Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Perehüvitiste liigid

 

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus, mida maksame lapse sündimisel - 320 eurot lapse kohta.
Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta ehk näiteks kolmikute puhul kokku 3000 eurot.

Sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus või kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, saadame e-kirja teel pakkumise hüvitiste saamiseks varasema taotluse alusel, millele piisab nõusoleku andmisest. 

Taotluse esitamiseks on kõige mugavam kasutada riigiportaali e-teenust, kus saab taotleda korraga kõiki perehüvitisi. Riigiportaalis on taotlus rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja oleme märgistanud hüvitised, mille saamiseks sul õigus on. Loe perehüvitiste taotlemise kohta pikemalt SIIN

 

Lapsetoetus

Lapsetoetust on õigus saada alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas:

  • kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last - 55 eurot lapse kohta kuus. (2019. aasta algusest tõuseb 60 eurole lapse kohta kuus)
  • kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last - alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus.

Näide. Peres on kolm last: 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse 2018. aastal lapsetoetust 55 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 210 eurot.
Kui sellesse perre sünnib uus laps, on edaspidi peres 4 lapsetoetust saavat last. Toetust makstakse sel juhul 55 eurot 10- ja 17-aastase lapse eest ning 100 eurot 4-aastase ja vastsündinud lapse eest, kokku 310 eurot.
Kui 17- aastane laps lõpetab kooli, ei maksta tema eest enam lapsetoetust ja perre jääb alles kolm lapsetoetust saavat last. Sel juhul makstakse 55 eurot 10- ja 4- aastase lapse eest ja 100 eurot vastsündinud lapse eest. Kokku 210 eurot.

Lapsetoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus või kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, saadame e-kirja teel pakkumise perehüvitiste saamiseks varasema taotluse alusel, millele piisab nõusoleku andmisest. 

Taotluse esitamiseks on kõige mugavam kasutada riigiportaali e-teenust, kus saab taotleda korraga kõiki perehüvitisi. Seal olev taotlus on rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja oleme märgistanud hüvitised, mille saamiseks sul õigus on. Loe perehüvitiste taotlemise kohta pikemalt SIIN

Õppimise kohta andmete esitamine

Andmed laste õppimise kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Seega, kui sinu kuni 19 aastane laps õpib Eestis, ei ole õppimise kohta tõendit vaja esitada. EHIS-esse kannavad lapse õppimise kohta andmed koolid.
Juhime tähelepanu, et kui andmed lapse õppimise kohta ei ole uue õppeaasta alguses peretoetuste maksmise ajaks veel EHIS-esse jõudnud (näiteks juhul, kui laps on vahetanud kooli vms), võib juhtuda, et toetuste maksmisse tekib väike paus. Maksame toetuse tagantjärele välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.

Kui laps õpib välisriigis, siis neid andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole ning välismaal õppimise kohta tuleb igal aastal esitada meile koolitõend. Koolitõendi palume saata elektroonselt aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee, posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn või tuua teile sobivasse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Kui laps lõpetab mingil põhjusel õpingud õppeaasta keskel, palume sellest meile esimesel võimalusel teada anda. Kui lapsetoetust saab edasi laps, kellel selle saamiseks enam õigust ei ole, oleme sunnitud liigselt makstud toetuse hiljem tagasi nõudma.

 

Lapsehooldustasu

Perekonnas on korraga ühel lapsevanemal õigus saada lapsehooldustasu (pärast vanemahüvitise saamise lõppu), kui peres kasvab:

  • kuni 3-aastane laps – 38,36 eurot kuus iga kuni 3-aastase lapse kohta

Lisaks maksame väiksemas määras lapsehooldustasu 3-8 aastaste laste kohta, juhul:

  • kui peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps –19,18 eurot ka 3-8-aastase lapse kohta kuus
  • kui peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last – 19,18 eurot kuus iga 3-8-aastase lapse kohta.

Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehoolduspuhkusel olla ja lapsehooldustasu saada võib lapsevanema asemel ka mõni teine isik. Kehtib aga reegel, et sellisele inimesele makstavate lapsehooldustasude summa kokku ei või olla rohkem 115,08 eurot kuus. Loe täpsemalt, kellel on õigus perehüvitiste saamiseks.

Näide. Peres on kolm last, 2-aastane, 3-aastane ja 6-aastane. 2- aastase lapse eest makstakse lapsehooldustasu 38,36 eurot kuus. 3- ja 6- aastase lapse eest makstakse lapsehooldustasu tingimuse järgi, et kolme või enamalapselises perekonnas saavad lapsehooldustasu kõik kuni 8- aastased lapsed. Nii 3- kui 6-aastase lapse eest makstava lapsehooldustasu summa on 19,18 eurot lapse kohta.
Kokku makstakse perele lapsehooldustasu 38,36 + 19,18 + 19,18 = 76,72 eurot kuus.
Lisaks makstakse sellisele perele kõigi laste eest ka lapsetoetust, mis on esimese ja teise lapse eest 55 eurot ja kolmanda lapse eest 100 eurot - 210 eurot kuus. Kokku saab pere seega lapsetoetust ja lapsehooldustasu 286,72 eurot kuus.

Lapsehooldustasule tekib õigus pärast vanemahüvitise saamise lõppu. Soovitame siiski ka lapsehooldustasu taotleda või selle saamiseks nõusolek anda kohe esmase perehüvitiste taotlusega. Nii saame pärast vanemahüvitise maksmise lõppu alustada kohe lapsehooldustasu maksmist.

Pane siiski tähele, et kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka lapsehooldustasu saamise õigus just temal.  Lapsehoolduspuhkuse saab vormistada tööandja juures. Lapsehoolduspuhkusest saad põhjalikumalt lugeda SIIN
Lapsehooldustasu saaja eest maksab riik sotsiaalmaksu ja seega on ka riigipoolne ravikindlustus tagatud sellele vanemale, kellele maksame lapsehooldustasu! Ravikindlustusest saad pikemalt lugeda SIIN

Vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta. See tähendab, et kui ühe lapse eest maksame vanemahüvitist, siis sel perioodil peatame lapsehooldustasu maksmise kõigi peres kasvavate laste eest.
Ka selle aja eest, mille eest saad juba sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei maksa me selle lapse eest lapsehooldustasu. Teiste laste eest saadavaid lapsehooldustasusid need hüvitised ei mõjuta.

Lapsehooldustasu saamiseks tuleb esitada meile taotlus või kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, saadame e-kirja teel pakkumise hüvitiste saamiseks varasema taotluse alusel, millele piisab nõusoleku andmisest. 

Taotluse esitamiseks on kõige mugavam kasutada riigiportaali e-teenust, kus saab taotleda korraga kõiki perehüvitisi. Riigiportaalis on taotlus rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja oleme märgistanud hüvitised, mille saamiseks sul õigus on. Loe perehüvitiste taotlemise kohta pikemalt SIIN
 

NB! Pane tähele, et 1. septembrist 2019 hakkab kehtima seadusemuudatus ja sellest kuupäevast alates sünidvate lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata! Loe pikemalt: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

 

Vanemahüvitis


Vanemahüvitise eesmärk, suuruste vahemik ja maksmise periood

Vanemahüvitise (ehk nn emapalga) eesmärk on võimaldada vanemal väikelapsega kodus olla, säilitades talle tema eelmise kalendriaasta keskmise sissetuleku. Vanemahüvitis on mõeldud asendussissetulekuks inimesele, kes kasvatab alla 3-aastast last, mistõttu peaks hüvitist saama eelkõige see vanem, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige enam lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

Pane tähele, et riigipoolne ravikindlustus tagatakse sellele vanemale, kes saab vanemahüvitist või pärast selle lõppemist lapsehooldustasu! Ravikindlustusest loe edasi SIIT

Vanemahüvitise suurus arvestatakse igale saajale vastavalt tema eelnevale sissetulekule. Summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal teenitud tulult deklareeritud. (Loe vanemahüvitise arvutamisest pikemalt SIIN)
 
Vanemahüvitist maksame ka neile, kes ei teeninud lapse sünnile eelneval aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sel juhul on hüvitise suuruseks nn. vanemahüvitise määr, mis on sama, mis eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. 2018. aastal on hüvitise määr 470 eurot. 2019. aastal on see 500 eurot.

