiv töövõime kaotus, on sul õigus taotleda kohtuniku vanaduspensionit kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud korra alusel.

Kohtuniku väljateenitud aastate pension

Kohtuniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks peab sul olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  • oled olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning sa oled 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
  • olid 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning sa oled pensionile jäämise ajaks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat

Kohtuniku väljateenitud aastate pensioni saamine ei sõltu kohtuniku vanusest.

Kohtuniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast.

Riigikontrolli pension

Riigikontrolli ametipensionit saavad riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör. Riigikontrolöri ametipensioni saamise eeldused vanaduspensioni ikka jõudmisel on:

  • oled 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat;
  • oled 2013. aasta 1. jaanuaril ametis riigikontrolörina ja oled töötanud sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

Riigikontrolöri ametipensioni suurus on:

  • 50 % riigikontrolöri ametipalgast, kui oled töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt viis aastat;
  • 70 % riigikontrolöri ametipalgast, kui oled töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt kümme aastat.

Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni saamise eeldused vanaduspensioni ikka jõudmisel on:

  • oled 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
  • oled 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna, sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina;
  • oled 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja sul on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kogu staaž saab täis pensionile jäämise ajaks;
  • oled 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja sul on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning nimetatud staažid saavad täis pensionile jäämise ajaks;
  • oled 2013. aasta 1. jaanuaril riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja oled selleks ajaks töötanud vähemalt viis aastat

Riigikontrolli peakontrolörina ja sul on vähemalt 50 protsenti 15-aastasest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku staažist, mis saab täis pensionile jäämise ajaks.

Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus on 60% ametipalgast.

Õiguskantsleri​ pension

Kui sa jõuad vanaduspensioni ikka, on sul õigus saada õiguskantsleri ametipensionit, kui sa olid:

  • 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud õiguskantslerina vähemalt viis aastat;
  • 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantslerina ja olid töötanud sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

Õiguskantsleri ametipensioni suurus on 70% ametipalgast.

Õiguskantsleri ülalpeetava toitjakaotuspensionit saab õiguskantsleri ülalpidamisel olnud töövõimetu pereliige 2013. aasta 1. jaanuaril ametis olnud õiguskantsleri surma korral ametis oleku ajal.

Toitjakaotuspensioni suurus on 17,5% ametipalgast.

Toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5% ametipalgast.

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile saamise eeldused vanaduspensioni ikka jõudmisel on järgmised:

  • olid 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 20 aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses, sealhulgas vähemalt viis aastat õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna;
  • olid 2013. aasta 1. jaanuaril ametis õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna ja sul oli selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kogustaaž täitub pensionile mineku ajaks;
  • 2013. aasta 1. jaanuaril kohtunik, notar, vandeadvokaat, kõrgkooli õppejõud või avalikus teenistuses ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane õiguskantsleri asetäitja-nõuniku staaž ja vähemalt 50 protsenti 20-aastasest staažist õiguskantsleri asetäitjana-nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina, kõrgkooli õppejõuna või avalikus teenistuses ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus on 65% ametipalgast.

Ametipensionit ei maksta õiguskantslerina ja õiguskantsleri asetäitja-nõunikuna töötamisel samuti töötamisel Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina.

 

 

Tervistkahjustavatel töötingimustel töötamine

 

Saad minna vanaduspensioni east 10 aastat varem pensionile, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • Oled töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel loetelu nr 1 alusel.
  • Sul on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat oled töötanud neil kutsealadel või töödel.
  • Oled töötanud neil kutsealadel või töödel täistööajaga.
  • Oled lõpetanud töötamise tervist kahjustavatel kutsealadel või töödel.

Saad minna vanaduspensioni east 5 aastat varem pensionile, kui sul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • Oled teinud tervist kahjustavaid töid või oled töötanud rasketes töötingimustes loetelu nr 2 alusel.
  • Sul on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud oled töötanud neil kutsealadel või töödel.
  • Oled töötanud neil kutsealadel või töödel täistööajaga.
  • Oled lõpetanud töötamise tervist kahjustavatel kutsealadel või töödel.

Kui andmed töötingimuste kohta ei kajastu sinu tööraamatus, on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja esitada lisadokumente. Töötingimusi tervist kahjustavatel töödel saab tõendada tööandja tõendi, ametijuhendi, arhiiviteatisega jne.

 

 

Väljateenitud aastate pension

 

Sul on õigus väljateenitud aastate pensionile, kui oled töötanud kutsealal, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa sa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada.

Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on:

Politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel

  • Kui oled töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas vähemalt 25 aastat, saad väljateenitud aastate pensionit.
  • Kui sind on teenistusest vabastatud vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu, saad väljateenitud aastate pensionit, kui
    • sul on teenistusest vabastamise päeval jäänud vanaduspensioni eani 5 või vähem aastat;
    • sul on üldine pensionistaaž vähemalt 25 aastat;
    • sa oled töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas vähemalt 12 aastat ja 6 kuud.

 

Tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel

  • Saad väljateenitud aastate pensionit, kui oled töötanud
    • lennukoosseisu töötajana või katselendurina vähemalt 25 aastat.
  • Saad väljateenitud aastate pensionile 10 aastat enne vanaduspensioni iga, kui oled töötanud lennuliikluse lennujuhina või lennuinformaatorina (dispetšerina) ja
    • sul on vähemalt 20-aastane pensionistaaž
    • sa oled töötanud lennuliikluse vahetul juhtimisel vähemalt 10 aastat.
  • Saad väljateenitud aastate pensionile 5 aastat enne vanaduspensioni iga, kui oled töötanud insener-tehnilise teenistuse töötajana ja
    • sul on vähemalt 25-aastane pensionistaaž
    • sa oled töötanud insener-tehnilises teenistuses 20 aastat.
  • Saad väljateenitud aastate pensionile 10 aastat enne vanaduspensioni iga, kui oled töötanud stjuuardina, instruktor-stjuuardina, stjuardessina või instruktor-stjuardessina ja
    • sul on vähemalt 20-aastane pensionistaaž
    • sa oled töötanud nimetatud kutsealadel 10 aastat.

 

Allmaa‑ ja pealmaamäetöölistel

Saad väljateenitud aastate pensionit olenemata vanusest, kui oled töötanud kogu tööpäeva allmaa- või pealmaamäetöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel või kaevanduste ehitamisel vähemalt 25 aastat.

Saad väljateenitud aastate pensionit olenemata vanusest, kui oled töötanud kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel koristustöölisena, läbindajana või väljamismasina juhina vähemalt 20 aastat.

Allmaa- ja pealmaamäetööde kutsealad:

  • lõhkeaukude puurija, lõhkaja, lõhkemeister
  • (allmaa) mäemontaažitööline
  • (allmaa) pinnase uhtija
  • toestaja (koristusel, toestamisel, maavarade kaevandamisel)
  • puurseadme juht ja tema abi
  • vibrolaaduri juht, laadurveoki juht, läbindijuht
  • hüdrotäidiseseguri juht
  • laadurijuht
  • skreepervintsi juht
  • allmaaseadmete masinist
  • elektriveduri juht (allmaatööl)
  • allmaatõstekorraldaja (allmaatööl)
  • tõstukijuht (allmaatööl)
  • allmaatööline (sealhulgas materjalitooja koristus- ja ettevalmistustöödel)
  • elektrilukksepp (allmaatööl)
  • mäetööline kaeveõõnte remontimisel
  • lõhkematerjali väljastaja
  • allmaajaoskonna ülem, tema asetäitja ja abi
  • allmaajaoskonna mehaanik, tema asetäitja ja abi
  • allmaajaoskonna mäemeister 
  • gaasidünaamiliste nähete, mäelöökide, eri- ja kolmanda kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad mäepäästeüksused
  • respiraatoritööline
  • jao- ja rühmakomandör, tema asetäitja (abi)

Lahtised mäetööd põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisel vähemalt 150 meetri sügavusel karjäärides, välja arvatud pealmaatööd (sh. puistangutel)

  • veoautojuht mäemassi väljaveol
  • laadurijuht
  • buldooserijuht
  • puurseadme juht ja tema abi
  • ekskavaatorijuht ja tema abi .

 

Mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötjatel

Saad väljateenitud aastate pensionit olenemata vanusest, kui oled töötanud kogu tööpäeva mere- ja jõelaevastiku või kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisus vähemalt 25 aastat.

  • pootsman
  • hüdroakustik
  • peafüüsik, kõikide erialade insenerid ja tehnikud, meistrid, desaktiveerijad aatomilaevades ja aatomilaevu tehnoloogiliselt teenindavates laevades, allveeaparaatides (laborites).
  • kapten-direktor, kapten (paadivanem) ja nende abi, tüürimees
  • kütja
  • kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja kala töötlemisel
  • kõik mehaanikud ja nende abid
  • kõik motoristid, masinistid ja nende abid
  • raadiojaama ülem
  • aatomilaevade radiatsiooniohutuse, kontrollmõõteriistade ja automaatika teenistuste ülemad
  • ujuvate puhastusjaamade ülemad ja nende abid
  • pumbamasinist (donkerman).
  • kõik raadiooperaatorid, raadiotehnikud, raadiotelegrafistid
  • kõik madrused ja roolimehed
  • kiprid ja nende abid, abikiprid
  • kõik laevaelektrikud
  • kõik elektrimehaanikud
  • raadionavigatsiooni elektrimehaanikud

