Sa oled siin

Pensionistaaž

 

Pensionistaaž

Pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine, sõjaväes teenimine.

Pensionistaaž jaguneb kaheks:
  1. pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel
  2. pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult pensionikindlustusstaažist.

 

Pensioniõiguslik staaž

Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka arvatakse järgmised tegevused:

1. töötamine

2. töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu

3. teenistus Eesti kaitseväes

4. õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes

5. väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (ühele lapse kasvatajatest)

6. lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat (ühele lapse kasvatajatest kaks aastat iga lapse kohta)

7. tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha

8. I grupi invaliidi või alla 18-aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine

9. loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine

10. töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud

11. tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine.

Laste kasvatamine

Lapse kasvatajad lepivad omavahel kokku, kes saab pensionistaaži kasutada:
  • väikelapse eest hoolitsemise eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni
  • lapse kasvatamise eest (8 aastat).

Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.

Näide 1. Toomas ja Hilja ei olnud abielus, mõlemad olid kahekümnendates eluaastates ja neil sündis tütar Maarika. Sünnitunnistusse on Toomas kantud Maarika isana. Tütre kaheaastaseks saamisel lahkus Toomas pere juurest. Täna taotleb Toomas pensionit. Taotlusele tuleb lisada Hilja nõusolek, et Maarika kasvatamine läheb Toomase staaži hulka.

Näide 2. Peeter ja Liivia olid abielus ning neil oli kaks last – Piia ja Pille. Gunnar ja Kersti olid abielus ning neil oli samuti kaks last – Lauri ja Laura. Aastad läksid, elud muutusid ning Gunnar lahutas oma esimesest abikaasat Kerstist ning abiellus Liiviaga, kes oli äsja oma abikaasast Peetrist lahku läinud. Liivia lapsed esimesest abielust Pille ja Piia ning Gunnari noorem laps Laura, kes oli isa uuesti abiellumise ajal 7 aastane, kasvasid Liivia ja Gunnariga.

Täna läheb Liivia pensionile. Ta on saanud Peetrilt nõusoleku Piia ja Pille kasvatamise staaži arvamiseks oma staaži hulka. Kuna Liivia on kasvatanud 8 aastat Gunnari nooremat last Laurat ning olnud sellel ajal Laura isa Gunnariga abielus, siis mõlema bioloogilise vanema nõusolekul (Gunnari ja Kersti nõusolekul) saab ta samuti Laura kasvatamise staaži endale.

Teenimine nõukogude armees

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine ja õppimine Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990, kui sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg endise Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990 eeldusel, et kõik järgnevad tingimused on täidetud:

  • sind suunati teenistusse Eestist
  • sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži
  • mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensionit

või

  • sa elasid enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis
  • sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži
  • mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensionit.
 

Pensionikindlustusstaaž

Alates 1. jaanuarist 1999 on pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks sotsiaalmaks. Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse sinu tööaastaid ja kas sul on õigus pensionile.

Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestame, kui sinu eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses.

Näide 1. Kui sa oled saanud 15 aastat miinimumpalka, siis sul on 15 aastat pensionikindlustusstaaži. Kui sinu eest on makstud sotsiaalmaksu miinimumpalga aastasummast väiksemalt summalt, siis jääb sinu pensionikindlustusstaaž väiksemaks kui 1.

Näide 2. Kui oled töötanud 15 aastat poole koormusega ja sinu palk on olnud pool miinimumpalgast, siis on sul pensionikindlustusstaaži 7,5 aastat. 15-aastase staaži täis saamiseks pead sa sel juhul töötama 30 aastat.

Lisainfo

 

Kindlustusosak

Kindlustusosakute summa on aluseks pensioni kolmanda koostisosa suuruse arvutamisel.

Kindlustusosak on sinu eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu ja Eesti Vabariigi keskmise sotsiaalmaksu suhe aastas. Sinu kindlustusosa suuruseks on kõikide sinu kindlustusosakute summa alates 01.01.1999 kuni tänase päevani. Kindlustusosakute suurust saab kontrollida registriteatiselt.

