Sa oled siin

Naiste tugikeskused

 

Naiste tugikeskuse teenusekirjeldus 2017

1. Üldine

1.1. Teenuse eesmärk ja sihtgrupp 

Naiste tugikeskuse teenus ohvriabi seaduse mõistes on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele lastele.

2. Teenuse osutamise alused 
2.1 Teenust osutatakse ohvriabi seaduse (avaldamismärge) alusel.

-       põhinevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla soolise aspekti mõistmisel ning keskenduvad ohvri inimõigustele ning turvalisusele;
-       põhinevad intergreeritud lähenemisel, mis arvestab ohvrite, vägivallatsejate ja laste omavahelisi suhteid ning nende suhete laiemat sotsiaalset konteksti;
-       seavad eesmärgiks taasohvristamise ärahoidmise;
-       seavad eesmärgiks vägivalla naisohvrite jõustamise ja majandusliku iseseisvuse;
-       võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas;
-       arvestavad haavatavate isikute, sealhulgas lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ja lapse õiguste kaitset;
-       on ohvrile tasuta.

Teenuse osutamisel juhindutakse järgmistest õigusaktidest ja rahvusvahelistest soovitustest: 

- Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamisekonventsioon;
- EL direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012/29/EL);
- Euroopa Nõukogu soovituslikud miinimumstandardid. 

3. Teenuse osutamise üldpõhimõtted
3.1. Teenuse osutamisel seatakse esikohale ohvri ja temaga koos vägivalda kogenud laste psühholoogiline/emotsionaalne ja füüsiline turvalisus.
3.2. Teenuse osutamisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ja austatakse igaühe inimväärikust.
3.3. Teenuse osutaja teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalituses asutuste ning asjaomaste juriidiliste isikutega.
3.4.Teenust osutavad organisatsioonid, kellele naistevastase vägivalla ohvrite abistamine on põhikirjaliseks tegevuseks.

4.Üldnõuded turvalisusele

4.1. Tugikeskuse asukoht ei ole avalik. 
4.2. Pakkuja osutab Teenust turvalises tiheasustusega paigas, kuhu on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga (mitte kaugemal kui 1 km).
4.3.Teenuse osutamisel tagatakse konfidentsiaalsus. 
4.4.Teenuse osutamisel on ohvritele tagatud võimalus saada vajalik abi naissoost isikutelt.
4.5 Teenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse ei tohi kaasa võtta relvi, alkoholi, narkootikume ja muid elule ja tervisele ohtlikke asju ega käituda seal teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Tugikeskus sätestab täpsemad turvalisuse nõuded oma sisekorra eeskirjades.

5. Naiste tugikeskuse liitteenus koosneb järgmistest komponentidest:

5.1 Ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamine

5.1.1 Majutuse osutamisel pakutakse ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele kohad majutusüksuses, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja külaliskorterile kehtestatud nõuetele v.a. nõuded majutusruumide suuruse kohta.
5.1.2 Turvaline ajutine majutus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused.
5.1.3 Majutusele saabumine lepitakse eelnevalt kokku kohtumisel või telefoni teel. Teenuse osutaja korraldab maakonna piires ohvri transpordi turvakodusse juhul, kui ohver on hädaolukorras ja transport ei ole tagatud teiste osapoolte (nt politsei) poolt.
5.1.4 Majutuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajavad selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Muid tugikeskuse teenuseid osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas.
5.1.5 Majutusüksuses viibiv ohver korraldab oma elu iseseisvalt ja on kohustatud järgima teenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju. Kaasas oleva lapse eest vastutab majutusteenust kasutav lapsevanemast ohver, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline. Kui lapsevanem ei suuda täita oma rolli vastutava lapsevanemana, võtavad majutusteenuse pakkujad viivitamatult ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, nagu see on kirjeldatud Lastekaitseseaduses.
5.1.6 Majutusteenust ei osutata isikule, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikub ning võib seetõttu olla ohtlik endale ja teistele (näiteks alkoholi või narkosõltuvuse, psühhoosi vm tõsiste vaimse tervise probleemide tõttu). Majutusest vm teenuste osutamisest keeldumist tuleb põhjendada ohvrile arusaadaval moel. Keeldumine tuleb fikseerida koos põhjendusega ja teatada sellest kohalikule omavalitsusele, kes vajadusel korraldab isikule turvalise majutuse.
5.1.7 Majutuseks kasutatava hoone välisuks peab olema lukustatav. Majutusüksuse enda välisuks peab olema lukustatav, sellel peab olema kas uksesilm või kaamera, et tagada võimalus näha ukse taga viibivat isikut. Majutusüksuses peab olema tagatud hädaabi kutsumise võimalus kas häirenupu või telefoni näol. 
5.1.8 Ühte majutusruumi võib majutada kuni kaks täiskasvanud ohvrit. 
5.1.9 Koos emaga majutust vajavate laste puhul, kes oma käitumisega ohustavad juba majutusteenusel viibivaid isikuid või mõjuvad neile hirmutavalt, küsitakse nende vastuvõtmiseks eelnevat nõusolekut majutusüksuses elavatelt ohvritelt. Kui nõusolekut ei saada, tagatakse ohvri ja laste majutumine teises tugikeskuses või koostöös kohaliku omavalitsusega;
5.1.10 Majutust kasutavatele lastele peavad olema tagatud võimalused mängimiseks ja õppimiseks (sisustatud mängunurk ja õppimisnurk).
5.1.11 Majutusele saabuv ohver varustatakse vajadusel esmavajalike hügieenitarvete, toiduainete jm hädavajalike vahenditega. Üldjuhul eeldatakse majutusel viibivalt ohvrilt iseseisvat toimetulekut.