 

Tekstiilitööstuse töötajatel

Saad väljateenitud aastate pensionile 5 aastat enne vanaduspensioni iga, kui oled töötanud telgedel ja masinatel vähemalt 20 aastat. Kutsealade loetelu on: 

Puuvilla-, vati-, lina-, villa-, siidi-, kanepi- ja džuudi-, trikotaaži-, tekstiili-, galanterii ja vildivanutustööstus; kunst- ja sünteetilise kiu tootmise tekstiilitsehhid (jaoskonnad, osakonnad).

  • kammkraasimisseadmete operaator
  • köiemasina tööline
  • köie- ja nöörimasina tööline
  • korrutaja
  • linditaja
  • poolimisseadmete operaator, välja arvatud täisautomaatseadmetel
  • sugemismasina operaator
  • punumismasina operaator
  • huntimismasina tööline
  • kiulaotamismasina tööline (linatööstuses)
  • heidetööline (eelketraja)
  • lõngadubleerija
  • villakpoomija
  • kraasmasina tööline, sealhulgas mittekootud materjalide tootmiseks
  • naissoost meistriabi, kes teenindab ketrusettevalmistustsehhi masinaid, korrutamis-, ketramis-, poolimis-, lõngadubleerimis-, ümberpoolimismasinaid ja kudumistelgi
  • ketraja
  • kangur
  • korrutus- ja ketrusmasinate rakendaja

Asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogide väljateenitud aastate pension

Saad väljateenitud aastate pensionit olenemata vanusest, kui oled töötanud õpetajana (pedagoogina) ja sul on täidetud mõlemad tingimused:

  • sul on vähemalt 25-aastane pedagoogilise tööstaaž
  • oled töötanud vähemalt 15 aastat asenduskodus või erivajadustega inimeste õppeasutuses või haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolis.

Pedagoogide ametikohad:

  • kasvataja
  • õpetaja erivajadustega laste koolis
  • õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)
  • logopeediapunkti juhataja
  • õpetaja-defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog)
  • kuuldekabineti juhataja
  • kuuldekabineti instruktor
  • metoodik kaugõppe-erikeskkoolis
  • kehakultuuriinstruktor
  • psühholoog lastekodus
  • tööinstruktor lastekodus, erikoolis
  • õppemeister ja vanemmeister kinnipidamiskoha koolis ja erikutsekoolis
  • vanemkasvataja internaatkoolis
  • direktor erivajadustega laste koolis, lastekodus
  • direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja režiimi alal erivajadustega laste ja sanatoorses koolis, lastekodus

Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistide pension

Kui oled töötanud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, on sul on õigus väljateenitud aastate pensionile olenemata vanusest, kui sa oled töötanud vähemalt 20 aastat

  • balletitantsijana
  • tantsijana
  • tsirkuse artistina.

Kui oled töötanud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, on sul õigus väljateenitud aastate pensionile olenemata vanusest, kui sa oled töötanud vähemalt 25 aastat

  • vokaalsolistina
  • puhkpillimängijana
  • nukujuhina
  • koorilauljana.

AIDSi nakatunud meditsiinitöötajatel

Olenemata vanusest ja pensionistaažist saab väljateenitud aastate pensionile meditsiinitöötaja, kes on saanud inimese immuunpuudulikkuse (AIDS-i) viiruse nakkuse oma töökohustuste täitmisel.

    Linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtide väljateenitud aastate pension

    Kui sa oled töötanud linnasisestel regulaarliinidel autobussi- (v.a mikrobuss), trammi- või trollijuhina, on sul õigus väljateenitud aastate pensionile 5 aastat enne vanaduspensioni iga, kui sul on täidetud mõlemad tingimused:

    • oled töötanud rohkem kui 40 000 elanikuga linnas
    • oled töötanud autobussi- (v.a mikrobuss), trammi- või trollijuhina vähemalt 25 aastat.

     

     
     

     

    Kati Kümnik

    hüvitiste osakonna juht

    Kati Kümnik korraldab ja juhib hüvitiste osakonna tööd: püstitab eesmärke, annab ametnikele juhiseid ning täidab ja vahendab pensionite korraldusega seotud ülesandeid. Samuti nõustab ta sotsiaalkindlustusametit pensionidega seotud küsimustes ja korraldab pensionide süsteemi arendamist

     
    kati.kumnik@sotsiaalkindlustusamet.ee