Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Projektid

Struktuurivahendid sotsiaalvaldkonnas 2014 - 2020

Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). 
Struktuurifondide kasutamise aluseks 2014 - 2020 eelarveperioodil on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Partnerluslepe ja Ühtekuuluvusfondide rakenduskava.

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondadele eraldati struktuurivahenditest sel eelarveperioodil 500 000 000 eurot. Koos riikliku omafinantseeringuga investeeritakse sotsiaalvaldkonda 2014-2020 perioodil ligi 600 000 000 eurot. 
Lisaks ESF programmidele allkirjastasid 8. juunil 2011. a Eesti välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Oslos Euroopa Majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid. Eesti sai 2014. aastani toetusena Euroopa Majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot.

Norra toetuse peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra ja abisaajariikide vahel omavahel kokku lepitud esmatähtsates valdkondades. Lisaks Eestile on abisaajariikide hulgas veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Malta, Hispaania ja Portugal. Norra netotoetus Eestile on 23,68 miljonit eurot.

Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks ehk TAT koostatakse suurte valdkondlike muutuste tegemiseks, uute tegevuste piloteerimiseks ning haldamise lihtsustamiseks, neid tegevusi viivad  üldjuhul ellu rakendusasutused (ministeeriumid koostöös allasutuste või partneritega).

 

Projekt BADEV

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „Badev“.

Projekti periood: 01.02.2018-31.01.2020

Projekti toetussumma 153 138,40 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 122510,72 eurot.

Badev projekt on Eesti, Läti ja Poola ühisprojekt lastemajateenuse arendamiseks. Lastemaja on sõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks. Eestis avati esimene lastemaja 2017. aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet on Badev projekti juhtpartneriks.

Projekti eesmärk:

  • Teadmiste ja kogemuste vahetamine projektipartnerite vahel ning läbi selle lastemaja teenuse arendamine.
  • Lastemaja töötajate oskuste ja teadmiste kasvatamine seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks.
  • Koostöövõrgustiku laiendamine ja teenuste tutvustamine laiemale avalikkusele.
  • Tõenduspõhiste teenuste kasutamine lastemajas.

Projekti tegevused:

  • Koolitused seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
  • Erialavaheliste koostöökohtumiste korraldamine.
  • Juhendmaterjalid seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.
  • Infomaterjali koostamine lastemaja teenuse kohta.
  • Uute teenuste piloteerimine lastemajas.
  • Teraapia platvormi loomine seksuaalselt väärkoheldud lastega tegelevatele spetsialistidele.

 

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg
ann.lind-liiberg@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 6408101
 

Projekti PROMISE II

Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt „PROMISE II“

Projekti periood: 01.12.2017-31.12.2019

Projekti toetussumma 37946,48 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetust 30357 eurot.

Promise II on järg Promise projektile, mille eesmärk on teha lastemaja teenuse arendamiseks valdkondadeülest koostööd läbi koolituste, ümarlaudade ning teiste toetavate tegevuste. Promise II projektis osalevad 12 riiki 13 organisatsiooniga. Sotsiaalkindlustusamet on Promise II projektis kaaspartneriks Läänemeremaade Nõukogule.

Projekti eesmärk:

  • Ühine õppimine ning heade praktikate vahetamine läbi ümarlaudade ja koolituste.
  • Lastemajateenuse disanimine läbi tõestatud praktikate.
  • Erialadevahelise koostöö ja tööprotsesside toetamine läbi võrgustikutöö ja ühiste kokkulepete sõlmimise.
  • Võtmeisikute teadmiste laiendamine lastemajateenusest ja selle vajalikkusest.
  • Laste arvamuse välja selgitamine ning selle kasutamine lastemajateenuse arendamiseks.

Projekti tegevused:

  • Ümarlaudade korraldamine lastemaja töötajatele.
  • Välislektoriga koolitused lastemaja töötajatele.
  • Laste arvamuste ja tagasiside kogumine lastemajateenuse kohta.
  • Promise Standardi eesti keelde tõlkimine ja kasutusele võtmine.
  • Webinarid

 

Projektijuht:

Ann Lind-Liiberg
ann.lind-liiberg@sotsiaalkindlustusamet.ee
+372 6408101
 

Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele 

Projekti eesmärk:
Uue teenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende 
hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja toimetulekut täiskasvanueas.

Projekti periood: 01.04.2013 - 31.01.2017
Projekti toetussumma on: 1045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot

Projekti “Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames on koostatud Sotsiaalkindlustusameti tellimusel rehabilitatsiooniprogramm (1.03 MB, PDF) lastele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire. Rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise nõuandva komisjoni 30.03.2017 otsusega nr 2/2017 otsustati programmi mitte kinnitada, kuid võtta kasutusele juhendmaterjalina.

 

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse korralduse baasil

Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna eesmärgiks on kujundada uusi sotsiaalteenuseid lähtudes vajaduspõhisusest ja kasutajamugavusest. Seetõttu alustati 2017. a jaanuaris pilootprojektiga, kus katsetatakse psüühikahäirega inimestele toimetulekuks vajaliku abi osutamist kohaliku omavalitsuse poolt. Projektis kasutatakse 2016. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja disaini ettevõtte Trinidad Wiseman OÜ poolt teenuse disaini abil väljatöötatud uut abi osutamise mudelit.

