Sa oled siin

Kahjuhüvitised

 

Kahjuhüvitise alla kuulub tervisekahjustuse tõttu tekkinud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Kahju kuulub hüvitamisele kui tervisekahjustus on tekkinud  tööõnnetuse, kutsehaiguse või siis vägivallakuriteo tagajärjel.

Kahjuhüvitise  eesmärk on aidata tervisekahjustuse saanud inimesel igapäevaelus toime tulla ja tagada neile igakuine sissetulek.

 

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised

Millal mul on õigus esitada kahjuhüvitise nõue?

Meie poole on sul õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega, kui

  • töötervishoiuarst on sul tuvastanud kutsehaiguse (st sul on kutsehaiguse diagnoosiga teatis, millel on kirjas kutsehaiguse väljakujunemise periood ja tööandjad, kelle juures töötamine võis põhjustada kutsehaigestumise), kahju on tekkinud tööandja süül ning vähemalt üks tööandja on likvideeritud;
  • tööinspektsioon on tööõnnetuse registreerinud (st on koostatud tööõnnetuse raport, milles on kirjas, kus ja mis asjaoludel tööõnnetus juhtus), kahju on tekkinud tööandja süül ning asutus, kus tööõnnetus juhtus, on õigusjärglaseta likvideeritud.

Mis tähendab õigusjärglaseta likvideeritud?

Asutus on likvideeritud õigusjärglaseta, kui ta on äriregistrist kustutatud või on kuulutatud välja pankrot ja asutuse kohustused ei ole edasi läinud teisele asutusele.

Meie võtame üle õigusjärglaseta likvideeritud ettevõtte või ettevõtete kahjuhüvitise osa, kui kahju on tekkinud tööandja süül.

Näide. Sinu kutsehaiguse väljakujunemise periood on töötervishoiuarsti teatise kohaselt aastatel 1978–2016; aastatel 1978–1990 töötasid sa sovhoosis lüpsjana, hiljem aga OÜ-s, mis praegu eksisteerib. Meile tuleb üle põllumajandusreformi käigus likvideeritud sovhoosi osa. Seega saad esitada meile kahjuhüvitise nõude sovhoosis töötatud aja eest.

Mis saab siis, kui mu tööandja eksisteerib?

Kui su tööandja on alles, tuleb sul esitada taotlus tööandjale. Kui tööandja ei ole nõus hüvitist maksma, saad esitada kohtusse nõude hüvitise väljamõistmiseks.

Mis saab siis, kui mul on mitu tööandjat, kellest osa on likvideeritud ja osa eksisteerivad?

Siis maksame likvideeritud asutuste eest hüvitist meie ja eksisteerivad asutused hüvitavad enda osa.
Näide selle kohta, kuidas jaguneb hüvitis mitme asutuse vahel. Töötervishoiuarsti teatise järgi kujunes kutsehaigus välja aastatel 1979–2016. Töötervishoiuarsti arvamuse kohaselt kujunes kutsehaigus välja Orava sovhoosis, Põlva TREV-is ja RMK-s töötamisel. Samuti on kutsehaiguse väljakujunemise perioodi hulka arvestatud FIE-na töötamine.

Tööraamatu väljavõtte järgi töötas isik sel ajal alljärgnevalt:
17.08.1979 – 04.02.1988 Orava sovhoosis (likvideeritud) 3087 päeva, see on 23,05% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
22.02.1988 – 31.10.1990 Põlva TREV-is (likvideeritud) 979 päeva, see on 7,31% kogu tervistkahjustavast tööpeerioodist;
01.11.1990 – 01.01.1998 FIE-na (eksisteerib) 2615 päeva, see on 19,52% kogu tervistkahjustavast tööperioodist;
02.01.1998 – 24.05.2016 RMK-s (eksisteerib) 6712 päeva, see on 50,12% kogu tervistkahjustavast tööperioodist.

Seega hüvitame likvideeritud ettevõtete Orava sovhoosi ja Põlva TREV-i osa 30,36% ulatuses. RMK-l tuleb hüvitada 50,12%; hüvitise saamiseks tuleb esitada asutusele vastavasisuline taotlus. FIE-na töötamise perioodi eest vastutad ise 19,52% ulatuses.

