Erihoolekandeteenused

 

Erihoolekandeteenused on ette nähtud inimesele, kes vajab oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt.

Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal.

Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18. eluaastast. Kuna erihoolekandeteenuste järjekorrad võivad olla pikad, saab end järjekorda panna juba 16-aastaselt, et täisealiseks saamisel võimalikult kiiresti vajalikku erihoolekandeteenust saada.

Valdkonda reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

 

Erihoolekandeteenused

  • Igapäevaelu toetamise teenus

Teenusel aidatakse kujundada inimesel igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustatakse tema lähedasi ja temaga koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng.

  • Töötamise toetamise teenus

Teenusel juhendatakse ja nõustatakse inimest tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti.

NB! Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenusele suunatud inimesele sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast teenuse osutamise alustamist. Kui töötamise toetamise teenust saama suunatud inimene ei ole ühe aasta jooksul ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse teenuse osutamine.

  • Toetatud elamise teenus

Teenusel juhendatakse inimest selles, kuidas korraldada oma majapidamist ja igapäevaelu, eesmärgiga parandada inimese sotsiaalset toimetulekut ja kaasata teda ühiskonnaellu. Teenuse eesmärk on tagada inimesele võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

  • Kogukonnas elamise teenus

Teenusel luuakse inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodne peresarnane elukorraldus, et suurendada tema iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

Teenust osutatakse teenuseosutaja pakutud elamispinnal. Kogukonnas elamise teenusel oleval inimesel tuleb ise tasuda omaosalus majutuse ja toitlustuse eest.

  • Ööpäevaringne erihooldusteenus erinevatele sihtgruppidele sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele, sügava liitpuudega inimesele ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud inimesele

Teenusel pakutakse inimesele ööpäevaringset hooldamist ja arendamist eesmärgiga tagada talle iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Erinevalt eelnevatest erihoolekandeteenustest tagatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse korral teenusel viibivatele inimestele ka turvalisus.

Ööpäevaringsele erihooldusteenusele, ööpäevaringsele erihooldusteenusele sügava liitpuudega inimesele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele ebastabiilse remissiooniga inimesele saab suunata ainult rehabilitatsiooniplaani alusel.

Kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele saab suunata inimese tema enda nõusolekuta kuni üheks aastaks kohtumääruse alusel.

NB! Inimese nõusolekuta kohtumääruse alusel kuni üheks aastaks ööpäevaringsele erihooldusteenusele ei saa paigutada sama kohtumääruse alusel, millega on määratud inimesele eestkostja.

Erihoolekandeteenuse osutajad leiad siit http://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erihoolekandeteenuste-osutajad

Erihoolekandeteenuseid ei osutata

  • vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus.

Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohalik omavalitsus saab pakkuda väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Lisainformatsiooni selle kohta annab kohalik omavalitsus;

  • inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus.

Erand on kehtestatud seetõttu, et erihoolekandeteenused ei ole sobilikud ega piisavad sõltuvushaigetele inimestele – erihoolekandeteenuste osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi. Sõltuvushaigete inimeste ravi korraldatakse rahvatervise meetmete raames.

 

Teenusele suunamine

Igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenusele suuname nii psühhiaatri hinnangu kui rehabilitatsiooniplaani alusel. Kui inimesel on enne 01.01.2016 koostatud kehtiv rehabilitatsiooniplaan, on tal õigus eespool nimetatud teenuseid saada rehabilitatsiooniplaani alusel, kuid ainult juhul, kui need teenused on rehabilitatsiooniplaanis märgitud vajalike teenustena. Alates 01.01.2016 saab inimese suunata eespool nimetatud teenustele psühhiaatri hinnangu alusel, rehabilitatsiooniplaani ei ole vaja enam koostada.

Ööpäevaringsele erihooldusteenusele, välja arvatud kohtumäärusega teenusele, suuname inimese üksnes rehabilitatsiooniplaani alusel.

