Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

Asendushoolduse tugiteenused

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi koostöös projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.

Projekti eesmärk on suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka, parandada asendushoolduse kvaliteeti ning arendada asendushoolduse tugi- ja järelteenuseid. Projekti elluviimise periood on 01.01.2015-31.12.2020, eelarve on 6 miljonit eurot (sellest ESF finantseering 5,1 miljonit ning riiklik kaasfinantseering 900 000 eurot).

Sotsiaalkindlustusamet korraldab projekti raames järgmiste teenuste osutamist:

  • Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele
  • Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele
  • Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastuvatele noortele
 
     

    Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele

    Teenuseid on võimalik saada eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedel juba enne lapse perre saabumist ning lapse igal eluetapil, k.a noore ellu astumisel. Samuti on teenustele oodatud perega seotud teised lähedased isikud ja võrgustikutöötajad.

    Üle-eestilised teenused

    Pakutakse Sotsiaalkindlustusameti projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ töötajate poolt.

    Telefoni- ja internetinõustamine

    Teenusele võib pöörduda kõikides asendushooldusega seotud küsimustes (nt lapse perekonnas hooldamise, eestkoste, lapsendamise küsimuses).

    • Telefoninõustamine toimub telefoninumbril 655 1666 esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 10.00-17.00 ning kolmapäeviti kl 14.00-21.00.
    • Internetinõustamine toimub e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee. Internetinõustamise kaudu on võimalus saada kahe tööpäeva jooksul asjakohast nõu asendushooldusega seoses.

     

    Piirkonnapõhised tugiteenused

    Pakutakse MTÜ Oma Pere (kuni 30.06.2019) töötajate poolt.

    Teenused on mõeldud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele ning kättesaadavad perele kodukoha lähedal (teenuste pakkumine on jaotatud SKA lastekaitse piirkondade põhimõttel: Põhja, Lõuna, Lääne, Ida). Sobiva teenuse saamiseks tuleb perel pöörduda Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse koordinaatori poole vastavalt enda kodukohale.

    Põhja piirkond (Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa)

    Lõuna piirkond (Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa)

    Lääne piirkond (Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa)

    Ida piirkond (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa)

     

    Teenustele on võimalik saada ka mitmete teiste kanalite kaudu:

    • Perel on võimalik asendushoolduse protsessi käigus pöörduda oma lapsendajaspetsialisti või hoolduspere spetsialisti poole.
    • Eestkoste- ja hooldusperel (kui laps on juba peres) tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.
    • Pere võib pöörduda ka otse teenuse osutaja MTÜ Oma Pere poole.

    Individuaalne psühholoogiline nõustamine perele

    Individuaalne psühholoogiline nõustamine on mõeldud peredele, kus kasvav laps on lapsendatud, perekonnas hooldusel või eestkostel. Samuti peredele, kes alles ootavad last koju. Psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata perekonda lapse vajaduste ja kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisel. Ühel perel on võimalik osaleda kolmel nõustamisel.

    Mentorlus

    Mentorikeskse nõustamise kaudu võimaldatakse peredele kogemuslikku pereabi. Mentoril on isiklik lapsendamise või hooldusvanema kogemus ning ta on läbinud ettevalmistava koolituse. Mentorlus võib toimuda erinevatel etappidel: nii lapse perre ootamise, lapse ja pere esimeste kohtumiste ning ajal, mil laps on juba peres.

    Grupinõustamine

    Nõustamisgrupp (grupitöö meetodil põhinev nõustamine) suletud grupp, kohtub kindel arv kordi, aitab peredel leida oma võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus- ja õppeküsimuste lahendamiseks ning toimetuleku tõstmiseks kasutades grupiressurssi. Nõustamise pikkus 4 ak tundi, kohtumiste arv 4-6 korda aastas, grupi suurus 6-12 inimest.

    Temaatiline toetusgrupp (ühekordne loeng või koolitus) aitab peredel ja võrgustikutöötajatel saada uusi teadmisi spetsiifilistes laste kasvatamise ja asendushoolduse küsimustes. Lisaks peredele on oodatud osalema ka võrgustikutöötajad (lastekaitsetöötajad, pedagoogid jt lapsega seotud inimesed). Teemad võivad olla erinevad, nt lasteaia-kooli teemad, nutisõltuvus, hooldusperes kasvamine jms. Kohtumise pikkus alates 2 ak tundi, grupi suurus alates 12 inimest.

