Keelevahetuse vaikeväärtus

Sa oled siin

KKK: väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

ESF „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020“ Alapunkt 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“
Sotsiaalteenuste üldise kvaliteedi tõstmiseks viiakse läbi kvaliteediteemalisi koolitusi, konsultatsioone, täidetakse kvaliteedijuhtimissüsteem EQUASS Eesti kohaliku esinduse rolli ning ühtlustatakse järelevalve kvaliteeti.

 

 
 

Kui palju on täna Eestis eakate hooldekodusid?

2016. aasta lõpus oli Eestis 152 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust. 2016. aasta lõpu seisuga oli üldhooldusteenusel kokku 7597 inimest. Vaata nimekirja sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 

 

Kui palju seal inimesi on  ja kui palju tegelikult veel sellist teenust vajaks?

Andmeid üldhooldusteenuse järjekorras olijate kohta riigil ei ole, kuna sama inimene võib olla samaaegselt järjekorras mitmes erinevas asutuses. Üldine põhimõte on aga see, et inimene peaks saama võimalikult kaua elada oma kodus ning KOV peab tagama vajalikud teenused iseseisva toimetuleku tagamiseks. 

 

Mis hinnavahemikku hooldekodude tasud keskeltläbi jäävad?

Hooldekodude kohatasu kehtestavad hooldekodu omanikud (enamasti kohalikud omavalitsused), ent teada on, et need jäävad keskmiselt suurusjärku 600-900 eurot kuus. 2016. aastal oli teenuse keskmine maksumus 624 eurot kuus. 

 

Millist abi on eakal või tema lähedastel võimalik saada riigilt/kohalikult omavalitsuselt, kui tal ei jätku oma pensionist hooldekodu arve tasumiseks?

Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Omavalitsus peab hindama, kui palju tema piirkonnas võiks konkreetse teenuse vajajaid olla ning planeerima sellest lähtuvalt ka teenusemahtusid. Teenuse korraldamisel on teenuseosutaja vastutus korraldada oma teenust selliselt, et inimesed saaksid endale sobivas keskkonnas turvaliselt elada.

Kohalik omavalitsus peab igal juhul inimest abistama, pakkuma vajadusel ka ajutisi lahendusi, et tagada inimese toimetulek. Pereliige ei ole kohustatud lähedase abistamiseks puhkust võtma ega töölt ära tulema.

Oluline on ka see, et hooldekodu ei ole ainus võimalus eakat toetada, vaid kohalik omavalitsus peab hindama inimese abivajadust ja pakkuma sellele vastava lahenduse. Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses inimene vajab, et ta tuleks igapäevaselt toime. 

 

Kui inimesel ei ole raha hooldekodu koha tasumiseks?

Kui inimesel puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega inimesed: eaka inimese puhul tema abikaasa (sh lahutatud abikaasa, kui inimese abivajadus tekkis enne abielu lahutamist), lapsed ja täisealised lapselapsed. Vaata täpsemalt: abivajava pereliikme ülalpidamiskohustuse juhendist. (198.33 KB, PDF)

Sotsiaalteenuse eest tasumist ei saa nõuda kaugematelt sugulastelt, õdedelt-vendadelt ega elukaaslaselt. Kohalik omavalitsus peab arvestama, et ülalpidamise andmine ei tohi kahjustada ülalpidaja tavapärast toimetulekut.

Kohalik omavalitsus ei saa sobiva sotsiaalteenuse eest tasumiseks nõuda pereliikmetelt nende eluaseme maha müümist ja peab võtma arvesse ka ülalpidajate muid kohustusi, näiteks alaealiste laste ülalpidamist. Ka pensionieas pereliikmete puhul peab arvestama nt sissetuleku suurust, kulutusi eluasemele ja muid ülalpidamiskohustusi. 

Kui lähedased ei ole võimelised eakat sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Selle kohta tuleb teha kohalikul omavalitsusel põhjendatud otsus.

Kohalikul omavalitsusel on õigus makstud summa hiljem ülalpidamiskohustusega lähedastelt tagasi nõuda, kui selgub, et neil on olnud piisavad võimalused oma lähedast teenuse eest tasumisel abistada.

Kui sul pole võimalik ülalpidamiskohustust täita, kuid kohalik omavalitsus leiab, et pead elatist maksma, saab lõpliku otsuse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise, täitmise ajalise piiramise või elatise vähendamise kohta teha kohus. Eesti elanikel, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1900 euro, on võimalik kasutada tasuta õigusabi. Lisainfo: www.juristaitab.ee   

 

Mis saab siis, kui hooldekodu kohta ei ole?

Kohalik omavalitsus peab esmalt abivajaduse hindama ja abivajaduse selgudes korraldama inimese paigutamise õigele ja temale sobivale teenusele. Kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita, peab kohalik omavalitsus ootejärjekorras viibimise ajal pakkuma alternatiivseid teenuseid. Näiteks koduteenust sellises ulatuses, et lähedase toimetulek on tagatud, määrama hooldaja jms.  

 

Kes kontrollib hooldekodusid?

  • SOTSIAALKINDLUSTUSAMET kontrollib sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuete täitmist (hooldusplaani olemasolu, selle täitmise kvaliteeti, personal jms), dokumentatsiooni, kvaliteedipõhimõtete täitmist, vajadusel teeb soovitusi või teeb ettekirjutuse koos sunnirahaga (juhul, kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta).
  • RAVIMIAMET kontrollib ravimite tellimist, säilitamist ja arvestust
  • TERVISEAMET kontrollib tervisekaitsenõudeid ja toitlustamisele kehtestatud nõudeid, ka tervishoiutöötajate registris olekut jms.
  • PÄÄSTEAMET kontrollib tuleohutusnõuete täitmist.
  • VETERINAAR- JA TOIDUAMET kontrollib toitlustamisega seonduvat
  • TÖÖINSPEKTSIOON töökeskkonda puudutavat
  • ÕIGUSKANTSLER inimeste põhiõiguste tagamist

Sellest aastast võttis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maavalitsustelt üle sotsiaalteenuste järelevalve korralduse. Sotsiaalministeeriumi ülesandel alustas SKA koostöös Terviseameti ja Ravimiametiga olukorra hindamist üldhoolekandeteenust pakkuvates asutustes. Kolme ameti koostöös tehti aasta alguses viis kontrollkäiku, mis tõid esile mitmeid korduvaid nõuete rikkumisi. Vaata väljaspool kodu osutavate üldhooldusteenuse järelvalve tulemuste kokkuvõtet hooldekodude järelevalve faktilehest (137.63 KB, PDF).     

 

Millised nõuded hooldekodudele kehtivad?

Sotsiaalhoolekande seaduses on toodud nõuded § 20 - § 22 väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele:

 

Kust ma leian vajalikud juhendid ja õigusaktid?