Mis on kutsehaigus?

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille peamine põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst.

Selliseks ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudus, temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, kõrge või madal õhurõhk, bakterid, viirused, seened, füüsilise töö raskus (käsitsitöö), sundasendid ja -liigutused, monotoonne töö, halb töökorraldus jne.

Kõik haigused, mis on tööst põhjustatud, ei ole kutsehaigused. Kutsehaiguseks loetakse pikaajalist (kroonilist) haigust.

Kutsehaiguste loetelu on välja toodud sotsiaalministri määruses. https://www.riigiteataja.ee/akt/897867

Kõige levinumad erialad, kus töötamine võib põhjustada kutsehaigestumise, on raietööline, traktorist, autojuht, aga ka laotööline, õmbleja ja müüja.
Sagedamini esinevad kutsehaigused on ülekoormushaigus, vibratsioontõbi.

Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetus, mille tagajärjeks on töötaja tervisekahjustus või surm.

Millal mul on õigus kahjuhüvitisele?

Sul on õigus kahjuhüvitisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • su kutsehaigus on diagnoositud või tööõnnetus registreeritud
  • su töövõime on hinnatud (tööealise puhul)
  • sa ei saa tervise tõttu töötada enam endisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud või sissetulekut ei ole; sul on tekkinud täiendavad kulud seoses töövigastusest/kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega
  • ettevõte on süüdi kahju tekkimises (süü on tuvastatud)

Kuidas tuvastatakse asutuse süü?

  • Tööandja (kui tööandja on likvideeritud, siis meie) peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui kutsehaigus on välja kujunenud või tööõnnetus on juhtunud tema süül.
  • Asutus on süüdi, kui töökohal rikuti näiteks ohutusnõudeid, ei viidud läbi tervisekontrolli, ei võimaldatud kaitsevahendeid, ei olnud võimalik kasutada puhkepause jne.

Kuidas saan kutsehaiguse diagnoosi?

Töövigastuse saad kindlaks teha perearsti või eriarsti juures. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab perearst või eriarst sind töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarst, kes diagnoosib kutsehaiguse, töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Keskus asub Tallinnas aadressil Hiiu 44, telefonid 617 2941, 617 2950.

http://www.regionaalhaigla.ee/et/kutsehaiguste-ja-tootervishoiu-keskus-1

 

Hüvitise taotlejale

Taotluse esitamine

Taotluse koos lisadokumentidega saad meile

Millal saan taotluse esitada?

Taotluse saad esitada kolme aasta jooksul arvestades päevast, kui kutsehaiguse protsent tuvastati või asutus, kes hüvitist maksis, likvideeriti.

Kui kaua minu taotlust läbi vaadatakse?

Vaatame esitatud taotluse läbi ja koostame lepingu 30 päeva jooksul viimase dokumendi saabumise päevast arvates. Seega mida rohkem vajalikke dokumente saad ise esitada, seda kiiremini taotluse läbi vaatame.
Lepingus on kirjas hüvitise määramise alusandmed, arvutuse käik, makstava hüvitise suurus ja tingimused.
 

Kuidas saan teada, mida minu taotluse alusel otsustati?

Hüvitise määramise lepingu saadame sulle posti või e-postiga allkirjastamiseks.
Lepinguga nõustumisel tuleb sul see allkirjastada ja meile tagastada.

Mis saab siis, kui ma ei ole otsusega nõus?

Lepingu peale saab esitada kaebuse Maakohtusse. Kaebuse esitamise tähtaeg on kolm aastat alates lepingust teadasaamisest.

Mis saab siis, kui kutsehaigus/tööõnnetus juhtus välismaal töötamise ajal?

Kui sinuga juhtus tööõnnetus või sul kujunes välja kutsehaigus välismaal töötamise ajal, määratakse ja makstakse hüvitist selle riigi seaduste järgi, kus töötamisel tervisekahjustus tekkis.