Mudelis vaadatakse inimesele abi osutamist kui ühte inimesele toimetulekuks vajalikku tervikteenust, kus on tagatud inimesele kõik vajalikud tegevused, mida on seni osutatud erinevate omavalitsuse, rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenustena. Mudeli kohaselt hinnatakse omavalitsuse poolt, millistes eluvaldkondades inimene abi vajab (esmane toetus inimesele). Peale hindamist on ühe teenuseosutaja poolt korraldatud inimesele püsiv abi ja toetus (baastoetus inimesele). Vajadusel osutatakse inimesele teisi toimetulekuks vajalikke toetavaid või taastavaid tegevusi (pakutakse lisatoetust).

Joonis 1. Teenusedisaini abil välja töötatud mooduli ja komponendipõhine teenusmudel.

Uut erihoolekande teenussüsteemi piloteerivad Haapsalu, Keila ja Tallinna linn, Jõhvi, Märjamaa, Otepää, Põhja-Pärnumaa vald (eelnevalt Vändra alev), Põhja-Sakala vald (eelnevalt Võhma linn). Projektis osaleb korraga kuni 40 tööealist (16+) inimest, kellel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühiline erivajadus. Projekti kaudu on inimestele tagatud tugi igapäevaelus ja toetatakse võimetekohast osalemist tööhõives (avatud tööturg, kaitstud töö, tööalane rehabilitatsioon).

Teenusmudeli katsetamine kestab kuni 2018. aasta maikuuni. Projekti tulemused ja nende põhjal koostatavad analüüsid on aluseks erihoolekandeteenuste valdkonna edasiseks planeerimiseks ja arendamiseks.

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Trinidad Wiseman OÜ poolt teostatud erihoolekandeteenuste ja teenussüsteemi disainitöö lõpparuanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid

Projekti rahastatakse ESF vahenditest: TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine’’.

 

Projekti periood: 01.01.2017 - 31.12.2018.

 

Piirkondlike üksuste loomine laste ja perede toetamiseks

Meetme eesmärk on riiklikku laste, noorte ja perede heaolu puudutavat poliitikakujundust võimalikult hästi kohalikule tasandile viia ning kohalikke omavalitsusi asjakohaste tegevuste planeerimisel nõustada ja toetada.
Piirkonnaüksuste projekti lõpuks on loodud kohalikele vajadustele kohaldatud funktsioon, mis tagab piirkondlikes üksustes paiknevate koordinaatorite näol mitterahalise nõustava toe kohalike võrgustike arendamiseks ennetustegevuste planeerimisel ja ellu viimisel nii eestvedamis- kui erialase suutlikkuse tõstmise näol.

Projekti raames luuakse piirkondlikud üksused, luuakse lapse heaolu kajastava kvaliteedimõõdikute süsteemi, ühtlustatakse andmete kogumise põhimõtteid, lisaks ennetavate teenuste kaardistamine ja kvaliteedikriteeriumite määratlemine ning projekti tegevuste mõju hindamine.

Projekti periood on 18.9.2014-31.12.2016. Projekti tegevused on lõppenud.

 

 

Mitmedimensiooniline pereteraapia

Mitmedimensioonilise pereteraapia programm on Eestis kasutusel esmakordselt. Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Projekti eesmärk on pakkuda raskete käitumisraskustega lastele/noortele ja nende peredele tõenduspõhist pereteraapiat.

Projekti kestus: 18.9.2014-31.03.2017. Alates 01.04.2017 rahastatakse MDFT teenust riigieelarve vahenditest.

Mitmedimensiooniline pereteraapia on osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“.
Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.

 

 

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine

Tegevuste raames arendatakse ning pakutakse nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui asenduskoduteenuse osutajatele vajalikke koolitusi ning tugiteenuseid. Lisaks piloteeritakse kutselise erihoolduspere teenust ning pakutakse järelevalve tõhustamiseks ja sisulisemaks arendamiseks järelevalve teostajatele koolitusi ning juhendmaterjale. Oluliseks saab järelhoolduse arendamine, mille raames töötatakse välja toetavad tugiteenused asendushoolduselt elluastuvatele noortele, et tagada asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisev toimetulek.
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise“ projekt viiakse ellu koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudiga perioodi 2015-2020. Projekti kogueelarveks on kavandatud kokku 6 milj. eurot.   

 

 

Pikaajaline kaitstud töö

Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) on loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivad töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.                   

Kaitstud töö projekti raames pakuvad teenuseosutajad üle Eesti erivajadusega inimestele võimalust töötada neile sobilikes tingimustes.

Kaitstud töötamise teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist:

  • TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alategevus „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“.
  • tegevuse kestus: 01.01.2015-31.12.2020

Lisainfo projekti kohta SKA kodulehel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/kaitstud-too/

 

 

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

Tegevuste üldeesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.

Tegevuste raames töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning ka tutvustatakse seda. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist. 

