Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Perehüvitiste ülevaade

Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste korraldus: iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele.
Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega, näiteks lapsendamisega ning lapse hooldamise või eestkostele võtmisega.

Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad

  • riiklikud peretoetused
  • vanemahüvitis
  • elatisabi

Lisaks on lastega peredel õigus mitmesugustele lisahüvedele nagu puhkusevõimalused, sissemaksed kogumispensioni II sambasse jms.

Perehüvitisi maksame kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.

Parema teenindamise huvides soovime hakata kasutama ühe konto süsteemi. See tähendab, et kui oled esitanud sotsiaalkindlustusametile mitu arvelduskontot, kuhu kanda rahalisi hüvitisi – pension, vanemahüvitis, puudetoetus jne –, siis tehakse kõik ülekanded viimati esitatud kontole. Oma kontot saad hõlpsasti kontrollida ja muuta meie iseteeninduses.

Enne lapse sündi

Emapuhkus

Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus. Õigus emapuhkusele jääda tekib 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. 

Loe lähemalt

Isapuhkus

Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 30 tööpäeva isapuhkust ja selle perioodi eest maksame isa vanemahüvitist.

Loe lähemalt

Vanemahüvitise kalkulaator

Kalkulaatori abil saavad praegused ja tulevased lapsevanemad oma vanemahüvitise suuruse ja vanemapuhkuse perioodi mugavalt välja arvutada.

Loe lähemalt

Pärast lapse sündi

Registreeri lapse sünd rahvastikuregistris

Lapse sünni peab registreerima lapse esimese elukuu jooksul portaalis rahvastikuregister.ee. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kahe kuuni.

Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele olenemata sellest, kas nad on omavahel abielus või ei. 

Lapse sünni registreerimise kohta leiad täpsema info riigiportaali lehel Sünni registreerimine ja nime valik.

iseteenindus

Kinnita iseteeninduses sünnitoetuse pakkumine

Maksame igale lapsele sünnitoetust 320 eurot.

Loe lähemalt
eesti kaart

Uuri sünnitoetuse maksmise tingimusi oma kohalikust omavalitsusest

Paljud omav​alitsused maksavad sünnitoetust. Toetuse maksmise tingimused ja toetuse suurus erinevad omavalitsustes.

Loe lähemalt
lasteaialapsed

Lapsetoetus

Lapsetoetust maksame iga lapsega seoses alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. 

Loe lähemalt
vastsündinu nutab

Ema vanemahüvitis ja emapuhkus

Kõigil tulevastel emadel on õigus saada vanemahüvitist. Töötaval emal tekib vanemahüvitise õigus enne lapse sündi, mittetöötaval emal lapse sünniga.

Loe lähemalt
väikelaps isa süles

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus

Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, on isal õigus kasutada 30 kalendripäeva isapuhkust ajavahemikus 30 päeva enne lapse sündi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selle perioodi eest maksame isa vanemahüvitist.

Loe lähemalt
laps ema ja isa vahel

Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus

Jagatavat vanemahüvitist maksame, et säilitada lapsega koju jäävale lapsevanemale varasem keskmine sissetulek.

Loe lähemalt

Kui sul on palju lapsi

munad

Mitmike toetus

Perele, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetust makstakse, kuni lapsed saavad 18 kuud vanaks.

Loe lähemalt
kirjud mütsid

Lasterikka pere toetus

Kui maksame ühele vanemale lapsetoetust vähemalt kolme lapsega seoses, maksame lisaks ka lasterikka pere toetust. 

Loe lähemalt

Kui kasvatad last üksi

poiss kõrvaklappidega

Üksikvanema lapse toetus

Loe lähemalt
laps ronimisseinal

Elatisabi

Kui teine vanem ei maksa lapsele elatist, on võimalik saada elatisabi riigilt.

Loe lähemalt
laps ronib nöörredelil

Toitjakaotuspension

Kui lapse vanem on surnud, maksame lapsele toitjakaotuspensioni.