Kui sinu vanemahüvitise arvestamise aluseks olev tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, siis määrame vanemahüvitise siiski kuupalga alammäära suuruses. Kuupalga alammäär 2018. aastal on 500 eurot. (2019. aastal on see 540 eurot.)

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. Seda maksame juhul, kui sinu ühe kuu keskmine tulu on sellega võrdne või suurem. 2018. aastal on maksimaalne vanemahüvitis 3089,55 eurot ja 2019. aastal on see 3319,80 eurot.

Vanemahüvitise maksmise periood sõltub sellest, kas lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sellisel juhul maksame vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest. (Vanemahüvitise saamise perioodi saad välja arvestada Sotsiaalministeeriumi kodulehel oleva kalkulaatori abil)
Kui lapse emale sünnituslehte väljastatud ei ole, maksame hüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.
Kui sul on olnud õigus võtta sünnitusleht, aga sa seda mingil põhjusel ei ole teinud, maksame sulle esimese 70 päeva eest vanemahüvitist kuupalga alammäära ulatuses, mis 2018. aastal on 500 eurot. (2019. aastal on see 540 eurot.)

Vanemahüvitise saamiseks tuleb esitada meile taotlus või kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, saadame e-kirja teel pakkumise hüvitiste saamiseks varasema taotluse alusel, millele piisab nõusoleku andmisest.

Taotluse esitamiseks on kõige mugavam kasutada riigiportaali e-teenust, kus saab taotleda korraga kõiki perehüvitisi. Riigiportaalis on taotlus rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja oleme märgistanud hüvitised, mille saamiseks sul õigus on. Loe perehüvitiste taotlemise kohta pikemalt SIIN

Millal tekib vanemahüvitise saamise õigus ja kellel on õigus hüvitist saada?

Vanemahüvitise saamise õigus tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval. See tähendab, et kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkusele, tekib õigus vanemahüvitisele pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu. Rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi.
Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte ning saada sünnitushüvitist, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist.

Hüvitisele on õigus korraga ühel lapsevanemal. Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib vanemahüvitist saada üldjuhul ainult ema. Pärast seda võivad vanemad ise otsustada, kumb hüvitist saab. Kui lapse isa soovib hakata saama vanemahüvitist järgmisest päevast, pärast lapse 70-päevaseks saamist, peab ta taotlema vanemahüvitist esimesena.
Pane ka tähele, et kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka vanemahüvitise saamise õigus just temal. Seega ei ole võimalik olukord, kus üks vanem on lapsehoolduspuhkusel, kuid teine vanem töötab ja saab ka vanemahüvitist. Ka riigipoolse ravikindlustuse saamise õigus on kuni lapse 3-aastaseks saamiseni just sellel vanemal, kes saab hüvitisi. Oluline on tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta! Loe ravikindlustusest pikemalt SIIN.

Vanemahüvitise saajat saab soovi korral vahetada. Vanemahüvitise suuruse arvestamisel võetakse aluseks just selle vanema varasem tulu, kes hüvitist saama hakkab. Vahetamise korral määratakse hüvitis uuele saajale alates taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast ja kuna vanemahüvitis makstakse välja tagantjärele eelmise kuu eest, siis uue saajani jõuab see ülejärgmisel kuul. Näiteks, kui uus saaja esitab taotluse maikuus, hakatakse talle hüvitist arvestama alates juunist ja esimene väljamakse tehakse uuele saajale juulis. Vanemahüvitise saaja vahetamisest loe pikemalt SIIT

Korraga saab perekond saada vaid üht vanemahüvitist. Kui sina ise või sinu lapse teine vanem juba saab vanemahüvitist ja järgmine laps sünnib enne, kui eelmise lapsega seoses on hüvitise maksmise aeg lõppenud, on perel võimalik valida, kumma lapse sünniga seoses välja arvestatud hüvitist soovite. Hüvitise suurus ei sõltu laste arvust.

Vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teenida tulu. Kui su ühes kuus saadav tulu on väiksem, kui pool hüvitise ülempiiri, mis 2018. aastal on 1544,78 eurot (2019. aastal 1659,90 eurot), siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene. Kui su tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri, vähendame väljamakstavat vanemahüvitise suurust.
Vanemahüvitise ja samaaegse tulu teenimise puhul tuleb arvesse võtta, et vanemahüvitis on sarnaselt töötasuga tulumaksuga maksustatav. Vanemahüvitise saamisega samaaegselt tulu teenimise kohta loe pikemalt SIIN.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine
 

Vanemahüvitise suuruse arvestamisel võtame aluseks tulu (palk, lisatasud jms), millelt tööandja on arvestanud sotsiaalmaksu. Samuti läheb arvesse töövõimetushüvitis, mida on sulle maksnud Haigekassa seoses kergemale tööle üleviimisega.

Arvesse lähevad vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta tulud. Pane tähele, et vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus - enamasti on see 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Seda on oluline tähele panna juhul, kui laps sünnib aasta viimastel kuudel ning rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb lapse sünnile järgneva kalendriaasta algul.  

Näide 1. Tulevane ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele 2017. aasta novembris ja tema laps sünnib detsembrikuus. Rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb ja seega õigus vanemahüvitisele tekib alles veebruaris 2018. Sellisel juhul võetakse vanemahüvitise suuruse arvestamisel aluseks 2017. aasta tulud, mis on vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelnev kalendriaasta, mitte 2016. aasta tulusid, mis on lapse sünnile eelnev kalendriaasta. Vanemahüvitis arvestatakse 2017. aasta tulude alusel.    

Vanemahüvitise suuruse arvestamisel liidame kogu kalendriaasta tulu (brutotulu, enne maksude maha arvestamist) ja jagame saadud summa kuude arvuga. Kui sa arvestuste aluseks oleval aastal töövõimetuslehel ei viibinud, jagame aastatulu 12 kuuga. Kui viibisid haiguslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel, siis see aeg kuude arvestusse sisse ei lähe. Hüvitise suuruse arvestamiseks vajaliku kuude arvu saamiseks lahutame kalendriaasta 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel ja sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagame tulemuse 30-ga. (Kui olid üle viidud kergemale tööle, siis neid päevi me maha ei lahuta.)

Näide 2. Said 2017. aastal kokku tulu 14 015,15 eurot. Tööandja maksis selle pealt sinu eest sotsiaalmaksu 4625 eurot. Töövõimetuslehel sa ei viibinud.
Laps sündis 19. märtsil 2018. Vanemahüvitise määramisel võtame aluseks 2017. aasta ja jagame sinu aasta tulu 12-ga.  
14 015,15 / 12 = 1167,93 eurot - sinu vanemahüvitise suurus.
 

NB! Pane tähele, et 1. septembrist 2019 hakkab kehtima seadusemuudatus, mis muudab vanemahüvitise arvestamise aluseks olevat perioodi! Loe pikemalt: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019
 

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui töötasid eelmisel aastal väljaspool Eestit

Kui töötasid eelmisel aastal väljaspool Eestit, siis sõltub, kas töötasid mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kuskil mujal. Kui sa töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestame seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega. Mujal maailmas töötatud aeg vanemahüvitise määramisel arvesse ei lähe.