Järelevalve kvaliteedi tõstmisega planeeritakse mõjutada ka hoolekandeteenuste kvaliteeti.
On planeeritud läbi viia varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuseks.

Projekti sihtrühmadeks on sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad, kohalike omavalitsuste ametnikud ning hoolekandeteenuste osutajad.
Sotsiaalkindlustusamet on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise Arengu Instituudi kõrval üks tegevusi elluviiv partner Sotsiaalministeeriumi juhitavas tegevuses meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed““ raames. 
Projekt on toetatud ESF vahenditest.
Projekti periood 01.01.2015 - 31.12.2020

 

 

Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede kindlakstegemine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil

Projekti eesmärgiks on juhtumikorralduse mudeli (MARAC) ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine.

MARAC (Multi Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. MARAC hõlmab endas ohvrite riskide tuvastamist ja hindamist, sekkumisplaani koostamist ning selle täitmist, juhtumikorralduse võrgustiku kohtumisi, jagatud infot ja vastutust ning tulemuste hindamist.

Projekti sihtrühmaks on riskis olevad pered, sh lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud, ning riskis olevate peredega vahetult kokku puutuvad spetsialistid, sh kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, politseiametnikud, ohvriabitöötajad, naiste tugikeskuse töötajad, tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid kes omavad puutumust lähisuhtevägivalla all kannatavate perede probleemidega.

Projekti tegevuste läbi valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel, katsetatakse ning kohandatakse mudelit, arendatakse seda ning laiendatakse mudeli kasutust eri piirkondadesse. Projekti tulemusena saavad 15 piirkonna kohaliku tasandi spetsialisti kasutada juhtumikorralduse mudelit riskis olevate, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede abistamiseks, mille tulemusel vähenevad korduvohvristumised ja –õigusrikkumised. 

Sotsiaalkindlustusamet on antud projekti tegevuste elluviijana partner Siseministeeriumi juhitavas tegevuses, meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ raames. Projekt on toetatud ESF vahenditest.

Projekti periood on 1.09.2015 – 31.12.2021, projekti toetussumma on 400 473 eurot.

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/marac

 

 

Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele

Projekti eesmärgiks on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate toetamine ja nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes isikutele nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti. Selle tulemusel paraneb inimeste igapäevaeluga toimetulekuvõime, suundumiseks tööturuteenustele ja rakendumiseks tööle.

Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest või ressurssidest (teenused, toetused).

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava projekti raames tehakse koostöös kohalike omavalitsustega juhtumipõhist võrgustikutööd ja osutatakse toimetulekuraskustega inimestele nõustamisteenuseid, sh psühholoogilist- ja perenõustamist, võlanõustamist, sotsiaalnõustamist ja tugiisikuteenust.

Projekt on jätkuks Sotsiaalkindlustusameti poolt aastatel 2012-2015 läbiviidud projektile „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“.

Projekti periood on 01.01.2016-31.12.2018

Toimetulekuraskustes inimestele teenuste pakkujad maakonniti. (207.84 KB, PDF)
Toimetulekuraskustes inimestele teenust pakkuvad spetsialistid maakonniti. (297.54 KB, PDF)
Voldik "Nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele".  (3.23 MB, PDF)

 

Kontaktandmed
Pirge Toms, Sotsiaalkindlustusameti projektijuht
mob 5783 5307
e-post: pirge.toms@sotsiaalkindlustusamet.ee
aadress: Endla 8, Tallinn

 

Kaire Kopli, teeninduspiirkond Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa
mob 5912 7899, tel 6 640 103
e-post: kaire.kopli@sotsiaalkindlustusamet.ee 
aadress: Endla 8, Tallinn

 

Enely Kullamäe, teeninduspiirkond Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa
mob 5343 3002, tel 337 9712
e-post: enely.kullamae@sotsiaalkindlustusamet.ee
aadress: Keskväljak 1, Jõhvi

 

Eve Sartakov, teeninduspiirkond Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa
mob 5783 3628, tel 447 7615
e-post: Eve.Sartakov@sotsiaalkindlustusamet.ee
aadress: Lai 14, Pärnu 

 

Eva Kikas, teeninduspiirkond Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa
mob 5783 5580
e-post: eva.kikas@sotsiaalkindlustusamet.ee 
aadress: Vabaduse plats 6, Viljandi

 

Raina Kurg, teeninduspiirkond Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa
mob 5854 0570
e-post: raina.kurg@sotsiaalkindlustusamet.ee 
aadress: Jüri 19A, Võru

 

 

 

Abivahendite kasutamise võimaldamine

Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigi poolset toetust.

Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalministri 21.12.2015 määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

Abivahendit on õigustatud saama isikud, kellel on tuvastatud puue või töövõime kaotus alates 40% ja enam või osaline või puuduv töövõime ning kellele on väljastatud vastav arstitõend või koostatud rehabilitatsioonplaan, kus on abivahendi nimetuse või kirjeldusena välja toodud.

Projekt kestab kuni 31.12.2020.a, seejärel muutub abivahendite kasutamise võimaldamise teenus riiklikult finantseeritavaks teenuseks.