Kahjuhüvitiste maksmine välismaale toimub välishüvitiste üksuse kaudu.
Hüvitist maksame, kui sul on selleks õigus lepingu ja ühe poole õigusaktide järgi. Kui elad EL-s, siis maksame sulle hüvitist iga kuu sinu arveldusarvele.
Väljamakse ülekandmisel välismaal asuvasse panka maksame maksekorralduse teenustasu meie, valuuta konverteerimistasu jääb sinu kanda.

 

Taotlemise tingimused 

1. Kui sa oled 16-aastane kuni vanaduspensioniealine (2016. aastal kuni 63-aastane, alates 2017. aastast et/pension/pension-liigid-ja-soodustused), on sul vaja enne kahjuhüvitise määramist lasta hinnata oma töövõimet töötukassas. http://www.tootukassa.ee/

Taotluse töövõime hindamiseks saad esitada meile või töötukassale. Edastame sinu töövõime hindamise taotluse töötukassale.
Sa võid töövõime hindamiseks pöörduda otse töötukassasse ja seejärel kahjuhüvitise taotlemiseks meie poole.
Kui töötukassa otsustas, et su töövõime ei ole vähenenud, siis ei ole sul õigust saada kahjuhüvitist.

2. Kui sa oled vanaduspensioniealine, on sul vaja enne kahjuhüvitise määramist tuvastada puude raskusaste. Puude raskusastme tuvastamiseks saad esitada meile taotluse kas

Taotluse vormi leiad aadressilt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ekspertiisi-blanketid. Meie kontaktandmed ja klienditeeninduste vastuvõtuajad on kodulehel rubriigis Kontaktandmed.
Kui oled vanaduspensioniealine, siis töövõimet hinnata ei ole vaja.

3. Hüvitise määramiseks on sul vaja esitada järgmised dokumendid

  • töötervishoiuarsti teatis – selle saad Põhja-Eesti Regionaalhaiglast;
  • töövigastuse korral, kui asutus on likvideeritud, tuleb esitada tööõnnetuse raport – selle saad tööinspektsioonist;
  • töötamist tõendavad dokumendid (nt tööraamat, lepingud jne);
  • tõend asutuse makstud hüvitise kohta, kui asutus on sulle enne likvideerimist hüvitist maksnud;
  • kuludokumendid lisakulutuste taotlemise korral (ravimiarved, taastusravi arved).

Meie küsime juurde

  • ekspertarsti arvamuse kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju ulatuse kohta (protsentides). Ekspertarst kujundab arvamuse sinu töövõime hindamise aluseks olnud andmete põhjal, kui sa oled tööealine. Kui sa oled vanaduspensionär, võtab ekspertarst aluseks sinu puude raskusastme tuvastamise alusandmed;
  • andmed asutuse süü kohta (saame tööinspektsioonist);
  • andmed asutuse õigusjärglaseta likvideerimise kohta (saame äriregistrist või kohtuinfosüsteemist);
  • kohtuotsuse, kui hüvitis on välja mõistetud kohtuotsusega (saame kohtuinfosüsteemist);
  •  töötasu tõendi (küsime tööandjalt).

 

 

Millest minu kahjuhüvitis koosneb?

  • Lisakulutuste hüvitisest – ühekordne hüvitis
  • Sissetuleku vähenemisest tingitud kahjuhüvitisest – perioodiline hüvitis
  • Toitja kaotusest tingitud hüvitisest – perioodiline hüvitis
 

Mis on lisakulutuste hüvitis?

Hüvitame sinu lisakulud, mis on seotud kutsehaiguse või tööõnnetusega. Need on kulutused

  • proteesidele ja abivahenditele
  • retseptiravimitele
  • taastusravile
  • sõidukulud raviasutusse
  • kannatanu hooldamiskulud

Seda, kas lisakulu on seotud kutsehaiguse või tööõnnetusega, hindab meie ekspertarst just sinu vajadusest lähtuvalt.

Proteesid ja abivahendid

Hüvitame proteesid ja abivahendid esitatud kuludokumendi alusel, kui ekspertarsti arvamuse kohaselt on need sulle vajalikud. Siia alla kuulub ka näiteks ratastooli rent, mähkmed, tugitallad, põlveside jne. Sellel hüvitisel piirmäära ei ole.