    Projekti teenuse kohta saab lisainfot Sotsiaalkindlustusameti projektijuhilt:
    Kristiina Vainomäe, 620 8384; 5886 8116, Kristiina.Vainomae@sotsiaalkindlustusamet.ee
     

    Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele

    Teenuseid pakutakse vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele. Teenustel saavad osaleda asenduskodude kasvatusala töötajad ja juhid.

    Teenused on vajalikud, et vältida asenduskoduteenuse osutajate professionaalset läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab asenduskodus viibivate laste jaoks püsivamat ja stabiilsemat elukorraldust. Samuti aitavad tugiteenused töötajatel leida lahendusi keerulistes olukordades ning kokkuvõttes parandada asendushoolduse kvaliteeti.

    Teenustena viiakse ellu:

    • Grupinõustamine (kõigile kasvatusala töötajatele)
    • Individuaalne nõustamine (kasvatusala töötajatele ja juhtidele)
    • Kovisiooni koolitused (6-päevane koolitus kasvatusala töötajatele)
    • Kovisiooni grupid (grupinõustamine kovisiooni gruppidele)
    • Tööjuhendamise koolitus (juhtidele asutuse tööjuhendamise süsteemi välja töötamiseks – kuidas juht saab pakkuda oma töötajatele vajalikku toetust)
    • Tööjuhendamise grupid (grupisupervisioon asenduskodu juhtidele)
    • Distantsilt tööjuhendamine (asenduskodude sisehindamise läbiviimise protsesside toetamiseks)

    Asenduskodude juhid ja teised juhtimisega seotud töötajad läbisid 18.-19.04.2017 sisehindamise, s.h kvaliteedihindamise teemalise koolituse, kus tutvustati Eestis sotsiaal- ja haridussüsteemis kasutuses olevaid lähenemisi, teisisõnu kvaliteedihindamise meetodeid. Asutuse juhil on võimalik valida endale sobiva meetodi valdaja ehk mentor, kelle suunamisel ja toetusel enda asutuses sisehindamise protsessid saaksid loodud ja kirjeldatud. Selleks tuleb asenduskodul esitada SKA hankepartnerile MTÜ Moreno Keskusele taotlus ning esitada see info@morenokeskus.ee

    Vastavalt Sotsiaalhoolekandeseadusele § 7 peavad asenduskodud asutuses läbi viima üks kord kolme aasta jooksul sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada hoolekandeasutuses viibiva lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng. Sisehindamise käigus hinnatakse pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja arengule ning asutuse töökorraldust ja juhtimist.

    Lisaks distantsilt tööjuhendamise teenusele toetavad asenduskodu sisehindamise läbiviimist järgmised juhised:

    Teenust osutab kuni 31.12.2018 MTÜ Moreno Keskus www.morenokeskus.ee 

    Projekti teenuse kohta saab lisainfot sotsiaalkindlustusameti projektijuhilt:

    Kristiina Vainomäe, 620 8384; 5886 8116, kristiina.vainomae@sotsiaalkindlustusamet.ee

     

    Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastuvatele noortele

    Teenuse eesmärk on aidata asendushoolduselt lahkuvaid noori iseseisvalt hästi toime tulema. Teenus aitab noorel sujuvamalt üle minna asendushoolduselt iseseisvasse ellu ning vältida võimalikke ohtusid.

     

    Kellele on tugiisikuteenus mõeldud?

    • Noor, kes lahkub asendushooldusteenuselt või perekonnast eestkostelt järelhooldusteenusele või iseseisvasse ellu (nii asenduskodus/perekodus, hooldusperes/perekonnas hooldamisel kui perekonnas eestkostel elanud noored)
    • Noor, kes on asendushooldusel olles jäänud lapseootele või emaks saanud

    Noor võib, kuid ei pea olema samal ajal järelhooldusteenusel.

     

    Kuidas saab tugiisik noort toetada?

    • Tugiisik saab aidata noorel sujuvamalt iseseisvat elu alustada, seejuures:
    • saada teavet teenustest ja toetustest, millele tal on õigus;
    • koostada taotlusi ja dokumentatsiooni, mis on vajalik erinevate asutustega suhtlemisel, tööle kandideerimisel vms;
    • leida sobivaid võimalusi õpinguteks, töötamiseks, huvitegevuseks jms;
    • planeerida ja tulla toime igapäevaste olmetegevustega (eelarve planeerimine, eluasemega seotud toimingud, toiduvalmistamine jm kodutööd, vanemlike oskuste arendamine);
    • arendada järk-järgult iseseisvust ja vastutusvõimet;
    • jms.
     

