Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Lastekaitse
Puuetega inimestele
Abivahendid
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360

23.detsembril teenindame
9.00-14.00

E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Jõustusid määruse „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muudatused

print

01.09.2016 jõustusid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ ning määruse lisa „Abivahendite loetelu“ muudatused.

Rakendamise esimene poolaasta on toonud välja kehtestatud määruse lisa tehnilised vead ning käesolevaks hetkeks on need ebatäpsused parandatud. Ühtlasi laiendati määruses nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole enam vaja vajaduse tuvastamiseks kordustõendit (üla- ja alajäsemeprotees, silma- ja rinnaprotees, valge kepp, punktkirjavarustus, punktkirja kirjutusmasin) ja pikendatakse üleminekuperioodi enne 1. jaanuari 2016. a laenutuses olevate abivahendite välja vahetamisele. Muudatusega pikendati aasta võrra üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul kui arstitõendil (perearst, eriarst) või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus tuvastatud ISO-koodi täpsusega, vaid on abivahendit kirjeldatud või märgitud selle nimetus.

Samuti taastati määruse lisas „Abivahendite loetelu“ osade abivahendite puhul võimalus üüril olevaid tooteid osta riigipoolse soodustusega, tehti täpsustusi piirhindades ja piirlimiitide arvestuses ning laiendati individuaalsete toodete ringi.

Üla- ja alajäsemeproteeside puhul kohandub vastav erisus aktiivsusgruppide põhiselt. Seega, kui inimese vajadus muutub ja ta vajab teise aktiivsusgrupi jäsemeproteesi, siis on vajalik uuesti eriarsti või rehabilitatsioonimeeskonna poolt abivahendi vajaduse tuvastamine.
Alates 01.09.2016 on inimesel juba abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes võimalik otsustada, kas soovib näiteks rulaatorit (ISO-koodida 12.06.06), tualetitooli (ISO-koodiga 09.12.03.01) või vanni- ja dušitooli (ISO-koodiga 09.33.03) osta või üürida. Müügi- ja üüritehingute võimaldamise vajadus tuleneb teenuseosutamise praktikast ning Sotsiaalkindlustusametile esitatud erimenetluse taotlustest osasid abivahendeid ka osta. Rulaatorite puhul on müügitehingu piirmääraks kehtestatud 40% ning piirhinnaks 153 eurot. Tualetitooli puhul on müügitehingu piirmääraks 60% ning piirhinnakas 125 eurot. Piirmäära arvutuse aluseks on võetud toodete ringlust üüriteenusel ning põhimõte, et keskmist kasutusaega arvestades ei oleks riigile müügitehingu korral suuremaid kulusid ühe inimese kohta rohkem, kui üüriteenuse puhul. Piirhind on arvestatud turul olevatest müügihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed. Vanni- ja dušitoolide piirmääraks arvestati müügitehinguga analoogselt 70% ning piirhinnaks 9 eurot, mis on arvestatud turul olevatest üürihindadest ning põhimõttest, et 2/3 abivahenditest oleks piirhinnas või sellega võrdsed.

Naha kaitse ja puhastamise vahendite (ISO-koodiga 09.21) piirhinna arvestamist muudeti ning edaspidi arvestatakse piirhind mitte enam 100 ml kohta, vaid kogu piirlimiidi (nt 500 ml) kohta perioodis. Varasem piirhind 100 ml kohta summeritakse lähtuvalt piirlimiidist perioodis (kuus). Muudatuse vajaduse on tinginud rakendamise praktika, kus piirhinna arvestamine 100 ml kohta on infosüsteemides olnud raskendatud, tekitanud ettevõtete poolt esitatud aruannetes segadust ning ülemäärast halduskoormust. Samuti muudeti niisutatud salvrätikute (ISO-koodiga 09.33.30.01) arvestamist ning edaspidi arvestatakse piirhind paki kohta (näiteks 1 pakk) kuus, mitte enam 1 tüki kohta. Varasem piirhind 1 tüki kohta summeritakse lähtuvalt seni kehtinud piirlimiidist 60 tükki perioodis. Pakipõhisele arvestusele üleminek ei halvenda olulisel määral niisutatud salvrätikute kättesaadavust ning annab võimaluse osta ka suurema tükiarvuga tooteid.

Seisuraamide ja -tugede piirmäära tõsteti varasema 70% asemel 90%-ni. Seisuraamide piirmäära tõstmise vajadus 90%-ni tulenes teenuse praktikast, mille korral on kõik püstitõusmisfunktsiooniga ratastooli üürijad, v.a puuetega lapsed, teinud eritaotluse omaosaluse vähendamiseks, kuna 30%-line omaosalus on olnud inimeste jaoks kallis.

Ratastooli muud varuosad (ISO-koodiga 12.24.00) piirhinda tõsteti varasemalt 200 eurolt 400 eurole. Muudatus tagab inimesele abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse piisavamas mahus. Antud muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Ortooside ja proteeside abivahendite grupis ühtlustatakse labajalaortooside laste ja täiskasvanute piirlimiidid perioodis. Varasemalt oli piirlimiidiks lastel 2 paari aastas ning täiskasvanutel 1 paar. Edaspidi on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik soetada labajalaortoose 2 paari aastas.

Kuulmisabivahendite varuosade (ISO-koodiga 22.06.21.03) piirhinda tõsteti varasema 300 euro asemel 375 eurole. Muudatus tagab inimesele vajaliku abivahendi korrashoiuks vajalike varuosade kättesaadavuse arvestuslikult piisavas mahus. Muudatus kohandub ka nendele inimestele, kes on enne muudatuste rakendamist seni kehtinud piirhinna arvestuse sees teenust saanud.

Laiendati üleüldiselt abivahendite loetelus individuaalsusmärget omavate abivahendite ringi. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõikele 3 ei ole mitte individuaalse abivahendi eest õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist hoolekandeasutuses, vangistuses või eelvangistuses viibival isikul. See õigus on aga individuaalsete abivahendite puhul. Individuaalset abivahendit käsitletakse kui toodet, mis on spetsiaalselt inimesele valmistatud või mida ei ole võimalik anda kasutada järgmisele isikule. Kirjeldatud määratlusest lähtuvalt vaadati abivahendite loetelu täiendavalt üle ning peeti põhjendatuks lisada järgmised abivahendid individuaalsete abivahendite hulka: songaplaastrid, vööd ja bandaažid, rinnaproteesid, silmaproteesid, valgusfiltrid, binoklid ja teleskoobid, kõrvasisesed kuulmisabivahendid, kõrvatagused kuulmisabivahendid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak, implantaadi kõneprotsessor, kõrimikrofon, dialoogiseadmed (kommunikaator).

5.september 2016
 

 


Tagasi
all web industry