Näide. Kui sul on diagnoositud kutsehaigusena vaegkuulmine mürast ja sa esitad taotluse ning kuludokumendi kuuldeaparaadi ja hambaproteeside hüvitamiseks, siis saame hüvitada ainult kuuldeaparaadi maksumuse.

Retseptiravimid
Hüvitame sulle arsti retseptiravimid maksekviitungi alusel, kui ekspertarsti arvamuse kohaselt on need sulle vajalikud. Sellel hüvitisel piirmäära ei ole.
Ravimeid, mida saad osta retseptita, me ei hüvita.

Näide. Kui sul on diagnoositud ülekoormushaigus ja esitad meile arve Fastum geeli ja Ibumetin N 30 ostmise kohta, saame sulle hüvitada ainult Fastum geeli maksumuse, sest Ibumetin N 30 on käsimüügiravim (saadaval retseptita).

Kui sul on diagnoositud vibratsioontõbi ja sa esitad meile arve Marevani ja Arcoxia eest tasumiseks, siis saame sulle hüvitada ainult Arcoxia maksumuse. Kuigi Marevan on retseptiravim, ei kuulu see hüvitamisele, sest on vajalik üldhaigestumise tõttu (tromboosi oht).

Taastusravi kulud

Taastusravil võid käia iga päev kodust (ambulatoorne) või siis olla ravil ööbimise ja toitlustusega (sanatoorne). Hüvitame taastusravi kulud, kui ekspertarsti hinnangul on seda ravi sulle vaja.

Ambulatoorse ravi korral hüvitame ravi maksumuse 14 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 300 eurot. Sanatoorse ravipaketi puhul hüvitame kogu paketi maksumuse 10 päeva eest üks kord aastas piirmääras kuni 600 eurot.
Ühel kalendriaastal saad kasutada kas ambulatoorset taastusravi 14 päeva või sanatoorset ravi 10 päeva. Raviasutuse, kuhu soovid ravile minna, saad valida ise.

Näide. Võid endale broneerida aja 2017. aastal Värska sanatooriumis 10 päevaks või Jõgeva haigla taastusraviosakonnas 14 päevaks. Tasume sinu eest kas Värska sanatooriumi ravipaketi kuni 600 euro ulatuses või Jõgeva haigla taastusravi kuni 300 euro ulatuses. Saad valida ainult ühe variandi!

Kui soovin minna sanatooriumi, aga mul pole võimalik nii palju ise tasuda, mis siis saab?
Sul tuleb broneerida koht raviasutuses ja meie saadame asutusele sinu taotluse alusel digitaalselt garantiikirja, milles kinnitame, et tasume sinu ravi eest meie hüvitatava osa. Helistame sulle enne ravi algust, et oleme garantiikirja raviasutusele väljastanud.

Garantiikirja taotluse saad esitada e-posti teel, posti teel või meie klienditeeninduses.
Garantiikirja taotluse vormi leiad meie kodulehelt SIIT (156.22 KB, PDF)
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/blanketid/Muud_blanketid/Garantiikiri_tuusik.pdf (PDF)

Näide. Oled broneerinud aja Pärnu sanatooriumis Tervis, ravi algusaeg on 01.10.2016. Esitad meile taotluse garantiikirja väljastamiseks 30.08.2016. Ekspertarsti arvates on seda ravi sulle vaja. Meie saadame Pärnu Tervisesse garantiikirja ja helistame sulle hiljemalt nädal enne ravi algust.