5.2 Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi:
5.2.1 Vägivalla ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine.
5.2.2 Ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine esmaste riskide maandamiseks. 
5.2.3 Ohvri informeerimine tema õigustest ja edasistest abivõimalustest. 
5.2.4 Järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine tugikeskuse töötajatega.

Infot ja toetust pakutakse ka vägivalla ohvri lähedastele. Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Ohver võib soovi korral esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks. Esmast kriisinõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

5.3 Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele ning ohvri ja lapse valmisolekule ja osalussoovile järgmisi tegevusi:
5.3.1 Ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine.
5.3.2 Ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine. 
5.3.3 Ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine. 
5.3.4 Info andmine ohvrile ja tema lastele nende õigustest ja kohustustest.
5.3.5 Täpsema info andmine tugikeskuse poolt pakutavatest teenustest, samuti väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest. Ohvri ja tema laste suunamine neile mõeldud ja neile sobivatele teenustele, vajadusel ohvri motiveerimine koostööle lastekaitsetöötajaga ja koos lastekaitsetöötajaga sobivate teenuste leidmine väljaspool tugikeskust.
5.3.6 Ohvri abistamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel kliendi või tema laste huvides ametiasutustega, sh kooli ja koolieelsete lasteasutustega suhtlemine, ümarlaudade algatamine või neil osalemine.
5.3.7 Ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel. 
5.3.8 Ohvri saatmine ja toetamine pingelistel kohtumistel või asjaajamistel. 
5.3.9 Koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle elluviimiseks.
Kirjalik juhtumiplaan koostatakse juhul, kui ohver saab pikemaajalisi (üle kahe nädala kestvaid) teenuseid, selles kirjeldatakse ohvri (ja vajadusel laste) olukorda, seatakse konkreetsed eesmärgid ja kavandatakse tegevused nende saavutamiseks, samuti hinnatakse perioodiliselt eesmärkide täitmist ja seatakse uusi.
5.3.10 Vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine.
5.3.11 Erandkorras võib ohver juhtumipõhisel nõustamisel jääda anonüümseks, kuid teenuseid osutatakse sel juhul piiratud mahus.

Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku. Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis. Juhtumipõhist nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

5.4 Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia
Psühholoogiline nõustamine sisaldab järgmisi tegevusi:
5.4.1 Ohvri psühholoogilise seisundi hindamine. 
5.4.2 Probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine. 

Nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest.

Psühhoteraapia sisaldab järgmisi tegevusi
• ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine); 
• psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadminehäire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest ja teraapiaplaani koostamine); 
• psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele;
Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ning psüühilist ebamugavustunnet.

Naistevastase vägivalla ohvri puhul kasutatakse individuaalnõustamist ja rühmanõustamist või individuaal- või rühmateraapiat. Paarinõustamist ja pereteraapiat ei rakendata. Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud täielik privaatsus.

5.5 Ohvri juriidiline nõustamine
Sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:
5.5.1 Ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist.
5.5.2 Ohvri esindamine kohtueelses menetluses kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral ohvri huvides tõendite kogumine. 
5.5.3 Muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.

Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja -praktika arvestamist igal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.
Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ohvriga toimuda ka sidevahendite kaudu.

5.6 Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja abistamine
5.6.1 Majutusel viibiva lapse abivajadust hindab lastega töötamise kogemusega tugikeskuse töötaja kui lapsega töötav isik lastekaitseseaduse tähenduses. Vajadusel kaasatakse psühholoog, psühhoterapeut või vastava väljaõppega spetsialist väljastpoolt majutusüksuse meeskonda. Abivajaduse esmane hindamine toimub hiljemalt 48 tunni jooksul majutusele saabumisest, põhjalikum hindamine 10 päeva jooksul ja edaspidi täiendavalt vastavalt vajadusele. Abivajaduse hindamise meetodile ja tulemustele võimaldatakse ligipääs lastekaitsetöötajale 10 päeva jooksul majutusele saabumisest.
5.6.2 Tugikeskus loob majutusüksuses vajalikud tingimused, et ohver saaks lapse eest hoolitseda.
5.6.3 Laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses olev lapsevanem.
5.6.4 Tugikeskus toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu. 
5.6.5 Kui vastav abivajadus hindamisel selgub, korraldatakse lapsele vajalik psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, tema puudumisel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, või riigiasutustega. 
5.6.6. Tugikeskus võib pakkuda lastele samuti mitmekesiseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm. Tegevusi korraldatakse lähtuvalt iga lapse individuaalsusest ning vastavalt ohvri ja lastega kokkulepitud kavale.