Vanemahüvitise arvutame ainult Eestis saadud sissetuleku alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, kui töötasid välisriigis. Kui sa töötasid näiteks eelmisel aastal 6 kuud Eestis ja 6 kuud Euroopas, võtame vanemahüvitise arvestamisel aluseks selle summa, mis sa teenisid ühes kuus Eestis ja arvestame, nagu sa oleksid sama palka teeninud ka ülejäänud 6 kuu jooksul, kui töötasid tegelikult Euroopas.

Kui sa eelmise aasta jooksul Eestis tulu saanud ei ole, määrame hüvitise üldjuhul kuupalga alammääras.
Siin on aga võimalikud erisused juhul, kui sa töötasid eelmisel kalendriaastal Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis ja jooksval aastal asusid tööle Eestis. Kui nüüd jääd rasedus- ja sünnituspuhkusele ning hakkad saama vanemahüvitist, võtame erandkorras vanemahüvitise arvutamisel aluseks jooksval aastal Eestis saadud tulu ja arvestame vanemahüvitise summa selle alusel.

  • Näide 1. Sinu laps sünnib 2018. aastal. Oled enne seda töötanud mujal mitu aastat ja Eestis enne lapse sündi tööle enam ei asu. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määrame vanemahüvitise 2018. aastal kehtiva kuupalga alammääras 500 eurot.
  • Näide 2: Töötasid 2017. aastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Õigus vanemahüvitisele tekib aastal 2018.  Keskmine kuutulu arvutatakse 2017. aastal Eestis saadud töötasu alusel. See on näiteks 900 eurot. Sama kuutulu, 900 eurot, arvestatakse ka aja eest, kui töötasid Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.
  • Näide 3. Oled töötanud 2016. aastal ainult Soomes. Eestisse tulid tagasi tööle alates 1.veebruarist 2017. Jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele 5.mail 2017 ja laps sündis 12. juulil 2017.
    Õigus vanemahüvitisele tekkis 22.septembril 2017 ja peaksime seega vanemahüvitise määramisel aluseks võtma 2016 aasta. Kuna 2016. aastal Eestis tulu puudus, arvestame nüüd seda, et sa töötasid 2016 aastal Soomes (mis on üks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik), ning seega saame erandkorras arvestada ka vanemahüvitisele õiguse tekkimise aasta Eestis teenitud tulu. Perioodil 01.veebruar 2017–4.mai 2017 said sa Eestis tulu keskmiselt 600 eurot kuus. Määrame sulle vanemahüvitise summas 600 eurot kuus.

 

Kui perre sünnib väikese vahega järgmine laps

Perehüvitiste seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui kahe lapse vanusevahe on alla kahe ja poole aasta ja lapsevanem ei saanud uue lapse sünnile eelneval aastal tulu või see oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võtame uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestasime eelmise lapsega seoses.

Lähtume perele soodsamast summast ja kui sa oled saanud enne uue lapse sündimist suuremat tulu, arvutame uue lapse hüvitise suurema tulu alusel.

Näide 1. Laps on sündinud 17. märtsil 2014 ja vanemahüvitist arvestatakse seega 2013. aasta põhjal. Sinu tulu 2013. aastal kokku oli 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja kuude arv seega (365 – 74) : 30 = 9,7. Vanemahüvitise suuruseks on 14 178,79 : 9,7 = 1461,73 eurot.
Järgmine laps sündis 26.apillil 2016. Sa ei saanud 2015. aastal tulu ja laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise lapse tulu põhjal ja ka uue lapsega seoses makstakse vanemahüvitist summas 1461,73 eurot.