Sõidukulud

Hüvitame sinu elukohast raviasutusse ja tagasi tehtud sõidukulud 0,10 eurot kilomeetri kohta juhul, kui sõit oli ekspertarsti arvates vajalik. Kui käisid raviasutuses garantiikirja alusel, ei ole sul täiendavat taotlust ja kuludokumente (bussipieltid; bensiinitšekk) vaja esitada. Hüvitame sõidukulud, kui raviasutus esitab meile arve sinu ravipaketi maksumuse kohta.
Sõidukulud raviarsti vastuvõtule hüvitame esitatud taotluse ja täiendava tõendi või selgituse alusel. Sõidukulude taotlusele tuleb lisada arstitõend vastuvõtul viibimise kohta. Kui tõendit pole, siis täiendav selgitus, kus on kirjas arsti ja raviasutuse nimi ning vastuvõtul viibimise kuupäev. Kuludokumente (bussipiletid; bensiinitšekk) ei ole vaja esitada.

Näide. Käisid Toila sanatooriumis meie garantiikirja alusel, elad Võru linnas Olevi tänav 7. Toila sanatoorium esitas meile arve sinu ravipaketi maksumuse kohta 14.08.2016. Meie hüvitame sulle pärast arve saamist sõidukulud summas 42.80 eurot. Võru linnast Toilasse on 214 km ja seega hüvitame 2 x 214 x 0.10 senti ehk 42.80 eurot.
Käisid 03.09.2016 Põlva haiglas neuroloogi vastuvõtul ja 08.09.2016 käisid mammograafial Põlva haiglas, vahemaa elukohast raviasutusse on 5 km. Hüvitame sõidukulud neuroloogile summas 10 eurot, mammograafial käimist aga ei hüvita, kuna see ei ole seotud kutsehaiguse raviga.

Kannatanu hooldamiskulud

Kuludokumendi alusel hüvitame kannatanule hooldamise lisakulud olenemata sellest, kes teda hooldab. Kulu tõendavaks dokumendiks võib olla näiteks vabas vormis koostatud hooldusleping, kus on kirjas hooldusteenuse eest tasutav summa. Voodihaige või spetsiaalse meditsiinilise hoolduse puhul hüvitame kuni sanitari või hooldusõe kuupalga alammäärani, muu hoolduse puhul aga kuni 60% sellest määrast. Kõrvalise hoolduse vajadust hindab ekspertarst.

Näide 1. Kui vajad meditsiinilist hooldust, hüvitame 2016. aasta kõrvalise hoolduse kulutused kuni 554.40 euroni. Kui vajad aga lihtsalt hooldust ja sul on selle kohta olemas kuludokument, siis hüvitame kuni 332.64 eurot.
Kui suures osas lisakulud hüvitatakse?
Hüvitame sulle lisakulud vastavalt likvideeritud ettevõtte osale, st kui kõik ettevõtted on likvideeritud, hüvitame esitatud kuludokumendi alusel 100% lisakulude maksumusest. Kui aga osa asutusi eksisteerib, siis hüvitame lisakulutuste maksumuse vastavalt likvideeritud ettevõtte osale.
Hüvitamise protsent on kirjas lepingus.

Näide 2. Maie esitas taastusravi arve summas 550 eurot, sotsiaalkindlustusamet hüvitab 412.50 eurot, mis on 75% lisakulutuste maksumusest, sest 25% osas vastutab eksisteeriv ettevõte.
Millal võin lisakulutuste hüvitamiseks avalduse esitada?
Lisakulutuste hüvitamisele on sul õigus, kui sul on kehtiv töövõime hindamise või töövõimetuse tuvastamise otsus ja sul on meiega allkirjastatud leping kahju hüvitamise kohta.
Lisakulutuste hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega võid esitada kas kohe või kolme aasta jooksul pärast kulutuste eest tasumist.

Lisakulutuste hüvitamise taotluse vormi leiad meie kodulehelt
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/blanketid/Muud_blanketid/Kahjuhyvitise_lisakulud_2016.pdf (PDF)

 

Millal on mul õigus perioodilisele hüvitisele?

Perioodilisele hüvitisele on sul õigus kui

  • sul puudub tervisekahjustuse tõttu sissetulek – sa ei tööta
  • töötad tervisekahjustuse tõttu osalise tööajaga või teisel töökohal ja su sissetulek on vähenenud
  • oled tööõnnetuse tõttu kaotanud pereliikme, kelle sissetulekust sa sõltud

Kuidas ma tean, et olen pereliige, kellel on õigus kahjuhüvitisele?

