Sa oled siin

Kui pere elab või töötab Euroopa Liidus

 

Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis

 

Kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis (edaspidi EL-s), kohaldatakse perehüvitiste määramisel:

  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta;
  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) 987/2009, milles sätestatakse määruse nr 883/2004 rakendamise kord.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.

Koordineerivates määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab inimesele maksma üks või teine riik ning ei kehtestata ka toetuste suurust. Riigid peavad tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis.

Riik, kes vastutab teie sotsiaalkindlustuskaitse, sealhulgas ka perehüvitiste maksmise eest, sõltub sellest, kus riigis teie või teie pereliige töötab või elab, kuid ei sõltu teie või teie pereliikme kodakondsusest.

EL määruste kehtivusalasse ei kuulu sünnitoetus, lapsendamistoetus, eestkostetava või hooldatava lapse toetus ja elatisabi, neid toetusi määratakse ja makstakse vastavalt perehüvitiste seaduses ette nähtud korras.

Lisainfo

 

Perehüvitiste maksmise reeglid Euroopa Liidus

Kui pere elab Eestis on perel õigus saada perehüvitisi Eestis kehtivate õigusaktide alusel ja perehüvitisi Eestis maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Kui pere asub elama EMP riiki või Šveitsi, hakkab perele kehtima uue elukohariigi siseriiklik seadusandlus. Taotlus tuleb esitada uue elukohariigi sotsiaalkindlustusega tegelevale asutusele (edaspidi pädevale asutusele). Toetuse saajal Eestis tuleb pere välisriiki kolimisest teavitada Sotsiaalkindlustusametit viivitamata ja jätkuv õigus perehüvitistele Eestis puudub.

Kui pereliikmete elamine ja töötamine on erinevates EMP riikides või Šveitsis, määratakse riikidevahelise infovahetusega kindlaks perehüvitiste eest vastutav riik vastavalt prioriteetsuse määramise eeskirjadele.

Lisainfo

 

Prioriteetsuse määramise eeskirjad

Töötamise alusel saadavad õigused

Hüvitiste maksmise eest on vastutajaks riik, kus teie perekonna õigus põhineb töötamisel. Töötamisega võrdne tegevus on töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamine ja lapsehoolduspuhkusel viibimine (töösuhe on peatatud).

Kui teie õiguse aluseks on töötamine mõlemas riigis, siis on vastutavaks riigiks see, kus elavad teie lapsed. Kõrgema hüvitise tasemega riigil lasub lisahüvitise maksmise kohustus. Lisahüvitise suurus võrdub kahe riigi summaarsete perehüvitiste vahega.

Pensioni saamise alusel saadavad õigused

Kui teie õigus tugineb pensioni saamisele mõlemas riigis, siis on vastutavaks riigiks see, kus elavad teie lapsed.

Elamise alusel saadavad õigused

Kui teie õigus tugineb elukohale mõlemas riigis, on eelkõige vastutavaks riigiks see, kus elavad teie lapsed.

Erandid üldeeskirjadest:

Kui mõlemad vanemad on lähetatud töötajad, kes on saadetud Eesti tööandja poolt tööle teise riiki, on jätkuvalt kindlustatud Eesti tööandja poolt, siis jätkab Eesti perehüvitiste maksmist.

Lisainfo

 

Perehüvitiste koordineerimine alates 01.01.2017

Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad toetused kuuluvad koordineerimisele järgnevalt:

  • universaalsed toetused, kuhu kuuluvad lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus kuni 30.06.2017 ja alates 01.07.2017 lasterikka pere toetus
  • asendussissetulek, mille alla kuulub vanemahüvitis.

Vanemahüvitise saamise õigus tekib ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval (k.a välisriigis välja antud sünnitus- või lapsendamisleht).

Näide. Ema koos 3 kuuse lapsega elab Soomes ja viibib lapsehoolduspuhkusel Soomes. Lapse isa töötab Eestis. Soome on peretoetuste esmane maksja. Lapse emale makstakse lapsetoetust 94,88 eurot kuus ja vanemapäevaraha „vanhempainrahaa“ (Soomes on haigushüvitis).

Lapsetoetust Eesti ei maksa, kuna Soome lapsetoetus on suurem.

Soomes makstav vanemapäevaraha „vanhempainrahaa“ on haigushüvitis, seega tekib Eestis töötaval vanemal õigus vanemahüvitisele peale sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitise taotlemisel on vaja esitada Soomes välja antud sünnitusleht. Lapse 9-kuuseks saamisel, juhul kui lapse ema ei ole aktiivne isik Soomes, aga viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, muutub perehüvitiste maksmise prioriteetsus riikide vahel.

Teise vanema töötamise alusel on Eesti esmane perehüvitiste maksja järgnevast kuust.

Eesti maksab lapsetoetust 50 eurot kuus ja vanemahüvitist 430 eurot kuus.

Soome maksab lisahüvitist (94,88-50= 44,88 eurot).

Kui Eestis töötav vanem lõpetab töösuhte Eestis, tuleb sellest teavitada Sotsiaalkindlustusametit. Eesti lõpetab perehüvitiste maksmise. Toetuste maksmist jätkab lapse ja teise vanema elukohariik.

 

Näiteid Eesti-Soome vahel perehüvitiste koordineerimisest

 

Näide 1. 10-aastase lapse isa töötab Soomes, Eestis lapsega koos elav ema töötab Eestis ja saab Eestis lapsetoetust 50 eurot kuus.

