Sa oled siin

Lisapuhkepäevade hüvitamise korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas arvutada lapse toitmise vaheaegasid?

Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.

2. Kui suur on isapuhkuse tasu ja kas isapuhkust saab mitmelt tööandjalt korraga?

Isapuhkuse tasu hüvitatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.  

Isapuhkust võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja lõpeb lapse kahe kuu vanuseks saamisel.

Kui töötajal on mitu tööandjat ja töökorraldus võimaldab tal mõlema tööandja juures ühel päeval tööd teha, peab tal olema võimalus ka mõlema tööandja juures samal päeval isapuhkust kasutada. See võimaldab tal seda päeva oma perega veeta ja see ühtib seaduse eesmärgiga.

Näide 1
Jüri töötab töölepingu alusel mitmes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust 10 tööpäeva ajavahemikul 07.03.2016-18.03.2016. Jüri teeb tööandjate juures avaldused, märkides esitatud avalduses, et soovib puhkust kasutada ajavahemikul 07.03.2016-18.03.2016. Tööandjad esitavad andmikud riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu tööandjatele, aga kokku mitte rohkem, kui ette nähtud piirmäär.

Näide 2
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib kasutada isapuhkust mõlema tööandja juures aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada isapuhkust ajavahemikul 07.03.2016-09.03.2016 ja teise tööandja avalduses ajavahemikul 10.03.2016-18.03.2016. Kui puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, on Jüri kasutanud kokku 10 tööpäeva isapuhkust. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab puhkusetasu tööandjatele aga kokku mitte rohkem, kui ette nähtud piirmäär.

3. Kas töötajal on õigus lapsepuhkusele kui laps on saanud 14-aastaseks?

Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

4. Mitu lapsepuhkuse päeva on õigus saada vanemal, kes kasvatab 18-aastast puudega last?

Puudega lapse vanemal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Eeltoodust tulenevalt on puudega lapse vanemal õigus saada lisapuhkepäeva kuni kalendriaasta lõpuni, s.o 12 puhkusepäeva kalendriaastas.

5. Kas töötajal on õigus kasutada puudega lapse eest saadavat lapsepuhkust korraga?

Puudega lapse vanemal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus ning reeglina võimalust päevi liita töölepingu seadus ette ei näe. Tööandja võib kohaldada töötajale soodsamat kohtlemist. Kui töötajal on kokkulepe tööandjaga, võib lisapuhkepäevi tagasiulatuvalt liita tingimusel, et liidetud lisapuhkepäevad on vajalikud puudega lapsega tegelemiseks.

Lisapuhkepäevade tagasiulatuvalt andmine on töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe. Töötaja poolt lapsepuhkusepäevade kasutamine liidetuna etteulatuvalt ehk avansina, ei ole lubatud.

6. Millal aegub lapsepuhkuse nõue?

Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

7. Mitu päeva lapsepuhkust on mul õigus saada, kui töötan mitme tööandja juures?

Mitme tööandja puhul töötaja võib küll võtta välja lapsepuhkuse päevi erinevate  tööandjate juures, kuid peab silmas pidama seda, et kalendriaasta jooksul on õigus välja võtta lapsepuhkust erinevate tööandjate juures kokku kas 3 või 6 päeva, sõltuvalt laste vanusest ja arvust.  

Näiteks kui töötajal on üks alla 14 aastane laps, on õigus lapsepuhkust välja võtta ühe tööandja juures 2 ja teise tööandja juures 1 päev.

Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei ole kasutanud ega soovi kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures.

Kui töötaja või lapse teine vanem on kasutanud või soovib kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkusepäevade arv.

8. Kas puudega lapse vanema puhkust saab kasutada ka mitme tööandja juures korraga?

Puudega lapse vanema puhkust makstakse kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Riik soovib, et puudega laste vanemad puhkaksid ning tööandjad seda puhkust võimaldaksid. Kui töötajal on mitu tööandjat ja töökorraldus võimaldab tal mitme tööandja juures ühel päeval tööd teha, peab tal olema võimalus ka mitme tööandja juures samal päeval puudega lapse vanema puhkust kasutada.

Näide 1
Mari töötab töölepingu alusel kolmes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada 6 tööpäeva puudega lapse vanemapuhkust, et viibida koos lapsega taastusravis. Mari saavutas tööandjatega kokkuleppe puhkuse kasutamiseks ajavahemikul 02.06.2016-09.06.2016. Mari tööandjad esitavad andmiku riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab töötasu kõikidele tööandjatele.

Näide 2
Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada puudega lapse vanema puhkust mõlema tööandja juures, aga erinevatel kuupäevadel. Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada puudega lapse vanema puhkust ajavahemikul 02.06.2016-06.06.2016 ja teise tööandja avalduses ajavahemikul 07.06.2016-09.06.2016. Kui puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, saab Jüri kasutada kokku 6 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust.

8. Kas riigieelarvest hüvitatakse kasutamata jäänud puhkusetasu?

Riigipoolne kompensatsioon on ette nähtud konkreetselt puhatud päevade eest. Kasutamata puhkust riigieelarvest ei hüvitata.

9. Kuidas arvutatakse töövõimetuspensionäri, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkust?

Pikendatud põhipuhkust ei käsitleta nimetatud töötajate poolt töötatud aja eest antava puhkusena, vaid nende isikutega seonduvatest asjaoludest tuleneva puhkusena. Seetõttu riigieelarvest hüvitatava puhkuseosa määramisel ei oma tähtsust töötamise perioodi pikkus ega töövõimetuspensioni saamise alg- ja lõpptähtaeg kalendriaastal.

Näited:

  1. Töövõimetuspension (osaline või puuduv töövõime) on töötavale isikule määratud tähtajaga kuni 31.05.2016. Töötaja põhipuhkus algab 01.07.2016. Töötajal on õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatakse 7 kalendripäeva pikkune osa.
  2. Töövõimetuspension (osaline või puuduv töövõime) määratakse töötavale isikule alates 01.06.2016. Töötaja põhipuhkus algab 01.07.2016. Töötajal on õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatakse 7 kalendripäeva pikkune osa.
  3. Töövõimetuspensionär (osalise või puuduva töövõime töötaja) asub tööle 01.03.2016. Töötaja põhipuhkus algab 01.09.2016. Riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatakse 7 kalendripäeva pikkune põhipuhkuse osa.