Järgnev näide kirjeldab kindlustusosaku kujunemist 2015. aastal, mil keskmine palk oli 11 628,60 eurot aastas. Kui sinu kogu palk 2015. aastal oli 11 628,60 eurot, sõltumata töötatud kuude arvust, on sinu kindlustusosaku suurus 1.

Näide 1. Kui sa oled töötanud 2015. aastal ja saanud igal kuul palka 969,05 eurot ehk 12 x 969,05 = 11 628,60 eurot, siis sinu kindlustusosaku suurus 2015. aasta eest on 1.

Kui sa oled töötanud 2015. aastal 3 kuud ja saanud palka kõigil kolmel kuul 3876,20 eurot ehk 3 x 3876,20 = 11 628,60 eurot, siis on sinu kindlustusosaku suurus 2015. aasta eest samuti 1.

Järgnev näide kirjeldab, kuidas sissetuleku suurus mõjutab kindlustusosaku suurust 2015. aastal. Saades keskmisest kõrgemat sissetulekut, suureneb 2015. aasta eest arvestatava kindlustusosaku väärtus.

Näide 2. Kui sa oled töötanud 2015. aastal ja saanud igal kuul palka 1520 eurot ehk terve aasta jooksul 12 x 1520 = 18 240 eurot, siis sinu kindlustusosaku suurus 2015. aasta eest on 1,569. Kui sa oled töötanud 2015. aastal 4 kuud ja saanud palka kõigil neljal kuul 4560 eurot ehk terve aasta jooksul 4 x 4560 = 18240 eurot, siis on sinu kindlustusosaku suurus 2015. aasta eest samuti 1,569.

Järgnev näide kirjeldab, kuidas sissetuleku suurus mõjutab kindlustusosaku suurust 2015. aastal. Saades keskmisest madalamat sissetulekut, on 2015. aasta eest arvestatava kindlustusosaku suurus alla 1.

Näide 3. Kui sa oled töötanud 2015. aastal ja saanud igal kuul palka 870 eurot, siis sinu kindlustusosaku suurus 2015. aasta eest on 0,898.

Kokkuvõte

Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui sinu tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

Kindlustusosak on suurem kui 1, kui sinu aastas saadud tulult tasutud sotsiaalmaks on suurem riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksust sellel aastal.

Näide 4. Anu on töötanud 1999. aastast kuni 2015. aastani suure asutuse direktorina. Tööandja on maksnud tema eest 17 aastat sotsiaalmaksu. Kuna Anu palk oli suurem kui Eesti keskmine palk, siis kindlustusosa suurus 17 aasta eest on Anul 32,456.

Kindlustusosak on väiksem 1-st, kui tasutud sotsiaalmaks on väiksem keskmise palga pealt tasutud sotsiaalmaksust aastas.

Näide 5. Toomas on töötanud 1999. aastast kuni 2015. aastani nooremmüüjana elektroonikapoes. Tööandja on maksnud tema eest 17 aastat sotsiaalmaksu. Toomasel on pensionikindlustusstaaži 17 aastat. Kuna Toomase palk oli väiksem kui Eesti keskmine palk, siis kindlustusosaku suurus 17 aasta eest on Toomasel 14,567.

Täpsemalt pensioni arvutamisest.

Oma osaku suurust saad kontrollida riigiportaalis registriteatiselt.

 

 

Kati Kümnik

hüvitiste osakonna juht

Kati Kümnik korraldab ja juhib hüvitiste osakonna tööd: püstitab eesmärke, annab ametnikele juhiseid ning täidab ja vahendab pensionite korraldusega seotud ülesandeid. Samuti nõustab ta sotsiaalkindlustusametit pensionidega seotud küsimustes ja korraldab pensionide süsteemi arendamist

 
kati.kumnik@sotsiaalkindlustusamet.ee