Kahjuhüvitist saad, kui oled hukkunud pereliikme

  • alla 18-aastane laps
  • 18–24-aastane laps, kui õpid statsionaarses õppes
  • lesk, kui sul on töövõime hinnatud
  • vanaduspensioni eas olev lesk
  • vanaduspensioni eas vanem
  • vanem, kui sul on töövõime hinnatud
  • mittetöötav lesk ja oled rase
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta

Näide 1. Olev sai tööõnnetuses surma. Tema perekonnas on 7- ja 17-aastane laps ja vanaduspensioni eas ema. Seega on õigus hüvitisele mõlemal lapsel ja ka vanaduspensioni eas emal.

Näide 2. Mari sai tööõnnetuses surma. Tema lapsed on 22- ja 28-aastased ning mõlemad juba töötavad. Abikaasa on vanaduspensioni eas. Seega on õigus hüvitisele ainult vanaduspensioni eas abikaasal.

Milliste andmete alusel minu perioodilist kahjuhüvitist arvutatakse?

Hüvitise arvestuse aluseks võetakse kutsehaiguse tuvastamisele või tööõnnetusele eelnenud 12 täistööajaga töötatud kuu keskmine sissetulek. Haiguselehel viibimine või puhkusekuu jäävad välja.
Keskmise sissetuleku arvestamisel indekseeritakse iga kuu sissetulek kehtiva miinimumpalga ja keskmise sissetuleku arvesse mineva kuu miinimumpalga suhtega.

Näide 1. Kui arvesse läheb 2015. aasta sissetulek ja hüvitis määratakse 2016. aastal, siis arvutamisel kasutatav indeks on 1,03. (2016. aasta miinimumpalk 430 : 2015. aasta miinimumpalgaga 415 = 1,03).
Hüvitise arvutamiseks korrutatakse sinu keskmine sissetulek kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi ja asutuse süü ulatuse protsendiga.

Näide 2. Kui sinu keskmine indekseeritud sissetulek on 500 eurot ja sul on tuvastatud kutsehaiguse tõttu 60% töövõime kaotus ja asutuse süü ulatus on 100%, siis hüvitis on 500 x 60% x 100% = 300 eurot.
Kaotatud keskmisest sissetulekust arvutatakse maha sinule määratud töövõimetoetus, töövõimetuspension või toitjakaotuspension.

Näide 3. Kui sulle arvutatud hüvitatav osa on 300 eurot ja sulle määratud töövõime toetus on 160 eurot, siis hüvitise suurus on 300 - 160 = 140 eurot. Meie hüvitame likvideeritud ettevõtete osa. Kui see on 100%, siis hüvitise suurus = hüvitatav osaga, seega 140 eurot x 100% = 140 eurot.
Kui likvideeritud ettevõtete osa on 65%, siis korrutatakse hüvitise suurus likvideeritud ettevõtete osaga. Näiteks kui hüvitis on 140 eurot ja hüvitatav osa on 65%, siis hüvitiseks maksame hüvitise suurus x hüvitatav osa ehk 140 x 65% = 91 eurot.
Kui sa töötad, siis arvestame sinu keskmisest sissetulekust maha töötasu selle osa, mis ületab sinu säilinud töövõimele vastavat arvestuslikku sissetulekut.

Näide 4. Maie töötab mittetäieliku tööajaga. Tema sissetulek on 500 eurot, tema töövõime on kutsehaiguse tõttu vähenenud 40% ja talle on määratud töövõimetoetus 160 eurot. Tema kaotatud keskmine sissetulek on 700 eurot, meie hüvitame 54%.

Arvestuse käik. Arvutame Maie võimaliku sissetuleku arvestades tema säilinud töövõimet. Säilinud töövõime = 100% - kaotatud töövõime % (100% - 40% = 60%). Võimalik sissetulek = keskmine sissetulek x säilinud töövõime %, seega 700 x 60% = 420 eurot.
Tema teenitud sissetulek (500 eurot) on suurem kui võimalik sissetulek arvestades tema säilinud töövõimet (420 eurot). Seega vähendatakse keskmist sissetulekut osa võrra, mis on suurem kui võimalik sissetulek (700 – (500 – 420) = 620 eurot. Hüvitatav osa = vähendatud keskmine sissetulek x töövõime kaotuse %, seega 620 x 40% = 248 eurot.