    Kes võib olla tugiisikuks?

    • usaldus-tugiisik - noorele varasemast tuttav ja lähedane isik (nt eestkostevanem, hoolduspere vanem, asenduskodu perevanem või kasvataja, noortekeskuse töötaja vms), kes on valmis noorele tugiisikuks olema ning keda noor tugiisikuks soovib. Usaldus-tugiisikult eeldatakse teatud haridustaset või koolituste läbimist.
    • professionaalne tugiisik ei ole noorele varasemast tuttav, on läbinud tugiisikukoolituse või omab sotsiaalvaldkonna haridust. Professionaalne tugiisik sobib noorele, kellel ei ole võimalik saada või kes ei soovi lähedast inimest tugiisikuks. Professionaalse tugiisiku võib välja pakkuda KOV või piirkonna teenuseosutaja.
     

    Kuidas teenust saada?

    Kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja märgib noore juhtumiplaani hinnangu teenuse vajaduse kohta ning võtab ühendust SKA LKO projektijuhiga (edastab juhtumiplaani väljavõtte või annab volituse ligipääsuks). SKA projektijuht edastab info vastava piirkonna teenusepakkujale, kes võtab KOViga ühendust ning alustatakse koostööd.

    Tugiisik ja noor sõlmivad koostööleppe, milles lepitakse kokku eesmärgid, suhtlemise ja konfidentsiaalsuse üldpõhimõtted, suhtluskeel jms. Teenuse kestel täidab tugiisik koos kliendiga kliendipäevikut. Kord 3 kuu jooksul annab tugiisik KOVile ülevaate olukorrast, saavutatud tulemustest, edasistest tegevustest jms.

    Usaldus-tugiisik saab noorega koostööd alustada pärast noore asendushoolduselt või eestkostelt lahkumist. Professionaalse tugiisiku teenust võib alustada kuni 6 kuud enne planeeritavat elluastumist, et noor ja tugiisik saaksid enne tihedamat koostööd üksteist piisavalt tundma õppida. Teenusele võivad tulla ka noored, kes on juba varem asendushoolduselt lahkunud, kuid kellel on tekkinud raskusi iseseisvalt toime tulemisega. Pärast 1 aastat koostööd hinnatakse olukorda, vajadusel võib teenusega jätkata.

    Teenuse eest tasutakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, kohaliku omavalitsuse jaoks on teenus tasuta. Tugiisikute töö on tasustatav, täpsed tingimused lepitakse kokku tugiisiku ja teenusepakkuja vahelises lepingus.

     

    Kuni 31.05.2020 osutavad teenust:

    Ida piirkonnas (Ida- ja Lääne-Virumaa):
    MTÜ Virumaa Tugiteenused
    www.vabatahtlik.com
    Ene Augasmägi
    tapa.vabatahtlik@gmail.com
    5598 0670

     

    Põhja piirkonnas (Harju-, Rapla- ja Järvamaa):
    MTÜ Suunatuli
    www.suunatuli.ee
    Aive Makko
    aive@suunatuli.ee
    524 9672

     

    Lääne piirkonnas (Pärnu-, Saare-, Lääne- ja Hiiumaa):
    OÜ Febrec
    www.sotsiaalnekaasatus.eu
    Jaanus Mäe
    sotsiaalnekaasatus@gmail.com
    5552 1999
     
    Lõuna piirkonnas (Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal):
    SA Elva Laste- ja Perekeskus
    elvaperekodu.ee
    Gerda Kiipli-Hiir
    gerda.kiipli@elva.ee
    5374 9121
     
    Noorele korraldab tugiisikuteenust selle piirkonna teenusepakkuja, kus noor elab. Nt kui noor on pärit Ida-Virumaalt, kuid pärast asendushooldusteenuselt lahkumist asub elama Tallinnasse, siis korraldab talle teenust Põhja piirkonna teenusepakkuja.
     
    Lisainfo saamiseks võib pöörduda vastava piirkonna teenusepakkuja poole või SKA lastekaitse osakonna projektijuhi poole:
    Maarja Kuldjärv
    Maarja.Kuldjarv@sotsiaalkindlustusamet.ee
    5918 1973