Loe lähemalt

Lapsevanematel on kasutada lastega seoses erinevaid lisapuhkevõimalusi

purjekad merel

Lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus

Lapsepuhkusele on õigus kõigil vanematel, kel on vähemalt üks kuni 14-aastane laps. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad kasutada vanemad, kel on kuni 18-aastane puudega laps.

Loe lähemalt

piparkoogid

Tasustamata lapsepuhkus

Kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emal või isal on võimalik võtta igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Lapse rinnaga toitmise vaheajad

Kui ema läheb tööle tagasi enne lapse 18-kuuseks saamist, kuid soovib last rinnaga edasi toita, on õigus saada lapse rinnaga toitmiseks lisavaheaegu, mille eest säilitatakse sulle keskmine töötasu juhul, kui sa ei saa vanemahüvitist.

Vähemalt 30-minutisi lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks saad kasutada iga kolme tunni järel. Kui sul on kaks või enam kuni pooleteiseaastast last, peab laste toitmiseks ette nähtud lisavaheaeg olema vähemalt üks tund. Lisavaheaegade kasutamiseks saavuta tööandjaga kokkulepe. Lisavaheajad arvatakse su tööaja hulka

Sinu vanemahüvitis suureneb aasta vahetumisel, kui

  • saad vanemahüvitist kuupalga alammääras
  • sinu tulude alusel välja arvestatud vanemahüvitis on väiksem kui uueks aastaks kehtestatud miinimumpalk.

Uus vanemahüvitise summa võrdub mõlemal juhul uue aasta kuupalga alammääraga.

Ülejäänud vanemahüvitisi ümber ei arvestata. Näiteks ei puuduta ümberarvutamine olukordi, kus

  • vanemahüvitis on võrdne vanemahüvitise määraga
  • said maksimaalses suuruses vanemahüvitist ja uuel aastal on kehtestatud uus maksimaalse vanemahüvitise summa.

Hüvitiste saajat saab soovi korral vahetada.

Seejuures tuleb silmas pidada alljärgnevat.

  • Teine vanem peab olema vahetusega nõus. Kui sotsiaalkindlustusametile ei ole teise vanema nõusolekut edastatud, algatame menetluse, kaasates vajaduse korral omavalitsuse, et selgitada välja, kumma vanema peres laps kasvab.
  • Uuele saajale hakkame perehüvitisi maksma järgmisel kuul.
  • Kui vanemahüvitise saaja vahetub, määrame uuele saajale hüvitise taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Kuna vanemahüvitist makstakse tagantjärele eelmise kuu eest, siis jõuab see uue saajani ülejärgmisel kuul. Näiteks kui uus saaja esitab taotluse mais, hakkame talle hüvitist arvestama 1. juunist ja esimese väljamakse teeme juulis.
  • Kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid hakkame uuele saajale tegema avalduse esitamise päevast.


Saaja vahetamiseks on mitu võimalust.

1. Esita avaldus iseteeninduses

Vanemal, kes hüvitist ei saa, on kõige mugavam algatada hüvitise saaja vahetus iseteeninduses. Selleks tuleb iseteenindusse sisse logida ning valida „Minu toetuste ja teenuste“ alt toetus, mida soovitakse endale määrata, ning algatada saaja vahetus. Kui avaldus on esitatud, peab teine lapsevanem, kes on seni toetust saanud, iseteeninduses vahetusega nõustuma ja selle kinnitama. Alles siis jõuab avaldus sotsiaalkindlustusametisse ja me saame hakata sellega tegelema.

2. Saada meile teade

Logi iseteenindusse ning vali menüüst „Suhtlus ja teavitus“. Teate perehüvitise saaja vahetamise kohta peavad saatma mõlemad vanemad. See vanem, kes seni peretoetusi ei saa, peab teada andma, kelle eest ja mis ajast alates ta soovib hüvitisi saada. Senine perehüvitise saaja peab oma teates saaja vahetusega nõustuma.

 3. Vahetamise soovi saab esitada ka

  • mõlema vanema digiallkirjaga meiliaadressil [email protected]
  • paberil allkirjastatult postiga aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses (võta kindlasti kaasa ID-kaart või pass. Kui tuled üksinda, võta kaasa teise vanema allkirjastatud kirjalik nõusolek).