Näide 2. Esimene laps sündis 2. oktoobril 2016. Sinu rasedus- ja sünnituspuhkus lõppes detsembris 2016 ja vanemahüvitis määrati seega 2015. aastal saadud tulu järgi. Sinu tulu 2015. aastal oli kokku 14 178,79 eurot. Töövõimetuslehel viibisid kokku 74 päeva ja sinu vanemahüvitise summa oli seega esimese lapsega seoses 1461.73 eurot (vaata arvutust eelmisest näitest).
Läksid pärast esimese lapsega kodus oldud aega tagasi tööle ja said 2017. aastal kokku tulu 17 227,27 eurot, töövõimetuslehel viibisid 81 päeva.
Järgmine laps sündis 12. märtsil 2018 ehk laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Kuna teise lapse sünnile eelnevalt teenitud tulu oli suurem, kui esimese lapse hüvitise arvestamise aluseks olnud summa, võetakse vanemahüvitise arvutamisel aluseks 2017. aasta tulu 17 227,27 eurot. Oletame, et viibisid 2017. aastal töövõimetuslehel kokku 60 päeva. Sellisel juhul arvutatakse nüüd sinu uus vanemahüvitis järgnevaid numbreid aluseks võttes:
Aasta tulu suurus: 17 227,27
Päevade arv:  (365-60):30= 10,17

Vanemahüvitise suurus on: 17 227,27 / 10,17 = 1693,93 eurot

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimine

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2 aasta ja 6 kuu vanuseks ning Haigekassa on maksnud sulle uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib sul olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest.
Sa ei pea seda eraldi taotlema ja arvestame selle sulle ise välja, kui sinu saadavate hüvitiste summad vastavad kompensatsiooni saamise reeglitele. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet maksame juhul, kui sinu sünnitushüvitise ühe päeva summa on väiksem kui sinu vanemahüvitise ühe päeva summa. Kompensatsiooni maksame sel juhul nende päevade eest, mis jäävad lapse sünnist kuni vanemahüvitise alguseni.
Oluline on aga tähele panna, et siin on erisus juhul, kui lapsed sünnivad nii väikese vahega, et uue lapse sündimise ajal makstakse eelmise lapse eest veel vanemahüvitist. Vanemahüvitise saamise ajal vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei maksta.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagame ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga – nii saame vanemahüvitise ühe päeva summa. Saadud summast lahutame ühe kalendripäeva kohta makstud sünnitushüvitise. Saadud vahe korrutame selle kalendripäevade arvuga, mis jääb lapse sünni päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

Näide. Oled lapsehoolduspuhkusel eelmise lapsega. Enne teise lapse sündi katkestad lapsehoolduspuhkuse ja jääd uue lapsega seoses rasedus- ja sünnituspuhkusele. Kuna sa eelneval kalendriaastal tööl ei käinud, maksab Haigekassa sulle sünnitushüvitist miinimumpalga alusel 14,33 eurot päev. Kuna laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta, määrame vanemahüvitise ka järgmisele lapsele eelmise lapse eest makstud vanemahüvitise arvutamisel aluseks võetud tulu järgi. Vanemahüvitise summaks saame näiteks 1168,56 eurot kuus ehk 38,95 eurot päevas. Kui lapse sünnikuupäeva ja vanemahüvitise alguse vahe on näiteks 91 päeva, arvutatakse vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe järgnevalt: (38,95 – 14,33) x 91 = 2240,42 eurot.

 

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Kui perre sünnivad kolmikud või rohkemaarvulised mitmikud, maksab riik nende perele lisatoetust. Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on nende ühel vanemal, aga ka hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.

Toetuse suurus on 1000 eurot kuus pere kohta ja seda maksame kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Määrame selle kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral automaatselt.

 

Lasterikka pere toetus

Kui sinu peres on kasvamas vähemalt kolm lapsetoetust saavat last, maksame sulle lisaks eelnevatele toetustele ka lasterikka pere toetust. Toetust maksame pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja.

  • Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, maksame 300 eurot kuus.
  • Perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, maksame 400 eurot kuus.


Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Oluline on tähele panna, et lasterikka pere toetuse saamiseks peab peres kasvavate laste lapsetoetuste saajaks oleks üks ja sama vanem.
Sellisel juhul arvestatakse lasterikka pere toetus peretoetustele juurde automaatselt.

