Sa oled siin

Perehüvitiste taotlejale

 

Õigus perehüvitiste saamiseks

 

Maksame perehüvitisi, et toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Sul tekib õigus perehüvitistele, kui:

  • sul on sündinud laps
  • oled last kasvatava vanema abikaasa
  • oled lapsendanud lapse
  • oled hakanud lapsele eestkostjaks
  • oled võtnud perekonda hooldamisele lapse
  • oled last kasvatav isik
  • oled vanem kui 18-aastane iseseisvalt elama asunud õppiv isik.

Perehüvitistele tekib õigus, kui sina ja laps elate püsivalt Eestis ja sa oled:

  • Eesti kodanik
  • elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane

Kui sinu elukoht on mitmes riigis, on sul õigus perehüvitistele, kui viibid Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul ehk oled resident tulumaksu seaduse tähenduses.

 

Perehüvitiste taotlemine

 

Määrame hüvitisi taotluse esitamisest tagasiulatuvalt kuue kuu eest, aga mitte rohkem kui sul hüvitistele õigus on. Mugavaim viis on esitada taotlus peretoetuste, vanemahüvitise ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete saamiseks eesti.ee keskkonna kaudu. Seal on juba rahvastikuregistri andmete põhjal koostatud eeltäidetud taotlus. www.eesti.ee → E-teenused → Kodanikule → Perekond → Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine

Perehüvitiste taotluse võid esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn
  • meie klienditeenindustes, mille aadressid leiad SIIT.

Klienditeenindusse tulles võta kaasa ID-kaart või pass.

Perehüvitiste taotlemise lisadokumendid:

Perehüvitiste määramisel lähtume andmetest, mis on kajastatud riigi infosüsteemides. Andmete puudumisel registrites palume sul esitada vajalikud dokumendid ise.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemiseks esita meile eestkostjaks määramise kohtumääruse või perekonnas hooldamise leping.

Üksikvanema lapse toetuse taotlemiseks lapsele, kelle vanem on seadusega kehtestatud korras kuulutatud tagaotsitavaks, esita meile määrus vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta.

Lapsendamistoetuse taotlemiseks esita meile lapsendamise kohtumäärus.

Kui laps on lapsendatud välisriigis, esita dokument, mis tõendab lapse lapsendamist välisriigis.

 

 

Erinevad peremudelid

Lapse vanemad ei ela enam koos

  • Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt teievahelisele kokkuleppele. Olukorras, kus vanemad ei jõua lapsega seonduvalt kokkuleppele, kumb vanem on perehüvitiste saaja, loeme lapse selle vanema pere koosseisu kuuluvaks, kellega on lapsel ühine elukoha aadress Rahvastikuregistris. Lapse elukoha tuvastamisel saame vajadusel kaasata kohalikku omavalitsust, kes teeb mõlemale vanemale kodukülastusi. Vanematel on võimalik pöörduda ka kohtusse, et saada lapse viibimiskoha otsustamise õigus.

Peres kasvavad koos mitme erineva vanema lapsed

  • Kui sinu peres kasvavad nii sinu kui su elukaaslase/abikaasa lapsed eelmisest kooselust ja teie ühised lapsed, siis on õigus kõigi laste eest saada perehüvitisi kas sinul või sinu elukaaslasel/abikaasal. Kui olete omavahel kokku leppinud, kumb on hüvitiste saaja, tuleb sel vanemal esitada meile avaldus koos teise vanema nõusolekuga hüvitiste ümbervormistamiseks.