Vanemahüvitis arvutatakse igale saajale personaalselt tema varasemate tulude alusel. Periood, mille tulud aluseks võtame, jääb alati samaks, mis oli eelmisel saajal. Erandiks on olukord, kus senise saaja vanemahüvitis on arvutatud eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu järgi. Kui teine vanem ei ole eelmise lapsega seoses vanemahüvitist saanud, võtame aluseks uue lapse vanemahüvitise algusele eelnenud tulu.

Perehüvitiste saamist võivad mõjutada mitmesugused elusündmused. Neist enamiku kohta saame info eri registritest. Mõne sündmuse kohta aga ei jõua info registritesse või ei jõua see  sinna õigel ajal. Seetõttu võib juhtuda, et maksame hüvitisi edasi olukorras, kus selleks ei ole enam õigust. Sellised hüvitised peame hiljem tagasi nõudma (loe allpool lähemalt enam saadud perehüvitiste tagasimaksmisest).

Saad ise õigele hüvitiste saamisele kaasa aidata, kui teavitad meid muudatustest!

Pead meid teavitama, kui

  • asud elama teise riiki või su laps asub elama või õppima teise riiki
  • su lapse teine vanem (või eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või vanema elukaaslane, kui teil on ühiseid lapsi) asub tööle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi
  • saad perehüvitisi välisriigist
  • su keskhariduseta laps katkestab või lõpetab õpingud teises riigis
  • asud vanemahüvitise saamise ajal tööle või avad ettevõtluskonto ning teenid tulu, mis ületab poolt hüvitise ülempiiri. 2023. aastal on see 2145,65 eurot
  • su lapse isadus tuvastatakse
  • sinu abikaasa või elukaaslane lapsendab sinu lapse

Anna meile muudatustest teada vabas vormis meie iseteeninduses või

Kui vahetad perekonnanime, saame selle kohta info rahvastikuregistrist. Sellest ei pea meid eraldi  teavitama. Kindlasti aga pead nimevahetusest teavitama oma panka, kuhu laekuvad perehüvitised. Selleks võta oma pangaga ühendust telefoni teel, vajadusel pöördu isikut tõendava dokumendiga ja nime muutmise dokumendiga panka.

Kui su nimi jääb pangas muutmata, laekuvad toetused meile tagasi. Kui raha laekub tagasi kahel järjestikusel kuul, peatame sulle perehüvitiste maksmise. Saame makseid jätkata pärast seda, kui oled pangas oma nime õigeks muutnud. Kui pangas on nimi muudetud, anna meile maksete jätkamiseks sellest teada

Kui sureb vanem, kes saab perehüvitisi, ja sina oled laste teine vanem, saadame sulle meie iseteeninduse kaudu pakkumise perehüvitiste saamiseks.
Ootame pakkumisele kinnitust kuue kuu jooksul.

Kui sureb pere ainuke vanem või mõlemad ja sa võtad vanemateta jäänud lapse(d) oma perre, pöördu esmalt elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse. Nad aitavad vormistada lapse/laste kasvatamisega seoses vajalikke dokumente. Saad vormistada lepingu lapse perekonnas hooldamiseks või aidatakse sul algatada kohtus lapsele eestkoste seadmise menetlus. Loe pikemalt hoolduspereks saamise kohta.

Kui oled lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võta hüvitiste saamiseks meiega ühendust iseteeninduses või e-posti aadressil [email protected].

Kui oled saanud perehüvitisi, millele sul õigust ei olnud, tuleb need tagasi maksta.

Saadame sulle enne tagasinõude otsuse tegemist selle kohta kirja. Kui sul on lisaandmeid, mis võivad mõjutada tagasinõutava summa suurust, esita need palun 15 päeva jooksul. Kirjuta meile e-posti aadressil [email protected], iseteeninduse kaudu või posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Alusetult saadud hüvitise saab tagasi maksta kas ühekordse maksena, põhjendatud taotluse alusel osade kaupa või tasaarvestamise teel.