Isa esitab Soome pädevale asutusele KELA taotluse perehüvitiste saamiseks Eestis elava lapse kasvatamiseks. KELA saadab Eestisse järelepärimise. Soome ja Eesti pädevad asutused kontakteeruvad omavahel, et saada andmeid perekonna koosseisu, ema töösuhte ja Eestis/Soomes makstavate perehüvitiste kohta.

Ema saab Eestis lapsetoetust 50 eurot kuus ja isale arvutatakse Soomes lisahüvitis järgnevalt:
94,88 eurot - 50 eurot = 44,88 eurot on Soomes makstav lisahüvitis.

Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik.

Näide 2. 10-aastase lapse isa töötab Soomes, lapsega koos Eestis elav ema ei tööta ja saab lapsetoetust 50 eurot kuus. Isa esitab Soome pädevale asutusele KELA taotluse perehüvitiste saamiseks oma Eestis elava lapse eest.

Soome ja Eesti pädevad asutused kontakteeruvad omavahel, et saada andmeid perekonna koosseisu, ema töösuhte ja Eestis/Soomes makstavate perehüvitiste kohta.
Perehüvitiste maksmine Eestis peatatakse ning saadetakse sellekohane informatsioon Soome Vabariigi pädevale asutusele KELA. Soome maksab oma perehüvitised täismääras. Kui isa lõpetab töötamise Soomes, lõpetab Soome pädev asutus KELA ka perehüvitise maksmise ja maksmise kohustus tuleb üle Eestile.

Soome on esmane perehüvitiste maksja, Eestil lisahüvitise maksmise kohustust ei teki, sest Eestis makstav toetuste määr 50 eurot kuus on madalam kui Soomes makstav toetus 94,88 eurot kuus.

Näide 3. 10-aastase ja 6-kuuse lapse isa töötab Soomes, ema elab lastega Eestis ja ei tööta.

Perehüvitisi makstakse järgnevalt:
10-aastase lapse eest maksab Soome 104,84 eurot kuus, 6-kuuse lapse eest maksab Soome lapsetoetust 94,88 eurot kuus. Vanemahüvitist Soomes ei maksta.
Võrdleme universaalseid toetusi (lapsetoetus) ja asendussissetulekuid (vanemahüvitis) Soomes makstavate samaliigiliste toetustega.
Eesti peatab peretoetuste maksmise laste eest, kuna Soomes makstav lapsetoetus on suurem. Emale jätkatakse vanemahüvitise maksmist, kuna Soomes samaliigilist toetust ei maksta.

Näide 4. Peres on 3 last – 12-aastane, 10-aastane ja 4 aastane. Ema elab lastega Eestis ja ei tööta. Laste isa töötab Soomes ja taotleb toetusi Soomest. Eestis peatatakse täismääras peretoetuste maksmine ja määratakse lisahüvitis. Soome pädeva asutuse KELA teatel makstakse noorima lapse kasvatamiseks lapsetoetust 94,88 eurot kuus, kuid Eestis on lapsetoetus pere kolmandale lapsele 100 eurot kuus ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus. Seega Eesti maksab noorima lapse kasvatamiseks lisahüvitist:
100 eurot +19,18 eurot – 94,88 eurot = 24,30 eurot kuus.
Lapsehooldustasu Soomes ei maksta. Kokku makstav lisahüvitise summa perele on 24,30 eurot.

Kui töökohariigi perehüvitiste kogusumma on madalam lapse elukohariigi summaarsetest perehüvitisest, tuleb elukohariigil maksta lisahüvitist, mis võrdub kahe riigi summaarsete perehüvitiste vahega. Perele makstakse hüvitisi kokku nii palju kui on kõrgema perehüvitise tasemega riigi summaarne hüvitis.

Lisainfo

 

Puudega lapse toetuse koordineerimine alates 01.10.2016

Alates 01.10.2016 toimub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PIST) alusel makstavate puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja õppetoetuse koordineerimine uutel alustel - ravikindlustuse skeemi alusel. Need toetused kuuluvad haigushüvitiste hulka ja võrreldakse eraldi teise riigi samaliigiliste hüvitistega.

Puudega lapse toetust ei maksta kui mõni teine riik maksab samaliigilist toetust.

Lisainfo

 

Kuidas tekib enammakse?

Enammakse tekib siis kui kahes riigis makstakse täismääras perehüvitisi korraga ühe ja sama lapse eest.

Enammakse tekib kui:

  • pere kolib EL riiki, ei teavita Sotsiaalkindlustusametit
  • üks pereliige asub tööle EL riigis ja asub taotlema peretoetusi, teine pereliige elab koos lastega Eestis ja ei tööta
  • ei olda kursis EL perehüvitiste maksmise prioriteetsusreeglitega
  • rahvastikuregistris ei registreerita uut elukohta (info jõuab Eestisse suure hilinemisega).

Menetluse käigus selgitatakse välja, milline riik on esmane maksja perele ja millises riigis on tekkinud enammakse. Kahest riigist täismääras toetustele õigust ei ole. Perehüvitisi võrreldakse eraldi iga lapse kohta eraldi ja enammakse arvutatakse välja iga lapse kohta eraldi.

Tasaarvestus

Alusetult saadud hüvitised kuuluvad tasaarveldamisele. Alusetult toetusi maksnud riik võib esitada enammakse nõude toetusi maksvale riigile, et alusetult makstud summa peetaks kinni isikule välja maksmata või jooksvatest summadest.

Lisainfo