Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Püsiva töövõimetuse ekspertiis - kehtib korduvtaotlejatele kuni 31.12.2016
Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine
Puudega isiku kaart
Sotsiaaltoetused puuetega inimestele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
● Erihoolekandeteenuste osutajad
● Juhtumikorraldajate kontaktandmed
● Lingid
● Viitenumbrid erihoolekandeteenuste arvetele
● Järelevalve erihoolekandeteenuste osutamise üle
● Infopäevad
Sotsiaalteenuste maksumused
Halduslepingud erihoolekandeteenuste osutamiseks 2013
Halduslepingud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks 2013
Pangaülekannete tähtajad
Riigilõivude kontonumbrid
Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine
Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Lastekaitse
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti 9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel 9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Erihoolekandeteenused

print

Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:

1) igapäevaelu toetamise teenus (IT)
2) töötamise toetamise teenus (TT)
3) toetatud elamise teenus (TE)
4) kogukonnas elamise teenus (KE)
5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.
IT, TT, TE ja KE teenused on toetavad erihoolekandeteenused, kuna isik ei vaja toetust ja juhendamist ööpäevaringselt. Erihoolekandeteenustele v.a kohtumäärusega teenusele suunatakse isikud alates 18. eluaastast, järjekorda võetakse isikud alates 16. eluaastast.

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

Teenusele suunamine

Toetavatele erihoolekandeteenustele saab isik nii psühhiaatri hinnangu kui rehabilitatsiooniplaani alusel. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele v.a kohtumäärusega teenusele saab üksnes rehabilitatsiooniplaani alusel, kus on täpsustatud isiku vajadus vastavalt sihtgrupile.
Kui isik soovib saada suunamist erihoolekandeteenusele, esitab ta taotluse erihoolekandeteenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgse piirkonna juhtumikorraldajale. Taotlusele tuleks kindlasti lisada teenuseosutaja või maakond, kus soovitakse teenust saada. Eestkostja olemasolul tuleb taotlusele märkida ka eestkostja andmed. Dokumendid võib saata postiga, viia isiklikult klienditeenindajale või juhtumikorraldajale või isik teeb e-taotluse kodanikuportaali eesti.ee kaudu. Klienditeeninduste lahtiolekuajad ja juhtumikorraldajate vastuvõtuajad on Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.
Sotsiaalkindlustusamet otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.

Pärast taotluse esitamist hindab juhtumikorraldaja isiku erihoolekandeteenuse vajadust, võttes aluseks psühhiaatri hinnangu või isiku rehabilitatsiooniplaani. Kui isikul puudub rehabilitatsiooniplaan, kuid see on vajalik temale erihoolekandeteenuse saamiseks, suunab juhtumikorraldaja isiku sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde täiendavale hindamisele. Rehabilitatsiooniplaani valmides, kus on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus, suunatakse isik erihoolekandeteenusele või võetakse teenuse järjekorda. Isik saab edaspidi teavet oma järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta piirkondlikult juhtumikorraldajalt.

Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik on kohustatud asuma teenust kasutama kolme kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates, kui riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja, millest isikut teavitatakse.

Isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Teenusele asumiseks väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse kui:
1) isik vastab tema poolt taotletavale teenusele õigustatud isikule esitatavatele nõuetele;
2) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule teenuse osutamiseks;
3) teenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenusele minna, on vaba koht teenuse osutamiseks;
4) kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringse erihooldusteenusele suunamist sooviv isik nõustub tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt 1) kolme päeva jooksul igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul ning
2) seitsme päeva jooksul kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kokkulepitud tähtpäevast arvates. 

Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada. Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada soovitud hoolekandeasutusse, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut vaba koha olemasolust teise teenuse osutaja juures või teenuse saamiseks tema järjekorda võtmisest.
Juhul, kui isik soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb tal esitada sellekohane taotlus juhtumikorraldajale. Soovitud hoolekandeasutuses vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule uue suunamisotsuse.

Omaosalus

Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse teenuse osutajale toitlustamise ja majutamise eest.
Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest puudujääv osa riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu otsuse tegemise kuupäevast. Selleks tuleb isikul esitada juhtumikorraldajale taotlus omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest.

Kohtumäärusega teenusele paigutatud isikud ei esita ise taotlust omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest. Nende isikute puhul selgitab Sotsiaalkindlustusamet välja isiku rahalise suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib isiku kohustuse tasuda omaosalus. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.
Kui isikule on seatud eestkostja või eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus, võivad ka nemad omaosaluse puudujääva osa tasumise vajadusest teavitada Sotsiaalkindlustusametit. 


Vaide esitamine

Isik, kes leiab, et erihoolekandeteenuse osutaja teostatud haldusmenetluse käigus või haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametile (Endla 8, 15092 Tallinn), arvates päevast, millal isik vaidlustavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaidele:

1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2. vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
5. vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7. vaidele lisatud dokumentide loetelu;
8. allkiri.

Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja, kui seda ei ole esitatud varem.

Juhul, kui Teil tekkis küsimusi või vajate abi dokumentide vormistamisel, palume pöörduda oma juhtumikorraldaja või klienditeenindaja poole Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Täiendavat informatsiooni riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste osutamise kohta saate ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106.

 

 

 

 
all web industry