Sinu soovi korral saame enam makstud summa edaspidi makstavatest hüvitiste arvel tasaarvestada. Seda on võimalik teha ka osade kaupa.

Kui sa meiega maksmise viisis kokku ei lepi, on meil õigus pidada ülearu makstud summa kinni sulle edaspidi makstavatest hüvitistest.

Enam makstud peretoetuse, elatisabi ja vanemahüvitise saame tasaarvestada järgnevate kuude peretoetustest.

Peretoetustest tasaarvestamisel saad kätte vähemalt 80% sulle määratud summast.

Kui sa pole alusetult makstud perehüvitisi tagastanud ja tasaarvestamine pole võimalik, teeme tagasimaksmise ettekirjutuse. Kui oled saanud ettekirjutuse, aga ei täida seda tähtajaks, on meil õigus anda see sundtäitmiseks kohtutäiturile. Sel juhul pead tasuma ka täitemenetluse kulud.

Perehüvitiste maksmise võib peatada ja lõpetada nii meie kui sinu algatusel.

Sul on õigus perehüvitistest ja kogumispensioni täiendavatest sissemaksetest loobuda, kui

  • sa ei soovi perehüvitisi ja kogumispensioni saada
  • loobud perehüvitistest teise vanema kasuks
     

Sul on kohustus loobuda, kui

Hüvitiste saamisest loobumiseks saada vabas vormis teade iseteeninduse kaudu või e-posti aadressil [email protected]


Meie peatame perehüvitiste maksmise järgmistel juhtudel:

  • lapse perest eraldamisel
  • sa viibid ilma oma kuni kolmeaastase (k.a) lapseta kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses (kui laps viibib sinu juures, on sul õigus edasi saada kõiki peretoetusi peale vanemahüvitise)
  • kojukandega makstavaid hüvitisi ei ole olnud võimalik kätte toimetada vähemalt kaks kuud
  • sinu perehüvitiste väljamakse on tulnud pangast tagasi vähemalt kaks kuud
  • sinu või su lapse suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus
  • sinu või su lapse suhtes on algatatud tagaotsimismenetlus vabaduskaotusliku karistuse kandmisest kõrvale hoidmise tõttu


Kõigi perehüvitiste maksmise lõpetame, kui

  • oled esitanud avalduse perehüvitiste maksmise lõpetamiseks
  • pere vahetab elukohta ja asub elama teise riiki
  • sinult on lapse hooldusõigus ära võetud
  • su alaealisele lapsele on määratud eestkostja
  • su laps on paigutatud elama hooldusperre, perekodusse või asenduskodusse

Jätkame hüvitiste maksmist, kui peatamise või lõpetamise aluseks olev põhjus on ära langenud.

Anna meile muudatustest teada vabas vormis

Perehüvitiste tulumaksustamine

Tulumaksuga maksustamisele kuuluvad

  • vanemahüvitis
  • lapsepuhkuse ning puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitis.

Tulumaksuga maksustamisele ei kuulu

  • peretoetused (lapsetoetus, lapsehooldustasu, sünnitoetus, üksikvanema lapse toetus, lasterikka pere toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapsetoetus, eestkostetava lapse toetus, lapsendamistoetus) ning elatisabi (kohtu-, täite- ja pankrotimenetlusaegne elatisabi)

Vanemahüvitiselt saad kasutada tulumaksuvabastust. Tulumaksuvabastuse summa muutmiseks või maksuvabastusest loobumiseks esita pärast vanemahüvitise otsuse saamist avaldus eesti.ee teenuses, sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, posti või e-posti teel. Avaldust saab esitada iga kuu ning avalduses märgitu hakkab kehtima järgmisel kuul.

Pane tähele, et tulumaksuvabastuse summa oleneb sellest, kui suur on sinu brutotulu (ehk summa enne maksude maha arvamist) kokku.

Loe lähemalt hüvitiste ja toetuste tulumaksustamisest

Viimati uuendatud 13.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?