6. Teenuse kättesaadavus ja maht
6.1 Tugikeskuse teenus ei eelda suunamist, iga naistevastase vägivalla ohver võib pöörduda otse naiste tugikeskuse poole abi saamiseks.
6.2 Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistris olevast elukohast.
6.3 Esmase kriisinõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud, psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui tugikeskuse võimalustest.
6.4 Turvalise ajutise majutuse teenust osutatakse kuni 6 kuud.

7. Nõuded personalile
7.1 Iga tugikeskuse töötaja peab omama naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega läbiviidavaks tööks sobivaid isiksuseomadusi.
7.2 Neil ei tohi olla karistatust toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada tugikeskusesse pöördunud isikute elu, tervise või vara.
7.3 Neil ei tohi olla sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest või psühhotroopsetest ainetest.
7.4 Esmast nõustamist ja juhtumipõhist nõustamist viivad läbi eelduslikult naissoost tugikeskuse töötajad, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud vähemalt 40 tunnise naistevastase vägivalla teemalise koolituse või naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis. Samad nõuded kehtivad klientidega töötavatele vabatahtlikele.
7.5 Juriidilist nõustamist viivad läbi juriidilise kõrgharidusega ja naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse läbinud juristid.
7.6 Psühholoogilist nõustamist viivad läbipsühholoogia-alase kõrgharidusega psühholoogid, kes on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse. Psühholoogid, kes töötavad ohvrite lastega, peavad omama lastega töötamise väljaõpet ja/või töökogemust.
7.7 Psühhoteraapiat viivad läbi vastava väljaõppe spetsialistid, kes on omandanud kõrghariduse meditsiini-, sotsiaal-, või haridusteadustes ja läbinud vastava psühhoteraapia suuna väljaõppe, samuti on saanud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

8. Tagasiside kogumine ja kaebuste lahendamine 
8.1 Tugikeskus kogub abistatud ohvritelt regulaarselt anonüümset tagasisidet teenuse kvaliteedi rahulolu kohta vastava küsimustiku abil. 
8.2 Tugikeskus võtab vastu ja teeb avalikult kättesaadavaks kaebuste esitamise ja lahendamise korra.
8.3 Järelevalvet naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

9. Muu
Naiste tugikeskused võivad täiendavate ressursside olemasolu korral pakkuda lisaks eelpool loetletud teenustele mitmesuguseid täiendavaid abimeetmeid, nagu näiteks abi transpordi korraldamisel (nt kohtuistungile või arsti toimetamiseks), kolimisel, vägivalda kogenud naiste tugiruppe jne. Samuti võib tugikeskus vastava ettevalmistusega spetsialistide ja täiendavate rahaliste ressursside olemasolul pakkuda lastele psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.

 

Naiste tugikeskuste kontaktandmed

 Maakond Teenuseosutaja  Klienditelefon  e-posti aadress
Harjumaa MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu ja MTÜ Eluliin 5396 9834, 526 4697 tallinn@naisteabi.eevarjupaik@eluliin.ee
Tartumaa Tartu Naiste Varjupaik (Naiste Tugi- ja Teabekeskus) 5594 9496 info@naistetugi.ee
Saaremaa Pärnu Naiste Tugikeskus 5309 8919  saaremaanaistetugikeskus@gmail.com
Pärnumaa Pärnu Naiste Tugikeskus 5398 1620, 5365 0260 naistevarjupaik@gmail.com
Viljandimaa Tähtvere Avatud Naistekeskus   5682 4768, 744 8706  naistekeskus@gmail.com
Lääne-Virumaa OÜ Keerub 5615 5924, 5684 6601 info@keerub.eu
Võrumaa Tähtvere Avatud Naistekeskus 5682 4768, 744 8706  naistekeskus@gmail.com
Läänemaa koos Hiiumaaga MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu ja MTÜ Eluliin 526 4697, 551 5491  tallinn@naisteabi.eevarjupaik@eluliin.ee
Ida-Virumaa Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 5333 2627 naistetugikeskus@gmail.com
Raplamaa MTÜ Eluliin 551 5491 varjupaik@eluliin.ee
Järvamaa MTÜ Eluliin   551 5491  varjupaik@eluliin.ee
Jõgevamaa Jõgevamaa Naiste Tugikeskus 5860 0170 jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com
Põlvamaa Tartu Naiste Varjupaik (Naiste Tugi- ja Teabekeskus) 5884 9494 polva@naistetugi.ee
Valgamaa Valgamaa Naiste Tugikeskus 5303 2544  valgamaanaistetugikeskus@gmail.com