 

Üksikvanema lapse toetus

Kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks, on sul õigus saada üksikvanema lapse toetust.
Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Üksikvanema lapse toetust saad taotleda sama taotlusega, millega kõiki teisi lapsega seotud toetuseid. Kõige mugavam on seda teha riigiportaali e-teenuses Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine. Üksikvanema lapse toetuse taotlemiseks lisa e-teenuses märge kasti „üksikvanema lapse toetus".

Kui taotled toetust seoses teise vanema tagaotsitavaks kuulutamisega, pead lisama taotlusele teatise tagaotsitavaks kuulutamise menetluse alustamise kohta (näiteks Politsei- ja Piirivalveameti teatis).

Toetust maksame alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

Üksikvanema lapse toetuse maksmise lõpetame juhul, kui:

  • lapse isa võtab lapse omaks (vanemate ühise avalduse alusel)
  • isadus tuvastatakse kohtumenetluse käigus
  • Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab lapse teise vanema tagaotsimismenetluse
  • lapsele määratakse teise vanema eest toitjakaotuspension
  • üksikvanema uue abikaasa või lapse kasuvanema kaotuse korral määratakse toitjakaotuspension.
     

NB! Selleks, et vältida hilisemat vajadust toetuse tagasimaksmiseks, palume meile esimesel võimalusel teada anda mistahes muudatustest, mis võivad mõjutada õigust üksikvanema lapse toetuse saamiseks. Näiteks, kui toitjakaotuspension määratakse lapsele tagasiulatuvalt alates isa surmast, siis tuleb sama perioodi eest saadud üksikvanema lapse toetus tagasi maksta.

 

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus

Kui sina või sinu lapse teine vanem on Eestis aja- või asendusteenistuses on teie perel õigus ajateenija või asendusteenistuja lapse toetusele.
Toetuse suurus on 50 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni.
(2019. aastast alates tõuseb toetus 300 eurole kuus!)

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust saad kõige mugavamalt taotleda riigiportaali e-teenuses Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine. Tee e-teenuses märge kasti „ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus".

Taotlusele lisaks tuleb esitada Kaitseväe tõend ajateenistuses viibimise kohta või Kaitseressursside Ameti tõend asendusteenistuses viibimise kohta. Tõendis peab olema kirjas aja- või asendusteenistuse periood.

 

Lapsendamistoetus

Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada ühekordset lapsendamistoetust 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. Toetust maksame lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta.

Lapsendamistoetuse saamiseks esita taotlus kuue kuu jooksul, alates lapsendamise kohtumääruse jõustumisest.

Taotluse esitamiseks on kõige mugavam kasutada riigiportaali e-teenust.
Loe perehüvitiste taotlemise kohta pikemalt SIIN

 

Eestkostetava lapse toetus

Sul on õigus eestkostetava lapse toetusele, kui kasvatad last, kelle vanemad ei täida kohustust last kasvatada või kellel vanemad puuduvad ning kohus on määranud sind eestkostjaks.

Toetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta.

Õigus toetust saada tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päevast. Hilisemal taotlemisel makstakse toetus välja tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Toetust maksame lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame toetust selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Kui eestkoste lõpeb varem, lõpetame toetuse maksmise eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

  • Näide 1. Eestkoste kohtumäärus on jõustunud 1.02.2016 ja taotluse eestkostetoetuse saamiseks esitad 4.10.2016, maksame toetust tagantjärele 6 eelneva kalendrikuu eest s.o alates 01.04.2016.
     

Pane tähele! Alates 1.jaanuarist 2018 ei maksa Sotsiaalkindlustusamet enam eestkostetava või hooldatava lapse toetust peredele, kuhu laps on antud hooldamisele kohaliku omavalitsuse ja pere vahel sõlmitud lepingu alusel. Sotsiaalkindlustusameti makstava eestkostetava lapse toetusele on õigus üksnes lapsel, kelle üle on seatud eestkoste.
Hooldusperes kasvava lapse ülalpidamiskulude katmiseks palume pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.