Hüvitis = Hüvitatav osa - töövõimetoetus; 248 - 160 = 88 eurot, hüvitamisele kuuluv summa = hüvitis x asutuse %; 88 x 54% = 47.52 eurot
Seega kuulub hüvitamisele 47.52 eurot.

 

Hüvitise saajale

Kas minu kahjuhüvitiselt arvestatakse maha tulumaks?

Kahjuhüviselt arvestatakse vastavalt kehtivale seadusele maha tulumaks.

Millal hüvitist makstakse?

Hüvitis kantakse sinu taotluses märgitud pangakontole iga kuu 12. kuupäeval. Kui nimetatud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, makstakse hüvitis välja puhkepäevale eelnenud tööpäeva jooksul.

Kui kaua hüvitist makstakse?

Hüvitist makstakse kuni

  • sul on tuvastatud töövõime kaotus või läbitud töövõime hindamine ja ekspertarsti arvamusega on kindlaks tehtud töövõime kaotuse protsent kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel;
  • oled tööõnnetuse tagajärjel surnud isiku ülalpeetav ja vastad hüvitise maksmise tingimustele.

See tähendab, et oled hukkunud pereliikme

  • alla 18-aastane laps
  • 18–24-aastane laps ja õpid statsionaarses õppes
  • lesk ja sul on töövõime hinnatud
  • vanaduspensioni eas olev lesk
  • vanaduspensioni eas vanem
  • vanem ja sul on töövõime hinnatud
  • mittetöötav lesk ja oled rase
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja sa ei tööta

Hüvitise ümberarvestamine ja indekseerimine

Sinu hüvitis kuulub ümberarvestamisele

  • automaatselt, kui muutub sinu kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsent;
  • automaatselt, kui muutub sinu töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse suurus;
  • automaatselt, indekseerimisel iga aasta 1. aprilli pensioniindeksiga;
  • sinu taotluse alusel, kui asutus, kes sulle maksis osa hüvitisest, likvideeritakse.

Kas mulle makstakse hüvitist edasi, kui asun elama välismaale?

Kahjuhüvitiste maksmine välismaale toimub välishüvitiste üksuse kaudu. Hüvitist makstakse, kui sul on selleks õigus lepingu ja ühe poole õigusaktide järgi. Kui elad EL-s, Vene Föderatsioonis või Šveitsis, siis makstakse hüvitis iga kuu sinu arveldusarvele. Ukrainasse makstakse hüvitised kvartali II kuu 20. kuupäevaks.
Väljamakse ülekandmisel välismaal asuvasse panka maksame maksekorralduse teenustasu meie, valuuta konverteerimistasu jääb sinu kanda.

Mida pean kindlasti teadma?

  • Tulumaksuvabastust 180 euro ulatuses ei saa kasutada üheaegselt mitme sissetuleku puhul (töötasudelt või pensionilt või hüvitiselt).
  • Hüvitist maksame, kuni sul on tuvastatud töövõime kaotus/töövõime langus.
  • Töövõime hindamise otsuse lõppemisel tuleb sul töövõime hindamiseks pöörduda uuesti töötukassasse.
  • Kui töötad, tuleb sul esitada tõend töötasu kohta sotsiaalkindlustusametile kas iga kuu või kord kvartalis.
  • Kui asud tööle, tuleb sellest meile teada anda.

Koostööpartnerid

Töötukassa https://www.tootukassa.ee/

Tööinspektsioon http://www.ti.ee/est/avaleht/

Kutsehaigete Liit http://kutsehaiged.net.ee/

Seadusandlus

Võlaõigusseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016007?leiaKehtiv

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord https://www.riigiteataja.ee/akt/23410

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015101

Põllumajandusreformi seadus § 14
https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015025

Tsiviilseadustiku üldosa seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015106

Töövõimetoetuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016018?leiaKehtiv