Teenuste saamiseks on vaja inimesel või tema eestkostjal esitada esmalt erihoolekandeteenuse taotlus (195.48 KB, PDF), mille saab täita ja saata

Erihoolekandeteenuse taotluse täitmiseks võib pöörduda ka meie piirkondliku juhtumikorraldaja poole, kuid palume vastuvõtuaeg eelnevalt kokku leppida. Juhtumikorraldajate kontaktandmed leiad SIIT.

Erihoolekandeteenuse taotluse menetlemine võtab aega kuni 15 tööpäeva.

Pärast taotluse esitamist hindab juhtumikorraldaja inimese erihoolekandeteenuse vajadust, võttes aluseks psühhiaatri hinnangu või rehabilitatsiooniplaani. Kui inimesel puudub rehabilitatsiooniplaan, kuid seda on erihoolekandeteenuse saamiseks vaja, suunab juhtumikorraldaja inimese selle koostamiseks sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde. Kui plaanist nähtub, et inimene vajab erihoolekandeteenust, siis suunab juhtumikorraldaja inimese erihoolekandeteenusele.

Sobiva erihoolekandeteenuse osutaja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepib inimene kokku juhtumikorraldajaga. Teenusele suunamiseks väljastab juhtumikorraldaja nii erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kui ka suunamisotsuse kui

  • inimene vastab teenuse saamiseks vajalikele nõuetele;
  • riigieelarves on olemas raha teenuse osutamiseks;
  • teenuse osutajal, kelle juurde inimene soovib minna, on vaba koht;
  • inimene on nõus tasuma kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta. Vaba teenusekoha puudumisel võtab juhtumikorraldaja inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate. Teavet järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saab piirkondlikult juhtumikorraldajalt.

Pärast suunamisotsuse väljastamist peab inimene pöörduma teenusele kokkulepitud tähtpäevast arvates hiljemalt

  • kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul;
  • seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul.

Kui inimene soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb esitada taotlus juhtumikorraldajale. Vaba koha olemasolul väljastab sotsiaalkindlustusamet uue suunamisotsuse soovitud teenuseosutaja juurde.

 

Omaosalus

Kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel tuleb inimesel tasuda teenuse osutajale omaosalus toitlustamise ja majutamise eest.

Pärast omaosaluse ja isiklike maksete tasumist (omaosalus, tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensioni makse ja elatise tasu) peab jääma inimesele kätte vähemalt 15% sissetulekust. Kui see nii ei ole, hüvitame puudujääva omaosaluse osa sinu eest. Selleks tuleb esitada taotlus omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest (175.87 KB, PDF) juhtumikorraldajale.

Kui taotlus puudujääva osa hüvitamiseks esitatakse enne suunamisotsuse väljastamist, otsustame puudujääva osa hüvitamise suunamisotsuse väljastamise ajaks. Kui taotlus on meile esitatud vähem kui kümme tööpäeva enne suunamisotsuse väljastamist või pärast suunamisotsuse väljastamist, otsustame puudujääva osa hüvitamise kümne tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete saamisest arvates.

Omaosaluse puudujääva osa tasume teenuse osutajale eelneva kalendrikuu eest.

Kui inimese sissetulekud suurenevad, inimene on kohustatud vähem elatist maksma või see kohustus üldse lõpeb, tuleb sellest meid teavitada. Kuna inimene on kohustatud omaosalust maksma, siis peab ta ka teavitama oma suutlikkusest rohkem maksta.

Kui selgub, et inimese sissetulekud on suurenenud, siis on inimene või tema eestkostja kohustatud tema eest enammakstud summa meile tagasi maksma. Samuti peab inimene või tema eestkostja teavitama meid muudest asjaoludest, mille tulemusel puudujääv osa suureneb.

Kohtumäärusega teenusele paigutatud inimesed ei pea esitama ise taotlust omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest. Nende puhul selgitame välja inimese rahalise suutlikkuse tasuda omaosalust ja teeme otsuse.